2-05-17184/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks-

1. juuni 2007.a tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-17184 (endine number 2/276-24073/05) Tsiviilasi VV`i hagi TV vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni jagamiseks Menetlusosalised ja nende hageja VV (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad kostja TV(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 15.06.
2. a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud hageja VV, kostja TV, tõlk KE, istungit protokollis sekretär Kristi Serva RESOLUTSIOON
3. Rahuldada VV`i hagi TVvastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.
4. Lahutada VV`i ja TV abielu, mis on sõlmitud XXX (XXX) ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX.
5. Jagada VV’i ja TV ühisvara järgnevalt: 3.1 Jätta VV`ile Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna xxx kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu aadressil XXX ning sõiduauto XXX, tehasetähisega XXX, registreerimismärgiga XXX. 3.2 Jätta TV’le Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud korteriomand aadressil XXX ning liikmesus XXX (registrikood XXX, likvideerimisel). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ning selle aluseks olevad asjaolud 21.09.2005.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. Poolte perekondlikud suhted lõppesid alates XXX. Abielusuhete taastamine ei ole võimalik. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Abielu jooksul on pooled soetanud järgmise ühisvara: korteriomand XXX, suvila XXX, liikmesus XXX (likvideerimisel) ning sõiduauto XXX. Eeltoodust tulenevalt palus hageja lahutada poolte abielu ning jagada poolte ühisvara järgnevalt: jätta hagejale suvila XXX ja sõiduauto XXX ning kostjale korteriomand XXX ning liikmesus XXX (likvideerimisel). Kostja seisukoht Kostja ei vaielnud abielu lahutamisele vastu. Abielusuhted ei ole võimalik taastada. Samuti oli kostja nõus ühisvara jagamisega selliselt, et hagejale jääb suvila ja sõiduauto ning kostjale korteriomand ja liikmesus garaažiühistus. Kohtu põhjendused Abielutunnistusega on tõendatud, et hageja ja kostja abiellusid XXX linnas, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 28 punkt 1 sätestab, et abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud olid abikaasad avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Käesoleval juhul elavad pooled Eestis, kuid nad on Vene Föderatsiooni kodanikud. Seega tuleb abielu lahutamisele kohaldada Vene Föderatsiooni seadusandlust. Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi § 21 p 2 sätestab, et abielu lahutamine toimub kohtulikus korras ka juhtudel, kui üks abikaasadest, sõltumata vastuväidete puudumisest, hoiab kõrvale abielu lahutamisest perekonnaseisuasutuses (keeldub esitamast avaldust, ei soovi ilmuda abielulahutuse riiklikule registreerimisele ja muu). Sama koodeksi § 23 p 1 esimene lause sätestab, et juhul, kui abikaasad, kellel on ühised alaealised lapsed, samuti käesoleva koodeksi § 21 p 2 nimetatud abikaasad, on mõlemad nõus abielu lahutamisega, siis lahutab kohus abielu ilma lahutuse motiivide väljaselgitamiseta. Kohus leiab, et kuna kumbki pool soovib abielu lahutada, siis tuleb poolte abielu lahutada. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 27 punkt 1 sätestab, et abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Kuna poolte viimane ühine elukoht oli Eestis, samuti elavad pooled praegu Eestis, siis kuulub kohaldamisele ühisvara jagamisel Eesti õigus. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 18 lg 1 võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Vastavalt PKS § 19 lg 3 määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Poolte vahel puudub vaidlus ühisvara jagamise viisi osas. Seega tuleb hagejale jätta kinnistu 2 XXX ning sõiduauto XXX. Kostjale tuleb jätta korteriomand XXX ning liikmesus XXX (likvideerimisel). Hageja ei taotlenud kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Indrek Soots kohtunik 3