3-07-53/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07- 53 Otsuse avalikult kuulutamise 28.02.2007 , aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R. L. esindaja I.K. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kontrollaruandele nr. 060076-70-017, vaideotsusele nr. 15.12.2006 nr. 12-14/228 ja PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirjale nr. 1-3.11/

1. Asja läbivaatamise kuupäev 15.02..2007, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta R.L. esindaja I.K. kaebus haldusasjas nr. 3-07-53 rahuldamata. Kohtuotsuse edasikaebe kord: Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 28.02.
2. R.L. esindaja I.K. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab kontroll-aruannet nr. 060076-70-017 , mis on koostatud R.L. taotluse nr. 11006701007 alusel läbiviidavate Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) toimingute tulemusena. Kaebaja on vaidlustanud kontrollaruande andmeid vaidemenetluse korras ning vaideotsusega nr. 12-14/228 15.12.2006 on jäetud vaie rahuldamata. Vaideotsuses on lähtutud Euroopa Liidu Ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, põllumajandusministri määruse nr. 39/06.04.2005, määruse nr. 51/20.04.2004 ning määruse nr. 49/20.04.2004 sätetest. Vaideotsuse kohaselt on toimunud taotleja majandusüksuses kohapealne kontroll, mille käigus on tuvastatud, et põldude 1,2,4, 5, 11, 23 ja 26 osas on rohumaa niitmata ja karjatamata. Niidu kvaliteet on halvaks tunnistatud ning on omistatud põldudele puudusekood KKP3-H. Põld nr. 26 on lahustükkideks mõõdetud, kuna lahustükke eraldab lai tee. Põldude 9, 17, 18 ja 19 osas tuvastas kontroll, et rohumaad on osaliselt niitmata ning põldudele märgiti puudusekood KKP3-K. Vaideotsuses ollakse seisukohal, et pindalatoetusi antakse heas põllumajanduslikus korras maale. PRIA peadirektori käskkirjaga nr. 1-3.11/375 01.12.2006 „Ühtse pindalatoetuse osaline määramine ja maksmine“ on määratud osaliselt ja maksta osaliselt ühtset pindalatoetust vastavalt käskkirja lisas toodud nimekirjale. Taotleja R.L. põldude nr. 1, 11, 17, 18, 19,2, 23, 25, 26, 4, 5, 9 osas on toetust vähendatud, kuna rohumaa oli 31.juuliks niitmata või karjatamata. Kaebuse esitaja taotleb käskkirja tühistamist osas, millega on vähendatud kaebajale väljamaksmisele kuuluvat ühtset pindalatoetust ning kohustama vastustajat tegema uus mõistetavalt motiveeritud otsus. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja poolt esitatud kontrollaruandes ei selgu, kas tegemist on põldude ebakvaliteetse niitmise või niitmata jätmisega. Kontrollaruandest ei nähtu, et standardi täitmise kindlaksmääramisel oleks lähtutud kindlast regulatsioonist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et haldusakt – kontrollaruande otsus ei ole kaalutletud ega motiveeritud ning rikub kaebaja õigusi saada toetust. Kontrollaruandes ei ole nimetatud, milliseid standardeid ja õigusakte kaebaja on rikkunud. Käskkirjaga nr. 1-3.11/375 on otsustatud vähendada kaebaja toetust, kuid on märkimata kaalutlused, millest haldusorgan on lähtunud. Samuti ei ole käskkiri selgelt mõistetav ning välja ei ole toodud põhjendusi, millest lähtuvalt on toetust vähendatud hooletuse tõttu ja tahtliku rikkumise tõttu. Kaebaja on esitanud asja materjalide juurde kohtukulude nimekirja 6080.- kooni (6000.õigusabikulu ja 80.- krooni riigilõivu). Vastustaja on taotlenud jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja ühtset pindalatoetust on vähendatud heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu, mille kohta on olemas PRIA peadirektori käskkirjad . Vähendamise protsent on määratud lähtuvalt sellest, kas tegemist on hooletuse või raske rikkumisega. Kontrollaruandes sisalduvad kontrolli käigus tuvastatud faktilised asjaolud ning kontrollaruanne ei saa rikkuda kaebaja õigusi . Kontrolli sooritamise toimingu peale on PRIA andnud R.L.le võimaluse märkida arvamuse, märkuste ja vastuväidete esitamiseks Euroopa Komisjoni 21.04.2004 määruse (EÜ) nr. 796/2004 Art. 28 lg 2 tulenevalt, mille kohaselt on isiku subjektiivne õigus allkirjastada kontrollaruanne ja esitada märkusi. Vastuväited kontrollaruandele esitas R.L. vaidega 13.11.
3. PRIA analüüsis kaebaja vastuseid ning koostas 15.12.2006 vaideotsuse nr. 12-14/
4. Kohtu seisukohad: Kohus, olles analüüsinud esitatud selgitusi , dokumente ja tõendeid, asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. R.L. on esitanud PRIA ´le 22.05.2006 pindalatoetuste taotluse nr.
