KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 13.detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-421 Haldusasi M.M.`i kaebused Anija Vallavalitsuse 17.01.2005 korralduse nr 48 ja 10.01.2006 korralduse nr 23 õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.november 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.M., esindaja Indrek Lillo, vastustaja Anija Vallavalitsus, esindaja Tiiu Siig RESOLUTSIOON Jätta M.M.`i kaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. 13.12.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD Anija Vallavalitsuse 17.01.2005 korraldusega nr 48 sõlmiti T.J. ja Anija Vallavalitsuse vahel kuni 31.12.2005 ajutise põllumajandusliku maakasutuse leping Rasivere, Rooküla, Voose, Pikva ja Uuearu külas 315,5 ha suuruse maatulundusmaa osas. 21.05.2005 esitas kaebaja 17.01.2006 korralduse nr 48 peale vaide, põhjendades vaiet sellega, et teda ei ole koheldud võrdselt teistega ning seetõttu rikub haldusakt tema ettevõtlusvabadust. 25.04.2005 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata põhjusel, et T.J. oli avalduse maa enda kasutusse saamiseks esitanud varem ja kuna maa oli juba antud kolmanda isiku kasutusse, siis ei olnud võimalik maad selles osas enam kaebaja kasutusse anda. 1 Anija Vallavalitsuse 10.01.2006 korraldusega nr 23 sõlmiti T.J. ja Anija Vallavalitsuse vahel kuni 31.12.2006 ajutise põllumajandusliku maakasutuse leping Rasivere, Voose ja Pikva külas 50,9 ha suuruse maatulundusmaa osas. KAEBAJA SEISUKOHT Kaebaja on seisukohal, et Anija Vallavalitsuse 17.01.2005 korraldus nr 48 ja 10.01.2006 korraldus nr 23 on ebaseaduslikud. Kaebaja arvates oleks vastustaja pidanud peale T.J.lt maa kasutusse andmise avalduse saamist tegema avalikkusele teatavaks, et isikud, kes soovivad kõnealust maaüksust oma kasutusse, peavad esitama vastavasisulise sooviavalduse. Sellega oleks vallavalitsus andnud kõikidele isikutele võrdsed võimalused maatüki oma kasutusse saamiseks. Ühestki seadusest ei tulene, et maa antakse selle isiku põllumajanduslikku kasutusse, kes jõuab vastava avalduse esitada varasema kuupäevaga. Juba 04.06.2002 esitas kaebaja vaba maa erastamise avalduse, seega oli vastustajale teada, et kaebaja soovib maatükki P2364 saada oma kasutusse. Isikud, kes on esitanud avalduse mingi maaüksuse erastamiseks, peavad olema kaasatud ka sellesse haldusmenetlusse, millega otsustatakse sama maaüksus anda kellegi kasutusse. Seega oleks pidanud vallavalitsus HMS §11 lg 1 p 3 kohaselt kaasama ka kaebaja menetlusse kolmanda isikuna. Kaebaja põhjenduste kohaselt kahjustatakse korraldustega tema ettevõtlusvabadust. Kaebaja tegeleb Anija vallas mahepõllumajandusega. Kaebajal on võimalik hoida vastavat litsentsi juhul, kui ta suudab tagada, et mesitarudest 3 km raadiuses ei kasutata mahepõllumajanduses vastunäidustatud aineid. Kuna T.J. kasutusse antav maaüksus jääb 3 km raadiusesse ning T.J. ei tegele mahepõllumajandusega, siis võidakse oht luua nii mesilastele kui ka mee tarbijatele. Kaebaja leiab veel, et vaidlustatud korraldustes puudub õiguslik põhjendus ning kaebajale jääb arusaamatuks, millise korra kohaselt on maa kolmanda isiku kasutusse antud. Korraldustes viidatakse Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrusega nr 48 kinnitatud „Põllumajandusliku maa kasutusse andmise korra“ p-dele 14, 15 ja
- Nimetatud korra p 14 sätestab KOV täitevorgani pädevuse korraldada piirimärkide kättenäitamist. Sama korra p 15 sätestab maa kasutuse kohustused maa kasutamisel ning p 16 sätestab selle, mida maa lepinguline kasutaja teha ei tohi. Seega volitusnormi vaidlustatud korralduste vastuvõtmiseks korraldustes viidatud korra sätted ei sisalda. Samuti leiab kaebaja, et korraldused ei ole vastu võetud pädeva organi poolt. Korraldustes viidatud korra p 9 kohaselt otsustab maa kasutusse andmise KOV volikogu. Sama tuleneb ka KOKS § 22 lg 1 p-st 8, mis sätestab, et laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine kuulub KOV volikogu ainupädevusse. Kaebaja leiab veel, et MRS tulenevalt ei oleks vald tohtinud maatükke kellelegi kasutusse anda, vaid oleks pidanud korraldama vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise. Kaebaja põhjendatud huvi vaidlustatud korralduste õigusvastaseks tunnistamiseks on preventiivne ehk see seisneb selles, et kui kohus ei tunnista vaidlustatud haldusakte õigusvastaseks, siis võib tekkida hetk, et vald annab kaebajat huvitava maa T.J. kasutusvaldusesse ja et kui kohtuotsus tuleb kaebaja kasuks, siis ei saa vald eelistada T.J.d. Kaebaja palub kohut tunnistada õigusvastaseks Anija Vallavalitsuse korraldused nr 48 17.01.2005 ja nr 23 10.01.
