) § 4 lg 1 kohaselt on audiitorkogu seadusega loodud avalikõiguslik juriidiline isik, kelle pädevuses
punktist 3 tulenevalt on ka järelevalve teostamine audiitorite kutsetegevuse ja auditeerimiseeskirja täitmise üle.Audiitorkogu üheks organiks
tulenevalt on juhatus.
punkti 10 kohaselt teostab juhatus järelevalvet audiitorkogu liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle.
lg 1 kohaselt teostab järelevalvet audiitori tegevuse üle audiitorkogu juhatus.
lg 1 sätestab, et audiitortegevuse seaduse, audiitori tegevust reguleerivate muude õigusaktide, samuti audiitorkogu otsuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on audiitorkogu juhatusel õigus võtta audiitor distsiplinaarvastutusele. Ülalviidatud sätetest tulenevalt oli Audiitorkogu juhatuse vaidlustatud otsus vastu võetud selleks pädeva organi poolt.Kohus märgib ka, et menetlusosalistel puudub vaidlus audiitorkogu juhatuse pädevuse üle audiitorile distsiplinaarkaristuse määramiseks. 2.
lg 4 kohaselt sätetatakse distsiplinaarasja menetlus, distsiplinaarkaristuse kohaldamise ja vaidlustamise kord audiitorkogu põhikirjas.Audiitorkogu 13.02.2001.a. 4 üldkoosolekul kinnitatud põhikirja VI alajaotuse sätted reguleerivad distsiplinaarvastutuse küsimusi. Audiitorkogu juhatuse poolt läbi viidav distsiplinaarmenetlus on haldusmenetluseks haldusmenetluse seaduse ( HMS) tähenduses, mille läbiviimisel tuleb
lg 3 tulenevalt lähtuda HMS sätteist, arvestades
erisusi. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et audiitorkogu peab oma tegevuses, antud juhul järelevalve funktsiooni täitmisel lähtuma haldusmenetluse nõudeist. Seega peavad ka järelvalve tulemusena tehtud otsused vastama HMS sätestatud nõuetele. Audiitorkogu juhatuse protokolliline otsus on vaadeldav haldusaktina.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Audiitorkogu põhikirja p 75 kohaselt algatab distsiplinaarasja juhatus otsusega. Otsuses märgitakse, mis annab alust arvata, et audiitor on toime pannud distsiplinaarsüüteo.Juhatus korraldab distsiplinaarsüüteo kohta tõendite kogumise ja selgituste võtmise. Selgituse võtmine audiitorilt, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik.Põhikirja p 80 kohaselt teeb juhatus kogutud materjalide alusel otsuse, millega võtab audiitori distsiplinaarvastutusele või lõpetab asja menetluse.
lg 2 sätestab sama paragrahvi lg 1 ettenähtud rikkumiste eest määratavad distsiplinaarkaristused ,Audiitorkogu põhikirja p 84 kohaselt arvestatakse distsiplinaarvastutusele võtmisel süüteo raskust, selle asjaolusid, samuti audiitori eelnevat käitumist. HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Ülalviidatud põhikirja punktist 80 tulenevalt on audiitorkogu juhatusel distsiplinaarsüüteo tunnustega tegevuse kohta asjas tähtsust omavate kõigi asjaolude väljaselgitamiseks kogutud tõendite alusel õigus ja kohustus otsustada, kas on tegemist distsiplinaarsüüteoga audiitortegevuse seaduse, audiitori tegevust reguleerivate muude õigusaktide, samuti audiitorkogu otsuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega või saab kõigi väljaselgitatud asjaolude pinnalt väita, et rikkumist ei olnud.
Seega, kui kui audiitori tegevuses on tuvastatud distsiplinaarsüüteo toimepanemine , on audiitorkogu juhatusel seadusest tulenev kohustus audiitori distsiplinaarvastutusele võtmiseks.Käesoleval juhul on Audiitorkogu juhatus esitanud 14.12.2005.a. otsuses viitega 09.11.2005.a. otsusele põhjendused, miks Audiitorkogu juhatus jõudis järeldusele M.A. poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta. Kohus nõustub vastustajaga selles, et olles tuvastanud süüteo toimepanemise audiitori poolt ja esitanud otsuses sellekohased põhjendused, ei pidanud Audiitorkogu juhatus asuma põhjendama, miks ta ei tee otsust distsiplinaarasja lõpetamise kohta. Distsiplinaarvastutusele võtmise eesmärgiks on audiitorile tema süülise käitumise korral karistuse määramine. Audiitorkogu põhikirja p 84 tulenevalt on distsiplinaarkaristuse määramine audiitorkogu juhatuse diskretsiooniline otsustus.
