2-05-18234/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus; osaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks-

1. märts 2007.a tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-18234 (endine number 2/276-24769/05) Tsiviilasi KK hagi GK vastu abielu lahutamiseks ja elatusraha väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KK(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja GK(isikukood XXX, elukoht XXX) Istungi toimumise aeg 15.02.2007.a, avalik eelistung Istungil viibinud isikud hageja KK Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni istungit protokollis sekretär KS RESOLUTSIOON
2. Rahuldada KK hagi GK vastu elatusraha väljamõistmise nõude osas tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista GK`lt elatusraha 3000 (kolm tuhat) krooni kuus KK kasuks tütre IK (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 17.10.2005.a kuni tütar IK täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a.
4. Välja mõista GK`lt elatusraha 3000 (kolm tuhat) krooni kuus KK kasuks poja GK(sünd. XXX) ülalpidamiseks alates 17.10.2005.a kuni poeg GK täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a.
5. Välja mõista GK`lt riigilõiv 4750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb GK`l tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või arveldusarvele nr XXX Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber XXX.
6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Asjaolud KKesitas 17.10.2005.a kohtule hagi GKvastu, milles palus lahutada poolte abielu ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatusraha tütar IK ülalpidamiseks 3000 krooni ja poeg GK ülalpidamiseks 3000 krooni. Kirjaliku vastust hagiavaldusele kostja ei esitanud. 15.02.2007.a toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Mitteilmumise põhjustest kostja kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Hageja palus eelistungil rahuldada hagi elatusraha väljamõistmise nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PkS § 61 lg 1, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis 2 lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatusraha tütre Ilona Katkovskaja ülalpidamiseks 3000 krooni kuus ja poja GKülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Hagi on esitatud 17.10.2005.a. Seega tuleb elatusraha välja mõista alates 17.10.2005.a. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel oli hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määrati hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt tulnuks hagilt hinnaga 72 000 krooni tasuda riigilõivu 4750 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 4750 krooni. Indrek Soots kohtunik 3