KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 25.06.2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1922 Haldusasi O.W.’i kaebus Ette

§ 31lg 4).

ASJAOLUD Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) oma 22.11.2005 otsusega nr 1-19.2/14270 jättis OÜ Komini Teenindusmaja taotluse stardiabitoetuse saamiseks registreerimisnumbriga EU22586 projektile „Ateljee“ rahuldamata, kuna tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.04.2004 määruse nr 75 „“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks-ühtne programmdokument aastateks 2004-2006 meetme nr 2.1 „Ettevõtete arengu toetamine“ osa „ Alustavate ettevõtjate starditoetus“ (määrus nr 75) tingimused“ §-ist 12 lg 3 kohaselt ei kuulu taotlus rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50, antud juhul aga Komini Teenindusmaja OÜ koondhinne oli 0,00. EAS 10.01.2006 otsusega nr 1-19.2//296 jäeti Komini Teenindusmaja OÜ taotlus stardiabi saamiseks registreerimisnumbriga EU22943 projektile „Ateljee“ rahuldamata, kuna tulenevalt määruse nr 75 §-ist 12 lg 3 peab stardiabi toetuse saamiseks olema koondhinne vähemalt 2,50, Komini Teenindusmaja OÜ sai koondhindeks 2,26. EAS 02.05.2006 otsusega nr 1-19.2/6335 jäeti Komini Teenindusmaja OÜ taotlus stardiabi saamiseks registreerimisnumbriga EU23817 projektile „Ateljee“ rahuldamata, kuna projekt „Ateljee“ sai koondhindeks 2,47, kuid tulenevalt määruse nr 75 §-ist 12 lg 3 peab stardiabi toetuse saamiseks olema projekti koondhinne vähemalt 2,50. Komini Teenindusmaja OÜ esitas 15.05.2006 vaide Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile EAS 02.05.2006 otsuse nr 1-19.2/6335 kehtetuks tunnistamiseks. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 07.06.2006 käskkirjaga nr 1.1-6/11 (vaideotsus) rahuldati Komini Teenindusmaja OÜ vaie ja tunnistati EAS-i juhatuse 02.05.2006 otsus nr 119.2/6335 kehtetuks ning tehti EAS-ile ettekirjutus asja uueks otsustamiseks 10 tööpäeva jooksul. MKM vaideotsuses leidis, et EAS eelnimetatud otsus on ebapiisavalt motiveeritud. EAS oma 27.06.2006 otsusega nr 1-19.2/9170 tunnistas Komini Teenindusmaja OÜ taotluse vastavaks ning jättis Komini Teenindusmaja OÜ stardiabi toetuse saamiseks rahuldamata. Komini Teenindusmaja OÜ vaidlustas nimetatud otsuse halduskohtus ning hiljem loobus oma kaebusest. Tallinna Halduskohtu 05.02.2007 määrusega võeti kaebusest loobumine vastu ning lõpetati asja menetlus. Komini Teenindusmaja OÜ ei ole kohtule kahjunõude hüvitamise taotlust esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebaja selgituste kohaselt kasutas ta aastast 2002 I. P. individuaalõmblusteenuseid. Kaebaja selgitab, et I. P. võttis 2004.a. 400 000 krooni laenu oma ateljee-moesalongi soetamiseks ning töökoha sisseseadmisega seoses ei olnud kaebajal enam võimalik I. P. õmblusteenuseid kasutada. Kaebaja selgitab, et üritades I. P.’le abi pakkuda uuris ta, kuidas on võimalik EASilt saada stardiabi. Kaebaja oli seisukohal, et 50 000 krooni suurusele stardiabile vastas tema poolt koostatud projekt „Ateljee“ igati, kuid selleks oli vaja tagada vajalikud õmblusteenused, tõsta tootmisefektiivsust ja juurutada uut tehnikat ja tehnoloogiat. Kaebaja selgitab, et nimetatud nõudmiste täitmiseks