lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja , kinnitades vaidluse kohtuvälist lahendamist, on selgelt väljendanud sellise põhjendatud huvi puudumist.
Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 5.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel. Käesoleval juhul kaebuse esitajal kohtukulude nõuet ei ole. Seega jäävad menetluse lõpetamisel menetlusosaliste kohtukulud nende endi kanda . Toodu ei tähenda, et kaebuse esitaja peab kandma riigilõivu tasumisega tekkinud kulu, vaid seda kulu ei nõuta välja vastustajalt.
lg 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt välja antud, peatatud haldusakt täidetud või toiming sooritatud. Seega on kaebuse esitajal õigus saada tagasi tasutud riigilõiv. Kohus ei saa selleks vajalike andmete puudumise tõttu aga lahendada riigilõivu tagastamist kaebuse esitajale käesoleva määrusega . 6. .Seoses riigilõivu tagastamisega selgitab kohus järgmist: Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 näeb ette, et riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et taotlus esitatakse kirjalikult ning peab vastama käesoleva seaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Määruseks, mis reguleerib riigilõivu tagastamise korda, on rahandusministri 29.12.2006.a. määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Nimetatud korra § 11 sätestab, millised andmed peavad olema riigilõivu tagastamise taotluses kirjas: Riigilõivu tagastamise taotluses märgitakse: 1) riigilõivu tasunud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev või juriidilise isiku nimi ja registrikood või selle puudumisel notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas; 2) panga nimi ja riigilõivu tasuja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest tasutud lõivu tagastamist taotletakse, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev või registrikood või selle puudumisel notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas). Ülaltoodust tulenevalt takistab kohtul riigilõivu tagastamise kohest otsustamist ennekõike riigilõivu tagastamise koha kohta andmete puudumine. Seega tuleb kaebuse esitajal tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada Tallinna Halduskohtule eespooltoodud nõuetele vastav taotlus. Korra § 11 lg 1 kohaselt kontrollib riigilõivu võtnud asutus riigilõivu tagastamise taotluses esitatud andmete õigsust ja taotluse täitmise korrektsust. Riigilõivu tagastamise otsus tehakse ja riigilõiv tagastatakse 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Lea Kuuse kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.