Obsah (7)

§ 10§ 11§ 45§ 56§ 59§ 60§ 67

3-06-1176 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1176 Haldusasi P.M.’i

) § 59 lg 1 ning § 60 lg-te 1 ja 2 sisuga. Suulise küsitluse läbiviimine teenib käesolevas asjas menetluse lihtsuse, kiiruse ja efektiivsuse eesmärki ning ei põhjusta kontrollitavale üleliigseid kulutusi või ebamugavusi, mida saaks vältida kirjalikus vormis küsitluse läbiviimisega. Pigem leiab vastustaja, et kirjavahetuse teel tehingute tegeliku sisu ja poolte tahte kontrollimine võib kujuneda üsna pikaajaliseks ja seeläbi maksukohustuslasele koormavamaks, kui suuline dialoog, kus saadakse koheselt ja ühe korraga menetluse seisukohast olulisi asjaolusid ja maksukohustuslase selgitusi täpsustada. Seega on suuliste selgituste nõudmine kooskõlas ka

§ 10lg-ga 3.

Asjaolu, et isik ei soovi suulisi selgitusi anda, ei vabasta teda vastavast kohustusest ega muuda maksuhalduri sellekohast korraldust õigusvastaseks. Tõendi kogumise vormi valik on maksuhalduri diskretsiooniotsus ning ei vaja maksukohustuslase kooskõlastust. Haldusmenetluses kehtib eelkõige uurimisprintsiip ja isikute võrdse kohtlemise põhimõte, mitte dispositiivsuse printsiip, mis võimaldaks igal üksikul juhul kaubelda, millises vormis ja millises ulatuses soovitakse kaasaaitamiskohustust täita. Haldusakti andmise faktiline alus on korralduses selgesõnaliselt märgitud, samuti on täidetud sunniraha rakendamise eeldus. Sunniraha näol ei ole tegemist karistusega, vaid hoiatuses kindlaksmääratud summaga, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Sunniraha tasumise kohustus on maksuhalduri korralduse täitmatajätmise vältimatu tagajärg. Kaebuse esitajat oli teavitatud haldusakti täitmata jätmisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Kuna P.M. jättis suuliste seletuste andmise kohustuse nõutud tähtpäevaks täitmata, siis oli maksuhaldur õigustatud rakendama teisi võimalusi asjaolude väljaselgitamiseks. Kirjalike küsimuste esitamine ei välista suulise seletuse kohustuse täitmata jätmise eest hoiatuses märgitud sunniraha rakendamist. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et P.M.i kaebus on täielikult põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Põhja MTK 23.03.2006 korraldus nr 12-2.1/6549 on õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub alus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga. 3
2. Käesoleval juhul ei ole vaieldavad faktilised asjaolud, sh fakt, et kaebaja ei ole täitnud Põhja MTK 28.11.2005 korraldust nr 12-2.1/29127, mis kohustas teda ilmuma 13.12.2005 kell 13.30 maksuhalduri ametiruumidesse, esitama vanemrevidendile kõik P.M.i, Ivard OÜ ja Kerme Investeeringud OÜ poolt AS Sylvester või Stora Enso Timber AS aktsiate soetamise ja võõrandamisega Stora Enso Timber OY-le seotud dokumendid ja aktsiate eest tasumist tõendavad dokumendid ning andma nende osas seletusi. Ehkki maksuhaldur 19.12.2005 otsusega nr 5809 rahuldas osaliselt kaebaja 09.12.2005 taotluse, pikendades tähtaega dokumentide esitamise osas kuni 29.12.2005 ning kohustades P.M.i ilmuma seletuste andmiseks maksuhalduri juurde 31.01.2006 kell 10.00, jättis kaebaja ka viimatinimetatud ajal maksuhalduri juurde ilmumata ja suulised seletused andmata. Sealjuures on maksuhaldur nimetatud otsuses ka selgitanud, miks just suuliste seletuste andmine on vajalik: see on seotud esitatavate dokumentide ja maksuasja keerukusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et oma 09.12.2005 taotluses P.M. ei seadnud kahtluse alla ei Põhja MTK õigust nõuda temalt suulisi seletusi ega ka oma kohustust talle antud korraldus täita: kaebaja palus vaid tähtaja pikendust, samuti teatades ka oma soovist kirjalikult vastata. Vastustaja 21.02.2006 vastuses nr 122.1/29127-3 kaebaja järjekordsele, 23.01.2006 taotlusele on samuti selgitatud suuliste seletuste andmise vajalikkust /tl 52, 57/. Alusetu on kaebaja väide, et ta ei ole maksuhaldurilt saanud selgitusi korduvale küsimusele, miks Ivard OÜ poolt tehtud tehingud teiste isikutega on seotud kaebaja tulumaksuga (vt tl 40-41, 57, 66), mistõttu kaebaja viited Põhja MTK 28.11.2005 korralduse ja järgneva 23.03.2006 korralduse ebaselgusele on ilmselgelt otsitud. 3.

määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. Kontrollides maksude arvestamise ja tasumise õigsust peab maksuhaldur rakendama uurimispõhimõtet. Vastavalt