- VASTUSTAJA SEISUKOHT Anija Vallavalitsus vaidleb kaebustele vastu ja palub need jätta rahuldamata. Vastuväited ja põhjendused on alljärgnevad: 2 Maa lepingulisse kasutamisse andmise kord kehtestati Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrusega nr 48 (edaspidi Kord). Korrast ega ühestki teisest seadusandlikust aktist ei tulene Anija Vallavalitsusele kohustust teha avalikult teatavaks isiku avaldus, kes on soovinud saada maad ajutiseks kasutamiseks. Vallavalitsus jagas informatsiooni vabade maatükkide kohta iga isikuga, kes selle vastu huvi tundis. Järelikult, kui kaebajal oli huvi saada ajutisse kasutusse maad, pidi ta esitama sellekohase avalduse. Eeldusel, et isik tegeleb põllumajandusliku tootmisega ning soovitud maatükk ei ole teise isiku kasutuses, oleks vallavalitsus lahendanud taotluse positiivselt. Kuna haldusmenetlus maa ajutisse kasutusse andmiseks ei alga haldusorgani algatusel, siis ei ole vallavalitsusel ka HMS § 35 lõikest 2 tulenevat kohustust teatada menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest. Vastustaja ei ole nõus ka seisukohaga, et kaebaja poolt 04.06.2002 esitatud vaba maa erastamise avaldusest tulenes Anija Vallavalitsusele kohustus kaasata kaebaja iga kord haldusmenetlusse, kui otsustatakse nende maade ajutisse kasutamisse andmine, mida kaebaja soovis erastada. Anija Vallavolikogu 21.06.2004 otsusest nr 229 nähtub, et maatüki P2364 suhtes erastamissoovi avaldanud isikutele anti võimalus 25.06.-01.08.2004 kokkuleppe saavutamiseks. Anija Vallavolikogu 23.12.2004 otsusest nr 300 nähtuvalt erastamise soovijad kokkulepet ei saavutanud ning vaba põllumajandusmaa P2364 kustutati erastatavate põllumaade nimekirjast. Ühestki seadusest ega õigusaktist ei tulene kaebajale kui kunagisele erastamise nimekirjas olnud isikule eesõigust maade ajutisse kasutusse andmisel. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et teda on koheldud ebavõrdselt. Võrdne kohtlemine tähendab sarnastes olukordades olevate isikute võrdset kohtlemist. Kaebaja ja T.J. ei olnud isikutena, kes soovisid maad ajutisse kasutusse, sarnastes olukordades. T.J. oli avalduse maade enda kasutusse saamiseks esitanud 07.01.2005, soovitud maade suurus oli 315,5 ha. Soovitud maatükkide hulgas oli ka maatükk P
- T.J. avalduse menetlemise ajal ei olnud üheltki teiselt isikult saabunud avaldust samade maatükkide kasutusse saamiseks. Kaebaja esitas oma avalduse sooviga sõlmida maa ajutise kasutamise leping maatüki P2364 osas alles 21.01.2005, seega ajal, mil haldusmenetlus T.J. avalduse osas oli juba lõppenud. T.J. oli sõlmitud lepingu alusel õigustatud kuni 31.12.2005 kasutama Mõisaaseme hulka kuuluvat maatükki P2364 suurusega 52,2 ha. Puudus õiguslik alus tühistada osaliselt vaidlustatud korraldus nr 48 ja T.J.ga sõlmitud maa ajutise kasutamise leping ainult põhjusel, et juba T.J. õiguslikus kasutuses oleva maa hulka kuulub maatükk P2364, mille kasutamist 19,8 ha osas soovis ka kaebaja. Seetõttu rahuldas Anija Vallavalitsus kaebaja avalduse vaid ainult kasutusest vabade maade arvel, s.o Rasivere külas asuvad maatükid 2405 ja 2346, kokku 6,4 ha suuruses. Anija Vallavalitsuse 07.03.2005 korralduse nr 149 alusel sõlmiti kaebajaga ajutise põllumajandusliku maakasutuse leping kuni 31.12.
