) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ilma kohtuistungit pidamata.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on esitanud kohtule arved nr. XXX, XXX ja XXX, mis on esitatud O B nimele ja millest nähtuvalt on võlgnevus kolme kuu majandamis- ja kommunaalteenuste kasutamise eest hagejale 4532,61 krooni, sealhulgas viivised summas 63,29 krooni ning muud kõrvalnõuded summas 300 krooni. Võlgnevusest on hageja maha arvestanud vee – ja kanalisatsioonitorude paigaldamise ettemaksu summas 500 krooni ning seega on võlgnevus kolme kuu majandamise – ja kommunaalteenuste kasutamise eest kokku 4032,61 krooni. Kohtule on esitatud Tallinna notari SO’i poolt notariaalselt kinnitatud korteriomandi müügileping ja asjaleping nr XXX, mille kohaselt OD müüs OÜ-le asuva korteri, mille reaalosaks on korter nr XXX. Seega on korteriomanikuks OÜ . Vastavalt Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid majandamise- ja kommunaalkulude tasumise kohta, leiab kohus et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 3669,2 krooni. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna kostja on maksmisega viivitanud, leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis summas 63,29 krooni. 2 Hageja on esitanud kohtule KÜ juhatuse 27.02.2006.a. koosoleku protokolli, mille kohaselt on korteriühistul õigus nõuda isikutel, kes rikuvad põhikirja ja korteriühistu sisekorraeeskirju 100 krooni iga kirjaliku hoiatuse eest. Samuti on võlgnevus kirjalike hoiatuste saatmise eest kajastatud kohtule esitatud arvel nr XXX. Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus muude kõrvalnõuete eest ehk saadetud kolme kirjalike hoiatuse eest 300 krooni. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4032,61 krooni. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.