-st ja põhikirja p 84 sätestatust tuleneb juhatuse kohustus seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast valiku tegemisel kaaluda süüteo raskust, selle asjaolusid, samuti audiitori eelnevat käitumist.Ehkki vaidlustatud otsuses , mis omakorda viitab audiitorkogu juhatuse 09.11.2005.a. istungi protokollile nr 15 ei ole toodud põhjendusi, miks auditeerimiseeskirja § 1 ja § 7 rikkumise eest on otsustatud p 84 sätestatut arvestades kohaldada distsiplinaarkaristusena märkust, leiab kohus, et nimetatu ei anna alust väita distsiplinaarkaristuse määramise õigusvastasust . Kaalutluste puudumist karistuse valikul ja seeläbi karistuse võimalikku mittevastavust süüteo raskusele, toimepanemise asjaoludele ning eelnevale käitmisele oleks kohtu arvates põhjendatud väita juhul, kui 5 kohaldatavaks karistuseks ei oleks seaduses sätestatud võimalikest karistustest kergeim nagu antud juhul. Eespooltoodust tulenevalt puudub alus väita, et Audiitorkogu juhatus , karistades M.A.t võimalikest kergeima karistusega – märkusega, ei ole arvestanud põhikirja p 84 tooduga. Seega on M.A.le kergeima karistusliigi valikul arvestatud süüteo raskusega, toimepanemise asjaoludega ja eelneva käitumisega. 3.Kaebuses on väidetud , et distsiplinaarkaristuse kohaldamine oli õigusvastane ka seetõttu, et kaebuse esitaja ei teadnud ja ei pidanudki teadma, et tema käitumist võidakse hinnata rikkumisena, mis toob kaasa distsiplinaarvastutusele võtmise. Asjaolu, et varasemalt ei ole Audiitorkogu poolt analoogilistele probleemidele tähelepanu juhitud, ei võimalda järeldada, et audiitor ei pidanud olema teadlik audiitorile esitatavatest nõuetest. Kaebuse väide , mille kohaselt varasemas praktikas ei ole taolisi olukordi hinnatud sõltumatuse nõude rikkumisena, on paljasõnaline ning ei anna alust pidada kaebuse esitaja suhtes distsiplinaarvastutusele võtmist ebaproportsionaalseks või ebavõrdseks kohtlemiseks. Tuleb nõustuda vastustaja esiletooduga, et aastatel 1994-1999, millisele perioodile kui Audiitortegevuse Nõukogu liikmeksoleku ajale viitab kaebaja, ei reguleerinud audiitortegevust M.A. poolt rikutud
ja audiitortegevuse eeskiri. Kohus leiab, et karistuse määramisel on järgitud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki ning karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Kaevatav otsus on põhjendatud määral, mis võimaldab kohtul ja võimaldas ka kaebajal kontrollida, miks ja millisel alusel see anti. Kuigi kaebuses väidetakse, et M.A.l ei olnud otsusest võimalik mõista, miks asjaolud, mis võivad olla käsitletavad sõltumatuse nõude rikkumisena, on käesoleval juhul hinnatavad õigusvastase käitumisena , s.t. arusaamatuks jäävad süüks pandavad asjaolud, järeldub kohtule esitatud kaebusest ja M.A. poolt Audiitorkogu juhatusele 28.11.2005.a. saadetud elektronkirjast, et kaebuse esitaja mõistis, milliseid asjaolusid temale süüks pannakse, s.o. miks tema käitumist hinnati distsiplinaarsüüteona. 4. Audiitorkogu juhatus on leidnud, et M.A. pani toime
lg 4 ning Auditeerimiseeskirja §-de 1 ja 7 olulise mittejärgimise.
määrusega nr 50 kinnitatud auditeerimiseeskirja § 1 kohaselt peab audiitor osutama oma teenuseid kooskõlas käesoleva eeskirja ja rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni standarditega( tehnilised eeskirjad). Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et audiitor peab täpselt ja hoolikalt järgima kliendi soove või tööandja juhiseid, kui need on kooskõlas aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse põhimõtetega. Auditeerimiseeskirja § 7 käsitleb audiitori sõltumatust ning sätestab, et suhetes kliendiga peab audiitor säilitama täieliku sõltumatuse ( lg 1).