§ 11

lg-le 2 selle põhimõtte realiseerimiseks otsustab maksuhaldur iseseisvalt maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Maksumenetluses kohaldatakse üldreeglina haldusmenetluse seaduses (edaspidi – HMS) sätestatut (

§ 45

). Ka HMS § 5 lg 1 sätestab vormivabaduse: menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 56

sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse, sama paragrahvi lg 2 kohaselt maksukohustuslane muu hulgas annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Tulenevalt

§ 59

lg-st 1 tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

§ 60

lg 1 kohaselt maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Eeltoodust ilmneb selgesti, et Põhja MTK oli õigustatud nõudma P.M.i ilmumist seletuste andmiseks maksuhalduri juurde ja kaebajal oli kohustus see seaduslik korraldus tähtaegselt täita. Seetõttu on õige vastustaja väide, et isiku soovimatus suulisi selgitusi anda ei vabasta teda vastavast kohustusest ega muuda maksuhalduri sellekohast korraldust õigusvastaseks. Enamus isikuid ilmselt parema meelega ei sooviks üldse maksuhalduripoolset kontrolli. 23.01.2006 taotlusest jääb kohtule arusaamatuks P.M.i 4 kinnitus valmisolekust koostööks, kuna praktikas seda ei ilmnenud. Koostööna ja kaasaaitamiskohustuse täitmisena ei saa käsitada vaidlemist maksuhalduriga ja soostumist täita viimase korraldusi üksnes isikule endale meeldivamas või sobivamas vormis. 4.

§ 10

lg 3 kohustab, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Ka HMS § 5 lg 2 kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus on seisukohal, et P.M.i kohustamine ilmuda suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ei olnud vastuolus eelviidatud põhimõtetega. Kaebaja väited sellest, et kirjalike küsimuste esitamine oleks olnud kiirem, efektiivsem ja teda vähemkoormavam, on jäänud paljasõnaliseks ning on tegelikult vastuolus kõnealuse maksumenetluse senise käiguga. Üldlevinud praktika kohaselt algab tõendite kogumine just maksukohustuslaselt suuliste seletuste võtmisega. See tagab ühelt poolt kõige operatiivsemal viisil nii maksukohustuslase ärakuulamise maksumenetluses ja maksuhalduri poolt temale teabe andmise, teisalt aga maksumenetluses oluliste asjaolude märksa kiirema ja ulatuslikuma väljaselgitamise. Nii võib ühele küsimusele antud vastusest tekkida maksuhalduril uus küsimus või vajadus, et isik oma vastust täpsustaks ja täiendaks. Seetõttu on mõistlik ja igati eesmärgipärane, et koos dokumentide esitamisega annab maksukohustuslane nende kohta ka suulisi seletusi. Antud juhul on kaebaja kiirele ja efektiivsele menetlusele kaasaaitamise asemel alustanud viljatut venitamistaktikat, esitades korduvaid kirjalikke selgitustaotlusi jms, millele samuti kirjalikus vormis vastamine nõuab aega ja muudab menetluse lõppastmes mõlemale poolele koormavaks. Asjaolu, et Põhja MTK on lõpuks olnud sunnitud P.M.ilt (ka) kirjalikke seletusi võtma, ei muuda varasemat korraldust ilmuda maksuhalduri juurde suuliste seletuste andmiseks õigusvastaseks ega anna tunnistust sellest, et suuliste seletuste vajadus ja kaebaja vastav kohustus on ära langenud. 5. Nii Põhja MTK 28.11.2005 korralduses nr 12-2.1/29127 kui ka 19.12.2005 otsuses nr 5809 oli P.M.ile tehtud hoiatus, et seletuste andmise ja maksuhalduri juurde ilmumise kohustuse täitmata jätmise korral on maksuhalduril kooskõlas

§ 67lg-ga 1 õigus rakendada sunniraha 2 000 krooni (esimesel korral).

Osundatud sätte järgi maksuhaldur võib

§-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. Ekslik on kaebaja arvamus, et kaevatud korraldusega (sunniraha tasumise kohustamisega) on teda karistatud. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi - AtSS) § 3 lg-s 2 on sõnaselgelt sätestatud, et sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena. Vastavalt AtSS § 10 lg-le 1 on üheks sunnivahendiks ka sunniraha: hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (AtSS § 2 lg 1). Sunnivahendi adressaat on füüsiline isik või eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma (AtSS § 5 lg 1). Järelikult, arvestades ülalviidatud seadussätteid ja faktilisi asjaolusid, Põhja MTK oli õigustatud vaidlustatud korraldusega kohustama P.M.i tasuma sunniraha ettehoiatatud 5 summas - 2 000.- krooni. Kohus leiab, et kaebajale sunniraha määramine on olnud kooskõlas nii

kui ka AtSS ja HMS sätetega. Kaevatud korraldus on antud selleks pädeva isiku poolt ja vastab haldusaktile üldiselt ja konkreetsele korraldusele esitatud vorminõuetele. Neil asjaoludel ja motiividel jääb kaebus rahuldamata. 6. HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et vastustaja ei ole kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad antud juhul üksnes P.M.i kohtukulud tema enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 6