valisid nad komplekti maksumusega 67 000 krooni, kaebaja märgib, et reserveeritud seadmed on siiani tarnija laos. Kaebaja selgitab, et tema panustas 10 000 krooni uue firma OÜ Komini Teenindusmaja tegevuse alustamisse ja koostas kõik stardiabi saamiseks vajalikud dokumendid tasuta. Kaebaja selgitab, et lepiti kokku selles, et 10 000 krooni ja hüvitise (11 000 krooni) saab O.W. tagasi pärast stardiabi saamist. Kaebaja on seisukohal, et uus firma nägi ette uute seadmete soetamist ning uute töökohtade loomist ning kuigi uute seadmete soetamiseks abi osutamise osas EAS poolt keelduti, moodustasid nad siiski 2006. aastal kaks töökohta tööstusliku õmblusmasina puudumise tingimustes. Kaebaja on seisukohal, et firma OÜ Komini Teenindusmaja projekt vastas igati stardiabi saamise tingimustele ja EAS on seda ka kinnitanud. Kaebaja leiab, et kuna abi EAS poolt pärast 3 taotlust ei saadud, siis vastavalt kokkuleppele I. P.ga ei saa ta nõuda OÜ-lt Komini Teenindusmaja 10 000 krooni suuruse rahasumma tagastamist. Kaebaja on seisukohal, et samuti ei saa ta paluda ka hüvitise väljamaksmist terve aastapikkuse töö eest. Kaebaja on seisukohal, et EAS rikkus oma keeldumisega abi osutamisest vajalike seadmete soetamiseks kaebaja õigusi ja vabadusi kõrgkvaliteetsete ilusate asjade soetamisvõimaluste osas ja kaebajale teatavate mudelite valmistamise osas meister I. P. poolt. Kaebaja leiab, et aastapikkune EAS-i poolne venitamine dokumentidega avaldas kahjulikku mõju kaebaja 2 tervisele, tekkis unetus, töövõime langus põhitöökohas, kuna vajaliku abi andmisest keeldumine ei anna kaebajale siiani rahu. Kaebaja ei saa aru, kuidas said stardiabi EAS-ilt abi taotlenud kaks Narva linna firmat 2005.aaasta lõpus 150 000 krooni suuruses summas ning seda võltsitud dokumentide alusel, mis mitte mingil viisi ei vasta EAS-i poolt esitatavatele tingimustele (OÜ Igotex, registrikood 11047269 ja Unitex OÜ, registrikood 11129042). Kaebaja selgitab, et OÜ Komini Teenindusmaja ei ole siiani saanud EAS-i poolset selgitust miks anti OÜ-le Igotex ja Unitex OÜ –le stardiabi aga mitte Komini Teenindusmaja OÜ-le. Kaebaja on seisukohal, et EAS taoline tegevus näitab EAS poolset mõnitavat suhtumist kaebajasse ja firmasse, samuti abi osutamisest keeldumise ebaseaduslikkust ja nende poolsete argumentide põhjendamatust. Kaebaja on seisukohal, et EAS-i tegevust juhib Keskerakond ja I. P. ei saanud stardiabi, kuna ta kuulub Isamaaliidu ridadesse. Kaebaja toob ühe näitena eesti keele õpetaja H. P., kes pidi asuma tööle Soome seoses Keskerakonda kuuluvate ametnike tegevusele. Kaebaja leiab, et ka I. P. võib asuda tööle välismaale. Kaebaja leiab, et tema õiguste ja vabaduste piiramine seisneb võimaluse puudumises kasutada Isamaaliidu liikmetest äri tegevate inimeste teenuseid. Kaebaja on seisukohal, et EAS tekitas temale nii materiaalset kui ka moraalset kahju, aidates sihikindlalt kaasa poliitilistel kaalutlustel nii kaebajale, kui ka tervele Narva linnale vajaliku teenuste äri edendamise blokeerimisele. Kaebaja leidis, et pärast stardiabi saamist saaks firma laiendada tootmist, suurendada kasumit ja arendada oma tegevust edasi ning sel juhul saaks kaebaja nõuda 21 000 krooni tasumist (10 000 kr + 11 000

