) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Vastavalt
lg 4 on elatise miinimummäär pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, so alates 01.01.2006.a. 1500 kr ja alates 01.01.2007.a. 1 800 krooni kuus. Nimetatud summast võib elatis olla väiksem, kui elatist maksval vanemal on teine laps. Samuti on sama paragrahvi lõikes 6 toodud tingimused, mille esinemisel võib elatist vähendada. Antud juhul kaks esimest tingimust, so vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek, langevad ära. Seega analüüsib kohus, kas hagejal ilmnevad muud mõjuvaks tunnistatavad põhjused. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel võib olla ka see, kui vanemalt kohtuotsusega välja mõistetud elatis ei vasta enam kohustatud isiku tegelikule varalisele seisundile ega maksevõimele. Hageja väidab, et tal ei ole võimalik maksta lapsele elatist 3 000 krooni kuus, milline on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 05.02.01.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel ning palub määrata uueks elatise summaks 500 krooni. Kohtule on hageja esitanud palgatõendid (t lk 16 ja 62). 23.05.2007.a. palgatõendist nähtub, et hageja töötasu on üle 6 000 krooni kuus. Hageja väitel puudub temal registrisse kantud vara (kinnisasjad, sõidukid jms) ja ka igasugune muu vara, mille arvelt vanema kohustusi lapse ülalpidamiseks täita. Nimetatud hageja väide asja kohtuliku menetluse käigus kummutamist ei leidnud. Arvestades asjaolu, et hageja teenib üle 6 000 krooni kuus, asub kohus seisukohale, et puuduvad mõjuvad põhjused maksta elatist vähem seaduses kindlaks määratud igakuisest elatusraha suurusest. Asjaolu, et hageja elab maal, temal on algharidus ja väike palk, ei ole käsitletavad, sedavõrd kaalukate argumentidena ,millised võiksid olla elatise vähendamise aluseks alla
Kohus küll möönab, et hagejal eeldatavasti ei ole võimalik antud hetkel maksta lapsele elatist summas 3 000 krooni kuus, kuid võimalused elatise maksmiseks ½ minimaalpalga ulatuses, peaksid hagejal olema. Tõendeid selle kohta, et hageja tervislik seisund seaks tema teenimisvõimalustele mingeid piiranguid, asjas esitatud ei ole. Seega tuleb hagejal leida tasuvam töö ja korraldada oma elu selliselt, et oleks tulevikus võimalik oma vanemakohustusi täita. Kohus on seisukohal, et hageja nõue vähendada igakuist maksmisele kuuluvat elatist summas 3000 kr on põhjendatud. Elatist tuleb vähendada alates 01.11.2006.a. (so peale võlaperioodi lõppemist 10.2006.a.). Kohus, arvestades asja materjale ja eeltoodut, asub seisukohale, et hagejal tuleb maksta elatist oma alaealise poja K ülalpidamiseks alates 01.11.2006.a. 1500 kr kuus ja alates 01.01.2007.a. 1800 kr kuus. Hageja väide, et elatist tuleks vähendada 500 kroonini, on ainetu. Asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et hageja võlgnevus tasumata elatise näol on tekkinud perioodil 03.2003.a.- 10.2006.a. ja moodustab 129 630 krooni. Nimetatud asjaolu üle pooled ei vaidle. Hageja palub end kogu võlgnevuse tasumisest vabastada arvestades hageja majanduslikku seisundit.
kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Eelnimetatud asjaolud, hageja algharidus, maal elamine ja väike palk ei ole käsitletavad mõjuvate asjaoludena, millised annaksid alust vabastada hageja täielikult tekkinud elatise võlgnevuse tasumisest, küll aga tuleb eeltoodut ja hageja varalist seisundit arvestades vabastada hageja osaliselt tekkinud võlgnevuse tasumisest. Kohus märgib, et vaatamata hageja poolsele elatise mittetasumisele on laps ülalpeetud ja hoolisetud ühe vanema poolt st üks vanem on kandnud ka teise vanema kohustused. Puuduvad alused mõjuvate põhjuste näol, millised annaksid võimaluse jättagi kogu lapse ülalpidamine kostja kanda ja hageja vabastada kogu ulatuses võlgnevuse tasumisest. Kohus, arvestades poolte, sh hageja majanduslikke võimalusi, peab põhjendatuks vähendada hageja poolt tasumisele kuuluvat võlga selliselt, et tasumisele kuuluvaks võlaks jääb 70 000 kr. Kohus arvestab nimetatud summa so tasumisele kuuluva võla kujundamisel võlgnevuse tekkimise perioodil, so märts 2003-oktoober 2006, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud igakuise elatise suurust (
lg 4), asjaolu, et kostja on pidanud lapse ülalpidamise eesmärgil tegema kõik endast oleneva, et laps saaks ülalpeetud ja kasvatatud, kui ka hageja hoolimatut suhtumist oma vanema kohustustesse elatise maksmisel. Kohus on seisukohal, et ka lapse teine vanem, kes ei osale igapäevaselt lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel, peab tegema kõik endast oleneva, et toetada vähemalt lapse ülalpidamist. Menetluskulu Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.