5. Kaebaja on taotlenud pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku tootmise eest ning keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetust kokku 25 erinevale põllule. Ühtset pindalatoetust taotles kaebaja kõikidele põldudele kokku 207,83 ha-le. Kaebaja vaidlustab kontrollaruannet , et nimetatu rikub kaebaja õigusi ning pole kaalutletud ning motiveeritud. Kohus on seisukohal , et kontrollaruanne nr. 060076-70-017 koosneb andmetest, mis on kaebaja toetuse taotluse alusel kontrollitulemusena selgunud. Vastavalt Euroopa Komisjoni 21.04.2004 määruse (EÜ) nr. 796/2004 Art. 28 kohaselt tuleb kohapealse kontrolli tulemusena koostada kontrollaruanne. Õige on vastustaja väide, et kontrollaruanne ei riku kaebaja õigusi toetuste mittesaamisel, kuna kontrollaruandele järgneb haldusakt, millega on otsustatud toetuste saamine või mittesaamine. Kontrollaruanne ei ole haldusakt HMS § 51 mõistes, mistõttu ei pea ka kontrollaruanne vastama haldusakti nõuetele ning põhjendamatud on kaebaja poolsed väited, et kontrollaruandes peavad olema sätestatud kaalutlemise põhimõtted ning peab nähtuma, milliseid standardeid või õigusakte on kaebaja rikkunud. Vaidemenetluse käigus on läbi vaadatud R.L. vaie PRIA kontrollaruande nr. 060076-70-017 peale. Vastuväited kontrollaruandele esitas R.L. vaidega 13.11.
6. PRIA analüüsis kaebaja vastuseid ning koostas 15.12.2006 vaideotsuse nr. 12-14/228 , millega on jätnud vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on 16.08.2006 toimunud taotleja majandusüksuses kohapealne kontroll ning kontrolliti põllumaade toetusõiguslikkust ning põldudele sätestatud nõuete täitmist. Kohus on seisukohal, et vaideotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna ei ole tuvastatud menetlusnormide rikkumist vaide menetlemisel. Kaebaja ei ole toonud välja ühtki tema õigusi rikkuvat asjaolu vaideotsuse menetlemisel. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirja 1-3.11/375 01.12.2006 kohaselt on otsustatud osaliselt maksta ühtset pindalatoetust taotlejale R.L.le. Käskkirjaga on otsustatud vähendada põldude 1, 11, 17, 18, 19, 2, 23, 25, 26, 4, 5 , 9 osas toetust, kuna rohumaa oli 31.juuliks niitmata või karjatamata (Määruse 51 § 62 lg 1, Määruse nr. 49 § 9 lg 4, Määruse nr. 39 § 2 lg 3, Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 Art. 66 ja 67, PRIA peadirektori 19.05.2006 käskkiri nr. 1-3.1/199, mida on täiendatud PRIA peadirektori käskkirjaga nr. 13.1/325 23.08.
7. Antud asja lahendamisel on aluseks võetud „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ , mis on kinnitatud põllumajandusministri määrusega nr. 51 20.04.
8. Nimetatud määrus on kehtestatud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 43 lg 2 ja § 44 lg 2 alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu Määruse 1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta art.44 lg 2 alusel heaks kiidetud Eesti maaelu arengukavaga 2004-2006 (edaspidi Määrus 51); „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“, mis on kinnitatud põllumajandusministri määrusega nr. 39/06.04.
9. Määrus on kehtestatud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 5§ 13 lg 2, § 15 lg 3 ja § 16 lg 2 ning Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1782/2003 EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (edaspidi Määrus 39). Määruse nr. 39 § 1 kohaselt kehtestatakse ühtse pindalatoetuse saamise nõuded põllumajandusmaa kohta, täiendava otsetoetuse saamise nõuded põllumajanduskultuuride kohta ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Juhindutud on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ sätetest, Komisjoni Määruse (EÜ)796/2004 Art. 66 ja 67 ning PRIA peadirektori käskkirjadest 19.05.2006 nr. 1-3.1/199 koos täiendusega nr. 1-3.1/325 23.08.
10. Nimetatud käskkirjadest nähtuvalt on pindalatoetust vähendatud heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu. (tl. 56-61). Vähendamise protsent on määratud sellest, kas on tegemist hooletuse, kerge rikkumise, ulatusliku rikkumise või tahtliku rikkumisega või kas on olemas kergendavaid asjaolusid. Rikkumise raskusastmeks on loetud hooletus ning vastavalt sellele on toetuse vähendamise aluseks 3% põldude 1,2,4,5,11,23 ja 26 osas. Põldudel 9, 17, 18 ja 19 oli niite kvaliteet halb. Nimetatud põldude osas on märgitud raskusastmeks kerge rikkumine, ning toetussummat vähendati 1%, põllu nr. 25 suhtes on täheldatud raske rikkumine ning toetussummat on vähendatud 5%. Hooletusest tulenevaid rikkumisi on tuvastatud 30%-l pinnast, mistõttu on õigus vähendada toetussummat 50%. PRIA käskkirjad nr. 1-3.1/325 23.08.2006 ja 19.05.2006 nr. 1-3.1/199 on kohtu andmetel jõus olevad haldusaktid, mis on vaidlustatud käskkirjale aluseks võetud ning antud asjas puudub alus käskkirjade 1-3.1/199 ja 1-3.1/325 õiguslikkuse hindamiseks, kuna nimetatud käskkirjad ei ole vaidlusesemeks. Kokkuvõttes asja materjalidest nähtuvalt on PRIA hinnanud kaebaja põldusid nii visuaalse vaatluse tulemusel, GPS mõõtmise teel kui ka EAGIS programmi abil ning kohtul puudub alus kahelda PRIA poolt esitatud andmetes. Kaebaja väide et haldusakt - vaidlustatud käskkiri - on motiveerimata ning ei ole selgelt mõistetav, on põhjendamatu , kuna vaidlustatud käskkiri „Ühtse pindalatoetuse osaline määramine ja maksmine“ on üheselt arusaadav koos haldusaktiga koostoimes olevate andmetega ( lisad , kontrollaruanne ) ning haldusakt on antud pädeva ametiisiku poolt ning välja on toodud haldusakti faktiline ja õiguslik alus. Haldusakt vastab HMS § 54, 55 ja 56 nõuetele. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
11. Kohtunik Mare Priks