1. kr)firma asutamise ja aastase töö eest euroabi saamise taotlustega EAS-ile. Kaebaja on seisukohal, et EAS-i poolse keeldumisega blokeeriti OÜ Komini Teenindusmaja areng ja seetõttu muutus ka kaebaja rahapaigutuste (10 000 kr + 11 000
2. kr)tagastamine firma poolt osutunud võimatuks, kuna abi asemel sai firma omalt poolt projekti ellu viies kahju ja tekkisid lisaprobleemid. Kaebaja on seisukohal, et ülalkirjeldatust lähtuvalt peab EAS hüvitama kaebajale rahalise kahju summas 21 000 krooni ja moraalse kahju summas 10 000 krooni. Kaebaja selgituste kohaselt osales ta aktiivselt küsitluse „Kommentaarid ja ettepanekud 53 miljardi euroraha jagamiseks“ avalikul arutelul ning otsustas käesoleva kohtuasja konkreetsel näitel pöörata EAS-i ja vastavate ministeeriumide tähelepanu olemasolevatele probleemidele nende süsteemis, samuti anda märku nende ametnike töö kohta. Kaebaja selgitab, et kõik kolm taotlust vaidlustati 12.05.2006 vaides Majandusministeeriumile „Vaie EASi alustavate ettevõtjate starditoetuse programmist taotluse rahuldamata jätmise kohta“, milles esitati kõik kolm EAS-i otsust - 22.11.2005, 10.01.2006 ja 02.05.2006 võrdluste ja põhjenduste vormis. Kaebaja leiab, et nimetatud kaebuse rahuldas ministeerium oma 07.06.2006 käskkirjaga nr 1.1-6/11 kaebaja kasuks, kuid EAS ei täitnud seda ministeeriumi käskkirja ja jättis oma hilisema otsuse muutmata. Kaebaja selgitab, et OÜ Komini Teenindusmaja esitas kaebuse käskkirja täitmata jätmise peale (haldusasi 3-06-1417), kuid 29.01.2007 võttis OÜ Komini Teenindusmaja esindaja oma kaebuse tagasi. Kaebaja selgitab, et kiri EAS-i otsustes toodud kolme taotluse EU 22586, EU 22943 ja EU 23817 võrdleva tabeliga saadeti 24.11.2006 rahandusministrile ja hiljem Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatajale, hr Meelis Virkebau’le. Kaebaja palub, et talle kompenseeritaks kohtule tasutud riigilõiv 930 EEK suuruses summas ja loetaks tema isikliku materiaalse kahju suuruseks üldsumma 21 000 krooni, mis tekitati mulle EAS poolt ning mis on seotud EAS-le esitatud taotlustega „Ateljee“ nr EU23817, EU22943 ja EU22586 ja ülalnimetatud taotluste kohta EAS poolt tehtud otsustustega ning moraalse kahju summaks 10 000 krooni. Kaebaja palub, et kohus rahuldaks käesoleva kaebuse täies ulatuses ja teeks EAS-ile ettekirjutuse, millega kohustataks EAS-i maksma talle materiaalset kahju 21 000 krooni ja moraalset kahju 10 000 krooni. Kaebaja taotleb, et kohus rahuldaks esitatud kaebuse täies ulatuses ja jätaks vastustaja kohtukulud tema enda kanda. 3 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja viitab Riigivastutuse seaduse (RVS) §-ile 7 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §§ 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmisega või taastamisega. Vastustaja on seisukohal, et käesoleva kaebuse kohaselt on kaebajale varalist ja moraalset kahju tekitanud vastustaja õigusvastane tegevus kolmanda isiku - Komini Teenindusmaja OÜ suhtes, täpsemalt vastustaja poolt Komini Teenindusmaja OÜ taotluste EU22586, EU22943 ja EU23817 alustavate ettevõtjate starditoetuse saamiseks rahuldamata jätmine. Vastustaja selgitab, et Äriregistri elektroonilise andmebaasi andmetel on OÜ Komini Teenindusmaja (registrikood 11090271, asukoht Kerese 17-36, 20309 Narva) asutatud 09.03.2005 ning Äriregistri andmetel puuduvad kaebajal seosed nimetatud äriühinguga. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab vastustaja, et kaebajal puudub antud asjaoludel kaebeõigus. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt EAS-i diskretsiooniotsused, mille adressaadiks oli OÜ Komini Teenindusmaja, ei riku ega saagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õiguseid, kuna kaebaja ja EAS-i vahel puudub avalik-õiguslik suhe. Vastustajale teadaolevalt ei ole OÜ Komini Teenindusmaja poolt esitatud taotluste EU22586 ja EU22943 suhtes tehtud diskretsiooniotsuseid haldusaktide adressaat vaidlustanud. OÜ Komini Teenindusmaja on vastustajale teadaolevalt vaidlustanud Tallinna Halduskohtus käesolevaks ajaks 20.03.2006 esitatud taotluse nr. EU 23817 suhtes vastustaja poolt 27.06.2006 tehtud otsuse nr. 1.19.2/9170 (haldusasi nr. 3-06-1417), millest OÜ Komini Teenindusmaja on käesolevaks ajahetkeks loobunud. Vastustaja on seisukohal, et OÜ Komini Teenindusmaja poolt 20.03.2006 esitatud taotluse alustavate ettevõtete starditoetuse saamiseks (taotlus nr. EU 23817) kohaselt on taotlejale taotluse ja äriplaani koostamisel abi osutanud konsultant Tiiu Toom. Vastustaja selgitab, et EAS-il puuduvad igasugused andmed kaebaja osalemise kohta nimetatud taotluse esitamisel. Vastustaja leiab, et kaebusest ei selgu kaebuse aluseks olevate haldusaktide väidetav õigusvastasus ja nimetatud haldusaktide ning kaebuses esile toodud kaebaja väidetava varalise kahju vaheline põhjuslik seos. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada seda, et alustavate ettevõtjate starditoetuse andmine on diskretsiooniotsus ning isegi kui kohus oleks pidanud vajalikuks/ võimalikuks haldusasjas nr 3-06-1417 rahuldada OÜ Komini Teenindusmaja kaebus ja tühistada vastustaja otsus, ei oleks see kaasa toonud kaebajal nõudeõiguse tekkimist vastustaja vastu. Vastustaja on seisukohal, et tõendamata on kaebajal kahju tekkimine ja selle suurus. Vastustaja leiab, et kaebusele lisatud I. P. poolt antud tõendit ei saa pidada asjakohaseks ega usaldusväärseks tõendiks, mille alusel tuvastada kaebaja ja OÜ Komini Teenindusmaja vahelisi võlaõiguslikke suhteid, kuna vaatlusalusele dokumendile on alla kirjutanud OÜ Komini Teenindusmaja nimel esindusõigust mitteomav isik. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud dokumendist ei selgu kellele, on kaebaja väidetavalt andnud summa 10 000 krooni. Vastustaja leiab, et mittevaralist kahju saab hüvitada vaid sellele isikule, kelle õigusi on kahju tekitamisel rikuti. Vastustaja on seisukohal, et Halduskohtumenetluse seadustik (

