← Eesti

3-07-1382/6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2007.a., Tallinn Haldusasja number 3-07-1382 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus P. G.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Väljasaadetav – P. G., sünd xx xx xxxx.a. Bakuus, esindaja Edith Sassian Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuli 2007.a., Tallinn Resolutsioon Anda luba P. G.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks tähtajaga kuni
  3. septembrini 2007.a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. P. G. on pärit Aserbaidžaanist ja saabus Eestisse täpsustamata ajal ja asjaoludel (ajavahemikus 1989-1992) Venemaalt, kus ta kasvas lastekodus. Isik on Eestis viibinud seadusliku aluseta ning korduvalt karistamise tõttu on pikka aega viibinud kinnipidamisasutustes. P. G. on end esitlenud ka A. nime all (Vt Tallinna Halduskohtu 14.05.2007.a. määruse asjaolud, p 1, haldusasi 3-07-955).
  5. Tallinna Halduskohtu
  6. novembri 2005.a. otsuse alusel paigutati P. G. pärast Murru Vanglast vabanemist väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuna isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist 48 tunni jooksul välja saata. Kohtulahenditega on kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra pikendatud (Vt Tallinna Halduskohtu 14.05.2007.a. määruse asjaolud, p 2, haldusasi 3-07-955).
  7. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas 05.07.2007.a. Tallinna Halduskohtule taotluse P. G.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt pöördus KMA 04.01.2007.a. oma kirjaga nr 15.7-10/520 P. G.’i poole ja palus isikul täita omakäeliselt Vene Föderatsiooni Suursaatkonna reisidokumendi taotlusankeedid. 07.05.2007.a. tegi KMA esindaja ringkon- nakohtu istungil P. G.le ettepaneku täita Aserbaidžaani viisataotluse ankeet, mille alusel oleks isikul võimalik saada Aserbaidžaani Suursaatkonna poolt Riias viisa ajutisse reisidokumenti, mille KMA väljastas talle
  8. märtsil 2007.a. P. G. keeldus ankeedi täitmisest. P. G. ei soovi KMA-ga koostööd teha, kuna tema sõnul puudub teda vastuvõttev riik ja ta peab ennast Eesti alaliseks elanikuks (Vt taotlus, t.l. 1-3). KMA palub pikendada väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-le
  9. P. G. palus jätta KMA taotluse rahuldamata ning selgitas, et saabus Eestisse
  10. aastal. Väljasaatmiskeskuses viibimise aja jooksul ei ole suudetud vastuvõtvat riiki kindlaks teha. P. G. saabus NSV Liidust ja seda riiki ei ole. Tõendeid, mille kohaselt oleks P. G. Eestisse ebaseaduslikult saabunud, KMA-l ei ole. KMA kaalutlused on tehtud isiku kahjuks (kohtuistungi protokoll, t.l. 15). KOHTU PÕHJENDUSED
  11. Kohus leiab, et KMA taotlus P. G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
  12. P. G. puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Eesti riik on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise lõpuleviimiseks, kuid väljasaatmismenetlus on viibinud eeskätt P. G. seaduserikkumise (VSS § 264 lg 1 p 3) tõttu. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu, sest Vene Föderatsioon ega Aserbaidžaan pole teatanud keeldumisest võtta isik vastu. P. G. esitas kohtuistungil küll Lätis asuva Aserbaidžaani Suursaatkonna kirja, millest nähtub, et Aserbaidžaanil P. G. kohta andmeid ei ole ja et (seega) ei saa olla tegemist ka Aserbaidžaani kodanikuga. Samas nähtub haldusasja materjalist, et P. G. on sündinud Aserbaidžaanis. KMA on seisukohal, et isikut on võimalik välja saata ka Aserbaidžaani, kuid selleks tuleb esitada viisataotlus ja kui isik väidab, et vastuvõttev riik puudub, kuid samas keeldub ankeeti täitmast, siis on selge, et vastav perspektiiv on olemas (kohtuistungi protokoll, t.l. 15). Arvestades asjaolu, et väljassaadetava väite kohaselt ei olevat KMA Aserbaidžaani viisataotluse ankeeti andnud, siis andis KMA esindaja vastava ankeedi P. G. kohtuistungil. Esialgu tuleb lähtuda sellest, et P. G. ei ole Vene Föderatsioonilt ega Aserbaidžaanilt veel luba riiki sissesõiduks taotlenud ning seetõttu ei saa asuda ka sellisele seisukohale, et väljasaatmine on perspektiivitu. Esialgu ei ole alust arvata, et Vene Föderatsioon keelduks isiku vastuvõtmisest, kelle emakeeleks on vene keel ja kes on üles kasvanud Vene territooriumil. Samuti on eelduspärane, et Aserbaidžaan võtab riiki vastu oma rahvusest isiku.
  13. Arvestades asjaolu, et P. G. puuduvad vajalikud dokumendid, ei ole tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist võimalik. Seetõttu ei ole ka alust KMA taotluse rahuldamata jätmiseks ning P. G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega tuleb kahe kuu võrra pikendada. Enno Loonurm Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.