Obsah (5)

§ 142§ 322§ 407§ 444§ 162

KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

1. Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid loetakse kostjale

§ 322

lg 1 kohaselt kättetoimetatuks (tl 50-53).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse Tsiviilasi nr 2-06-31634 põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 30.11.2005.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500853/27tt (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st kostja ei ole alates 05.12.2005.a tasunud hagejale raha krediidisumma tagastamiseks ja intresside tasumiseks ning seda vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. 16.05.2006.a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, palus tal 2 nädala jooksul võlgnevus likvideerida, teavitas kostjat Lepingu ülesütlemise ohust ning andis talle võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja võlgnevust ei likvideerinud, samuti ei sõlminud kokkulepet võlgnevuse tasumiseks. 11.07.2006.a ütles hageja poolte vahel sõlmitud Lepingu üles ja nõudis kostjalt Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Kostja seda kohustust ei täitnud.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on hagejale tagastamata 27 781.82 krooni krediiti ning tasumata 6464.32 krooni intressi. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi saamiseks on hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 3.
2. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et Lepingule kohaldatakse hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.
3. Nimetatud üldtingimuste p 8.
4. ja 4.
5. alusel on hageja õigustatud Lepingu ülesütlemise korral nõudma kostjalt ka võla sissenõudmisega seotud kulude tasumist. Kostja ei vaidlustanud nimetatud kulu sissenõudmist, samuti nõutava kulu suurust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulude saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, st viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma temalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja arvestuse kohaselt on viivis seisuga 04.12.2006.a 3118.75 krooni. Kostja ei ole viivise suurust ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue sissenõutavaks muutunud tasumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
7. VÕS § 159 lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et Lepingu ülesütlemise korral on ta kohustatud maksma hagejale leppetrahvi 20% Lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli Lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata 27 781.82 krooni, on hageja nõue 5556.36 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõuab kostjalt 11 740.75 krooni saamata jäänud tulu, mille moodustab osa Lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja Lepingu ülesütlemisel kaotas. Saamata jäänud tulu võib VÕS § 128 mõttes seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kahju (saamata jäänud intresside) arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Kostja ei ole seda vaidlustanud. Kahju hüvitamise nõue on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2