) § 6 ei näe ette avalik-õiguslikus suhtes tekitatud määratlemata kahju tunnustamise võimalust. EAS rõhutab ka seda, et isegi juhul kui teoreetiliselt oleks võimalik nõustuda kaebaja seisukohaga selles, et vastustaja kõnealune tegevus on kuidagi rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi või seaduslikke huvisid, puuduvad asjas tõendid väidetava kahju tekkimise, EAS tegevuse ja väidetava kahju põhjusliku seose või kahju suuruse kohta. Vastustaja leiab, et kaebaja on ka selles küsimuses piirdunud vaid paljasõnaliste konstateeringutega. Vastustaja palub kohtul jätta esitatud kaebus rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud summas 6 435, 72 krooni. 4 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, uurinud ja hinnanud haldusasjas olevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel kohtu motiividel: Käesoleva kaebuse raames taotleb O.W. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) materiaalse ja moraalse kahju hüvitamist. Kaebaja selgituste kohaselt seisneb tema materiaalne kahju EAS-i tegevuses Komini Teenindusmaja OÜ stardiabi taotluste rahuldamata jätmises. Kaebaja selgitab, et tema poolt on OÜ-le Komini Teenindusmaja koostatud stardiabi projektid nimetusega „Ateljee“ , mis jäeti EAS-i 22.11.2005 otsusega nr 119.2/14270, 10.01.2006 otsusega nr 1-19.2//296 ja 27.06.2006 otsusega nr 1-19.2/9170 rahuldamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et EAS-i Komini Teenindusmaja OÜ-le stardiabi andmisest keeldumised põhjustasid kaebajale moraalse kahju, mis ilmnes unehäiretes, töövõimepuuduses jne. Kaebaja on seisukohal, et temale tuleks hüvitada moraalne kahju summas 10 000 krooni. Kaebaja on seisukohal, et EAS on tekitanud kaebajale ka materiaalset kahju, mis seisneb asjaolus, et O.W. toetas Komini Teenindusmaja OÜ stardiabi projektide koostamisel isiklikult 10 000 krooniga. Kaebaja leiab, et EAS peab temale tasuma ka OÜ Komini Teenindusmaja ja kaebaja vahel kokku lepitud 11 000 krooni suuruse hüvitise. Seega kaebaja leiab, et temale on tekitatud materiaalne kahju kokku 21 000 krooni, millele lisandub moraalne kahju 10 000 krooni. Kaebaja esitas kohtule OÜ Komini Teenindusmaja juhatuse liikme I. P. poolt allkirjastatud tõendi, mille kohaselt on O.W. maksnud oma isiklikest vahenditest 10 000 krooni OÜ Komini Teenindusmaja alusdokumentide vormistamiseks ning tegeles aastatel 2005-2006 kõigi dokumentide ettevalmistamise ja vormistamisega, et aidata osaühingut taotleda EAS-lt abiraha. Nagu nähtub kohtule esitatud tõendist 22.11.2006, mille on allkirjastanud juhatuse liige I. P. (tl 44) Komini Teenindusmaja OÜ ja O.W.’i vahel väidetavalt kehtis suuline kokkulepe selles, et firma kohustub maksma O.W.’ile tagasi 10 000 krooni ja lisaks veel hüvitist 11 000 krooni peale starditoetuse kättesaamist. Samas on tõendis täpsustamata, kellega nimelt oli see suuline kokkulepe (äriühingu esindaja nime ei ole mainitud). Tõendist ei loe üheselt välja, et suuline kokkulepe oli O.W.´i ja I.P. vahel. Vastustaja on seisukohal, et O.W.’i poolt esitatud kaebus on alusetu ja kaebaja poolt nimetatud EAS-i diskretsiooniotsuste adressaadiks ei ole mitte O.W., vaid Komini Teenindusmaja OÜ, seega puudub kaebaja ja EAS-i vahel avalik-õiguslik suhe. Vastustaja selgitab, et tulenevalt Äriregistri andmebaasist ei ilmne, et kaebaja O.W.´i ja OÜ Komini Teenindusmaja vahel oleksid mingisugusedki seosed. Vastustaja on seisukohal, et EAS-i otsused OÜ-le Komini Teenindusmaja stardiabist keeldumise kohta ei riku kaebaja subjektiivseid õiguseid, mistõttu puudub O.W.’il antud asjaoludest tulenevalt kaebeõigus. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 6 lg 3 p 3 alusel võib halduskohtult nõuda kahju hüvitamist, mis on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada Riigivastutuse seaduse §§ 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. 5 Kaebaja selgituste kohaselt tekkis temale moraalne ja materiaalne kahju EASi-i tegevusega seonduvalt, mis seisnes EAS-i poolt OÜ Komini Teenindusmaja alustavate ettevõtjate stardiabi taotluste rahuldamata jätmises. EAS-i 22.11.2005 otsuse nr 1-19.2/14270, 10.01.2006 otsuse nr 1-19.2//296 ja 27.06.2006 otsuse nr 1-19.2/9170 adressaadiks oli OÜ Komini Teenindusmaja, mitte O.W.. Kohus leiab, et O.W.’i ja EAS-i vahel puudub avalikõiguslik suhe, mis on

