on tal õigus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kuivõrd hagi esitamise hetkeks ei olnud teda nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud. Sellest tulenevalt tasus kostja arved nr XXX, nr XXX ja nr XXX AS-le . AS ei esitanud kostjale viivisearvet, mistõttu kostja leiab, et ta on täitnud oma kohustused AS-i ees täies ulatuses. 09.11.2006 esitas hageja kohtule vastuse kostja seisukoha osas. Hageja kostja vastuväitega ei nõustu ning leiab, et ta on asjakohaselt tõendanud nõude loovutamist. AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale 20.04.2005. Hagejale teadaolevalt teavitas AS sellest ka kostjat, saates samal päeval kostjale posti teel vastavasisulise teate XXX lepingus märgitud aadressile. Samuti saatis hageja kostjale võlateatise, milles teatas täiendavalt nõude loovutamisest uuele kreeditorile. Eeltoodu põhjal leiab hageja, et kostjale on vastavalt
lg-le 2 ning
§-le 170 saadetud tõend, mis kinnitab nõude loovutamist ning loovutamine on võlgniku suhtes toimunud. Seega on hageja esitanud tõendid, mis kinnitavad nõudeõiguse omandamist kostja vastu. Tulenevalt eeltoodust palub hageja nõude rahuldada täies ulatuses. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja esitas 01.12.2006 kohtule vastuse, milles jääb oma eelnevate vastuväidete ja seisukohtade juurde. Kostja teatab, et AS ega hageja ei ole talle nõude loovutamise teateid saatnud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000,00 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. AS-i (AS-i õigusjärglase) ja kostja vahel 07.04.1998 sõlmitud XXX lepingust nr XXX ning teatisest AS-i ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 5 195,10 krooni, millest põhivõlg moodustab 2 597,55 krooni ja viivised 2 597,55 krooni. Kostja vaidleb viiviste tasumisele vastu põhjendusel, et ta on AS-i ees oma kohustuse täitnud täies ulatuses ning teda ei ole nõude loovutamisest teavitatud. 2 TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi on esitatud 29.06.
) §-le 172 keelduda kohustuse täitmisest hagejale.
lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Vastavalt
§-le 170 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. XXX lepingus on kostja oma aadressiks märkinud XXX, mis on ka käesoleval ajal kostja elukohaks. AS-i poolt 20.04.2005 koostatud teatisest nõude loovutamise kohta nähtub, et see on adresseeritud kostja lepingujärgsele aadressile. Samuti on hageja esindaja poolt 03.05.2005 koostatud võlateatis, milles on täiendavalt kostjat nõude loovutamisest teavitatud, adresseeritud kostja lepingus nimetatud aadressile, mistõttu on kohus seisukohal, et kostjat on nõude loovutamisest teavitatud vastavalt
§-le 170 ning loovutamine on kostja suhtes toimunud. Lisaks on hageja 25.09.2006 esitanud kohtule nõude loovutamise lepingu, mis on kohtu poolt saadetud ka kostjale. Seega on enne võla tasumist kostjat teavitatud nõude loovutamisest. Tulenevalt eeltoodust ei saa kostja keelduda kohustuse täitmisest põhjusel, et kostja ei ole nõude loovutamist tõendavaid dokumente kätte saanud. 3 Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (
RS) § 12 lg 1 kohaselt enne
) § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 163 kohaselt tekivad kohustised lepingutest või muudest alustest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised summas 2 597,55 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on tasunud riigilõivu 420,00 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 77,93 krooni (3% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 497,93 krooni. Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.