sätestab audiitori kutsetegevuse alused ning näeb ette, et audiitor on kutsetegevuses sõltumatu ja erapooletu ning juhindub üksnes seadusest, auditeerimiseeskirjast, kutse-eetika nõuetest ning audiitorkogu organite otsustest ja soovitustest. Poolte vahel ei ole vaidlust faktilistes asjaoludes, mille pinnalt on Audiitorkogu juhatus teinud oma järeldused sõltumatuse kohustuse rikkumisest, seda on kinnitanud juhatusele ka M.A. oma eespoolnimetatud kirjalikus pöördumises. Kaebuse esitajale on süüks pandud , et OÜ Linandell 2003/2004 majandusaasta aruande auditeerimisega rikkus ta audiitori sõltumatuse kohustust. Kohus peab põhjendatuks Audiitorkogu juhatuse otsuses toodud seisukohta, et kaebaja ei ole mõistnud sõltumatuse nõude olemust. Kaebuse väited, mis lähtuvad sellest, et sõltumatuse mõjutatavusele hinnangu andmise pädevus kuulub audiitorile ning seovad sõltumatuse riive piisava aluse ja faktiliste 6 tagajärgedega või selliste tagajärgede saabumise ohu suurusega, on ekslikud, kuivõrd arvestamata on jäetud oluline asjaolu – nimelt –audiitor ei pea olema, vaid ka näima sõltumatu. Kohus nõustub siinkohal vastustaja kirjalikes seletustes toodud põhjendustega, mille kohaselt audiitori täielik sõltumatus auditeerimiseeskirja § 7 lg 1 mõistes nõuab nii audiitori mõtlemisviisi sõltumatust kui ka näilist sõltumatust, mistõttu Audiitorkogu juhatus on tuvastatud faktilisi asjaolusid põhjendatult hinnanud mõlemast aspektist. 5.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga auditeerimiseeskirja § 7 lõikes 2 toodud loetelu mitteammendavusest. Sellele viitab juba sätte sõnastus, mille kohaselt on samas sättes toodud olulisemad olukorrad, mille puhul on piisav põhjus väita audiitori sõltumatust. Seega võivad audiitori sõltumatusele viidata ka sättes loetlemata olukorrad ning põhjendatud on vastustaja väide auditeerimiseeskirja § 7 lg 1 nimetatud täieliku sõltumatuse nõude rakendamise tagamiseks loetelus toodud olukordade, arvestades sealjuures täieliku sõltumatuse nõudes sisalduvate tasanditega, laiendava tõlgendamise lubatavusest. Põhjendatud on vastustaja argument, mille kohaselt nõue audiitori sõltumatusele on kehtestatud avalikkuse huvides.
lg 4 kohaselt on auditeerimine raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Auditeerimiseeskirja § 11 lg 3 rõhutab:“ Olgugi, et audiitori on valinud kliendi omanikud, peab audiitor oma tegevuses ja otsustes arvestama ka kõigi teiste infokasutajate vajadustega ning huvidega, kes teevad kliendi kohta järeldusi raamatupidamisaruannetele tuginedes ja kes eeldavad, et auditeeritudf raamatupidamisaruanded kajastavad finantsseisundit õigesti ja õiglaselt.“ Sama paragrahvi lg 1 kohaselt tõstab audiitori hinnang finatsinformatsiooni usaldatavust, § 19 lg 1 kohaselt nimetatakse audiitor äriühingutele vastavalt „Äriseadustikule“, et saada sõltumatu eksperdi objektiivne hinnang. Siinjuures tuleb märkida ka äriregistri ühte tunnust, milleks on avalikkus . Järelikult tuleb sõltumatuse nõude järgimise hindamiseks silmas pidada mitte ainult mõtlemisviisi sõltumatust, vaid koos näilise sõltumatusega tuleb arvestada mitte ainult nende suhtete vormilist külge, vaid ka tegelikku sisu. Auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 p 2 toob ametialaste seoste puhul olukorrana, kus audiitor ei ole piisavalt sõltumatu selle kliendi kohta järeldusotsust tegema , esilekui audiitor on või oli kontrollitaval perioodil või vahetult enne seda ( kahe aasta jooksul; juhatuse liikme puhul viie aasta jooksul) kliendi juhatuse liige või töötaja või juhatuse liikme või töötaja koostööpartner või tema palgal. Viidatud sättest ei saa eespooltoodut arvestades teha ühest järeldust , et sõltumatuse nõude rikkumisena saab mõista vaid otsest töösuhet auditeeritava isikuga ning Audiitorkogu juhatuse järeldused on seetõttu vastuolus auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 p 2 . Kohus leiab, et vastustaja on põhjendatult rõhutanud, et sõltumatuse eri tahkude ning avalik-õiguslikku iseloomu arvestades on oluline kindlaks teha, kas audiitori ja kliendi vahel on sisuliselt sellised suhted, kus klient saab audiitorit mõjutada. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse väited mille kohaselt M.A. ei ole tööalastes suhetes OÜ-ga Linandell ning OÜ-l Linandell puudub igapäevane juhtimispädevus Tallink Grupp AS-s, samuti kaebuse viide töölepingute sõlmimise kuuluvusest juhatuse pädevusse ja aktsionäridel korralduste andmise pädevuse puudumisest ei lükka ümber Audiitorkogu juhatuse järeldusi sõltumatusekohustuse rikkumisest M.A. poolt sellega, et töötades OÜ Linandell auditeerimise ajal AS Tallink Grupp pearaamatupidajana, oli viimatinimetatu sel ajal OÜ Linandell juhataja ja nõukogu liikmete poolt oluliselt mõjutatav.Audiitorkogu juhatus on esitanud otsuses faktilised asjaolud ja on nende asjaolude pinnalt põhjendatult leidnud, et OÜ Linandell ja AS Tallink Grupp juhatuse ja nõukogu liikmete omavahelised tööalased ja perekondlikud suhted võimaldavad nimetatud äriühingute tegevust kooskõlastada ja seeläbi mõjutada audiitori/pearaamatupidaja tegevust ning seavad kahtluse alla tema sõltumatuse.Seega oli põhjendatud otsustus M.A. poolt auditeerimiseeskirjas § 7 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud sõltumatusekohustuse rikkumisest. 7 6.Auditeerimiseeskirja § 7 lg 2 p 1 kohaselt on sõltumatusenõude rikkumisena hinnatav rahaliste seoste olemasolu audiitori ja kliendi vahel. Toodud mitteammendavas loetelus on muu hulgas nimetatud ühe sellise viisina kliendi või tema juhtkonna liikmega ühises tulu taotlevas koostööprojektis osalemine. Asjas on tuvastatud, et audiitor M.A.l, samuti ka tema poolt auditeeritud OÜ-l Linandell on osalused AS-s Infortar. Vaatamata M.A. osaluse suurusele AS-s Infortar tuleb tõdeda temal OÜ-ga Linandell ühiste huvide olemasolu aktsionäridena. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks korrata eespooltoodud põhjendusi seonduvalt sõltumatusenõudega, mis ei piirdu ainult mõtteviisi sõltumatusega ning mille puhul ei saa lugeda teisejärguliseks avalikkuse huve, samuti loetelu mitteammenduvust ja suhete tegeliku sisu tähendust ning nõustub neil põhjendustel Audiitorkogu juhatuse järeldusega ühises tulu taotlevas projektis osalemise tõlgendusega , mille kohaselt oluline on ühine tegutsemine ühise tulu teenimise eesmärgil, mida sama äriühingu aktsionäride puhul tuleb eeldada. HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti tühistamist üksnes menetlus- või vormivigade tõttu, kui need ei avaldanud mõju asja otsustamisele. Kohus on asja arutamise käigus leidnud, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane ning on sellisele järeldusele jõudmiseks arvestanud muu hulgas ka kohtuliku arutamise käigus ja eelmenetluses antud seletusi, mis aitasid kõrvaldada motivatsiooni puudusi. 7.HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Audiitorkogu taotleb kantud kohtukulu , mis seisneb õigusabikulus, väljamõistmist kaebuse esitajalt summas 20 355 krooni ning on esitanud kohtule õigusabikulude nimekirja, advokaadibüroo Ots & Co arve nr 20013623 koos spetsifikatsiooniga ning Hansapanga kinnituse Audiitorkogu poolt ülalmärgitud arve tasumist advokaadibüroole Ots & Co . HKMS § 87 lg 2 kohaselt võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohus leiab, arvestades asja mahu ja keerukust ning õigusabile kulutatud aega 11,5 tundi, mille hulka ei ole arvestatud kohtuistungil osalemise aega, et õigusabile kulutatud aeg ei ole ülemäärane.Samas tunnistasu 1500 krooni on pigem kõrgem kui keskmine tunnitasu õigusteenuse osutamisel . Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, kas Audiitorkogu juhatusel oli põhjendatud õigusteenuse ostmine õigusabi osutamiseks vaidluses Audiitorkogu juhatuse päevusse kuuluva küsimuse õiguspärasuse/vastasuse üle . Kohtu hinnangul tuleks kaaluda õigusabikulude põhjendatuse üle tervikuna antud juhul siis, kui kaebuse esitaja oleks kohtusse pöördunud esindaja vahenduseta. Puudub mõistlik põhjus väita, et Audiitorkogu juhatuse poolt oli ülemäärane oma õiguste efektiivseks kaitseks kohtumenetluses kasutada kvalifitseeritud õigusteenust olukorras, kus kaebuse esitaja pöördus kohtusse ja osales menetluses advokaadi kaudu. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Audiitorkogu juhatus peaks olema võimeline andma selgitusi enda poolt vastu võetud otsuste kohta ja oskama esitada vastavaid põhjendusi. Seetõttu leiab kohus, et õiglane on vastustaja kasuks kohtukulude väljamõistmine pooles ulatuses, s.o. summas 10 178 krooni. Lea Kuuse kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.