§ 6

lg 3 p 3 ja RVS § 7 lg 1 alusel halduskohtusse kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks ning seega ei riku nimetatud EAS-i diskretsiooniotsused ka kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus on seisukohal, et kaebajal on võimalik nõuda Komini Teenindusmaja OÜ-lt (I.P.) saamata jäänud tasu vm võlaõigussuhtest tulenevalt tsiviilkorras. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, mille ülekordamist ei pea vajalikuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub kohtul alus rahuldada kaebaja materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõuet. Vastustaja EAS-i esindaja vandeadvokaat Madis Päts on esitanud kohtule taotluse menetluskulude 6 435, 72 krooni hüvitamiseks koos menetluskulude nimekirjaga.

§ 93

lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud.

§ 93lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.

Lähtudes eeltoodust peab kohus kohtukulude jaotamisel kontrollima, kas menetluskulud on põhjendatud ja kas need on kantud. Kohtukulude väljamõistmine peab andma õiglase tulemuse ja ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust. Riigikohtu Halduskolleegiumi 19.06.2007 otsuse nr 3-3-1-24-07 punktis 16 leidis kolleegium, et: „/../haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Kolleegium möönab, et haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks eelnevale arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid/../“. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist keeruka ja mahuka asjaga, mis vajaks vältimatult asutusevälise õigusabiteenuse tellimist. Kohus on seisukohal, et käesolevas kohtuvaidluses vastustajal ei olnud põhjendatud vältimatu professionaalse õigusabi kasutamine. Kohtu arvates käesoleval juhul menetluskulude väljamõistmine kaebajalt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ka ebamõistlik vastavalt

§-le 92 lg 10. Füüsiline isik haldusmenetluse nõrgema poolena ei pea kandma lisakulutusi, kui vastustaja otsustab tellida õigusabiteenust asutuse väliselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine O.W.´lt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 6