2-06-16185/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse tegemise aeg ja koht

1. 05.
2. a , Tallinn Tsiviilasja number 2-06-16185 Tsiviilasi EP avaldus põlvnemise tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja EP(isikukood XXX, elukoht XXX) M L (XXX) Puudutatud isik SI(isikukood XXX, XXX) Puudutatud isik EL(isikukood XXX, XXX) Puudutatud isik HL(isikukood XXX, XXX) Menetlustoiming Põlvnemise tuvastamine Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Tuvastada, et GP, isikukood XXX põlvneb JP, kes on sündinud XXX. XXX.
4. Tuvastada, et 13.04.2005 FF välja antud sünnitõendis nr XXX GP märgitud isik on GP.
5. Tuvastada, et EP, isikukood XXX, põlvneb JP, kes on sündinud XXX XXX. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Esitatud asjaolud 10.11.2004 suri GP, kes oli avaldajale vend. PärS § 14 kohaselt on avaldaja venna GP vara pärija. Vastavalt PärS § 117 lg 1 on EP esitanud pärandi vastuvõtuks notarile avalduse. Notar on keeldunud pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest põhjusel, et avaldajal olemasolevad dokumendid ei tõenda sugulust GPga. Rahvusarhiivi VM-arhiivi 21.06.2005 vastuskirja kohaselt puuduvad arhiivis dokumendid, mis tõestaksid, et EP ja GP olid õde ja vend. EP sünnikanne XXXX rajooni XXXX osakonnas puudub. Ka on avaldaja ja tema venna G isa nime kirjutatud erinevalt: PIK p ja PI K p. GP`le 13.04.2005 välja antud sünnitõendis nr XXX on GP nimeks märgitud „G P i”. Avaldaja on sündinud XXX XXX rajoonis XXX külas, milline paikneb Vene Föderatsioonis. XXX sündis samas külas avaldaja vend GP. Avaldaja ja tema venna G vanemad olid isa - JK p P (ka I K P ) sünd. XXX surnud XXX Eesti NSV-s XXX, XXX rajoonis ja ema EP t P , sünd. XXX XXX, Eestis, surnud XXX XXX rajoonis. 1943 aastal asusid avaldaja vanemad JP ja EP elama Eestisse, praegusesse XXX Maakonda (esialgu XXX ja seejärel XXX valda). Siseministeeriumi Rahvastiku toimingute osakonda tehtud päringu põhjal E ega GP sünnikannet Eestis taastatud ei ole. Riigiarhiivi 18.08.2005 arhiiviteatises on ära toodud andmed selle kohta, et J (I ) P ja E P lapsed olid avaldaja E P , sündinud XXX ja GP, sündinud XXX. Seega nähtub arhiiviteatisest, et GP oli avaldajale vend. 20.08.1996 on GP esitanud avalduse Eesti kodakondsuse saamiseks koos elulookirjeldusega. Selles on märgitud, et EPon GP õde.GP sai Eesti kodakondsuse Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 37-k 27.01.1998.a. Avaldaja valduses on mitmed tema isa J P kirjad avaldajale ja GPle. J P pöördub avaldaja ja GP poole sõnadega „kallid lapsed”. EP poolt XXX maa-arhiivile saadetud avalduses kajastuvad kronoloogilised andmed avaldaja pere kohta. Kohtu põhjendused TsMS § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks üksnes avalduse alusel. Sama säte kg 3 kohaselt märgitakse avalduses asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. PKS § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Siseministeeriumi 10.08.
6. a kirja nr 10.2-6/894 kohaselt järeldub sündide andmebaasist, et E ega GP ei ole oma sünnikannet Eestis taastanud. Seega ei ole nõue Riigikohtu 12.09.
7. a otsuse (3-2-3-20-96) mõttes kandevaidlusena käsitatav. XXX oblasti administratsiooni õiendist (toim lk 4) on järeldatav, et dokumente EP sünni kohta säilinud ei ole. XXX oblasti administratsiooni 13.04.
8. a õiendi (toim lk 4) kohaselt on XXX. a registreeritud GP sünniakt nr XXX, mille kohaselt viidatud isik sündis XXX. a. Viidatud akti järgi on GP isa IP ja ema EP. Võrreldes viidatud õiendit kogumis JP ja EP surmatunnistuse (toim lk 5), GP sooviavaldusega Eesti Kodakondsuse saamiseks, kodakondsustunnistuse ja surmatunnistusega (toim lk 15) on ilmne, G P või GP on sama isik. Samuti on tema ning isa I P või J P sama isik. Siseministeerium on kohtule saadetud kirjas teatanud, et Eesti Vabariigil puudub avalik huvi menetletava avalduse suhtes. XXX a Siseministri poolt välja antud võõrapäraste nimedekirjutamise määruse (RT 1935,15,1449) § 1 kohaselt parandavad või kirjutavad nimeomaniku soovil perekonnaseisuametnikud võõrapäraseid nimesid Siseministri poolt perekonnaseisuametnikele antud juhtnööride kohaselt. Viidatud juhtnööride perekonnaseisuametnikele võõrapäraste nimede parandamiseks või kirjutamiseks § 3 p 2 kohaselt toimub venekeelsest algdokumentidest nimede väljakirjutamine selliselt, et kasutades juhtnööride lisas toodud tabelit, leitakse vastavale venekeelsele nimele eestikeelne nime vastand. Nimetatud tabeli järgi oli nime I vastand eesti keeles J ja G vastand J . Samas antakse ka võimalusel kodanikule soovi korral õigus ise avaldada, mismoodi tema nime eestipäraselt kirjutada. Rahvusarhiivi 18.08.
9. a teatise nr 18-7-3.6/6859/SL kohaselt XXX valda saabunud sõjapõgenike nimekirjas on märgitud J P , tema naine E P , tütar EPja poeg GP. Nad olid toodud Eestisse Saksa okupatsioonivõimude korraldusel Venemaalt XXX rajoonist. Järelduvalt juba analüüsitud dokumentidest, GP kirjavahetusest, tunnistaja JJ ütlustest ning avaldaja registriandmetest on tuvastatav, et avaldaja ja GP põlvnevad JP ning GP on avaldaja vend. Epp Haabsaar kohtunik