- Kaebaja ei ole korraldust nr 149 vaidlustanud. Alusetu on kaebaja väide selles, et T.J.le maa kasutusse andmisel on rikutud kaebaja ettevõtlusvabadust. Mahepõllumajanduse seaduse § 11 lg-st 6 tuleneb mahepõllumajandusega tegelevale isikule endale hoolsuskohustus tagada, et mesila ümbrus vastaks korjealal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetele. Korrast ega ka mahepõllumajanduse seadusest ei tulene kaebajale õigusi saada mesilast 3 km raadiuses maa enda ainukasutusse, nagu ei tulene Korrast ja seadusest omavalitsusorganitele kohustust tagada isikule tingimused mahepõllumajanduslikuks tootmiseks. Ettevõtlusvabaduse väidetavat piirangut ei tõenda ka 17.06.2002 koostatud Taimetoodangu Inspektsiooni kontrollakt nr HA-
- Aktis märgitu ei tähenda, et nimetatud põld peab jääma taimekaitseta või et põld peaks välja jääma erastamisest, kasutusvaldusest või üldse kasutusest. Kaebajal oleks võimalik täita mahepõllumajanduse seaduse § 11 lõiget 6 ka olukorras, kus 36,8 ha maatükist P2364 anti T.J.le ajutiseks kasutamiseks. Selleks oleks tal tulnud esitada Anija Vallavalitsusele avaldus Anija vallas Arava külas asuva vaba põllumajandusmaa P2312 (45,86 ha) enda ajutisse kasutusse saamiseks. Anija Vallavalitsus oleks sellise avalduse 3 rahuldanud, sest Anija Vallavalitsuse 22.05.2005 korraldusega nr 416 oli peetud võimalikuks erastada nimetatud maa kaebajale. Kuni ostu-müügilepingu sõlmimiseni Harju maavanema ja kaebaja vahel maatüki P2312 erastamiseks oleks kaebaja olnud õigustatud kasutama seda maad maa ajutise kasutamise lepingu alusel ning tal oleks olnud võimalus seda maad kasutada mesilasperede korjealana, sest ümberringi asuvad peamiselt metsad või väikesed põllutükid, kus Anija Vallavalitsuse teada mürkkemikaale tõrjeks ei kasutata. Vale on kaebaja väide haldusakti motiveerimatusest. Korraldustes on märgitud otsustuse õiguslik alus -VV 15.02.1993 määrus nr
- Asjaolu, et korraldustes on märgitud Korra p-d 14, 15, 16, ei ole vastuolus HMS § 56 lõikega
- Vaidlustatud aktis on tehtud viide ka volitusnormile - KOKS § 7 lg 2, mille järgi on vallavalitsusel õigus üksikaktina anda korraldusi. Kuna ka vaidlustatud korraldustes on märgitud, et T.J. on ainus soovi avaldanud isik objekti suhtes ja haldusakti adressaadi taotlus rahuldati, siis tulenevalt HMS § 56 lg-st 4 ei pea faktilist alust põhjenduses üldse näitama. Korraldusi on võimalik sisuliselt kontrollida. Alusetu on viide, et korraldused ei ole vastu võetud pädeva organi poolt. Seadus, millele Korra p-s 9 viidatakse, on Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kohaliku omavalitsuse aluste seadus, mis tunnistati kehtetuks 02.06.1993 vastuvõetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast (KOKS § 73 lg 1). 17.03.1994 võttis Anija Vallavolikogu vastu otsuse nr 1 „Maade eraldamise kord Anija vallas". Nimetatud korra II osa p 2 kohaselt on Anija Vallavalitsusele volikogu poolt delegeeritud õigus otsustada oma korraldusega põllumajandusliku maa ajutiseks kasutamiseks andmine. Kaebuse esitamine on vastuolus HKMS § 7 lõikega 1, kuna kaebaja on nõudnud kogu korralduse nr 48 õigusvastaseks tunnistamist, põhjendamata, kuidas rikuvad vaidlustatud haldusaktid tema õigusi sellega, et T.J. kasutusse anti ka need maatükid, mida kaebaja 21.01.2005 esitatud avalduses ei soovinudki kasutusse saada. Maatükk P2364, mis sai selle tähistuse seoses vabade põllumaade erastamisega ja oli siis suuruses 107,5 ha, on käesolevaks ajaks jagatud kolmeks tükiks: P2451 suurusega 34,9 ha, P2452 suurusega 55,3 ha ja P2364 suurusega 37,6 ha. Harju maavanema 03.03.2006 korraldusega nr 332-k on maatükk P2364 arvatud kasutusvaldusesse antavate vabade maade hulka ja pärast ajutise kasutamise lõppemist 31.12.2006 tuleb see maatükk anda kasutusvaldusesse MRS §341 ettenähtud alustel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke materjale, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Anija Vallavalitsuse 17.01.2005 korraldusega nr 48 otsustas vallavalitsus sõlmida kuni 31.12.2005 ajutise põllumajandusliku maakasutuse lepingu T.J.`ga Rasivere, Rooküla, Voose, Pikva ja Uuearu külas 315,5 ha suuruse maatulundusmaa osas. Anija Vallavalitsuse 10.01.2006 korraldusega nr 23 otsustas vallavalitsus sõlmida kuni 31.12.2006 ajutise põllumajandusliku maakasutuse lepingu T.J.ga Voose, Rasivere ja Pikva külas paikneva 50,9 ha suuruse maatulundusmaa osas. Korralduste õiguslikuks aluseks on Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määruse nr 48 „Põllumajandusliku maakasutuse kohta“ p-d 14-16 ja Anija Vallavolikogu 17.03.1994 otsus nr
- 2.Kaebaja taotleb ülalnimetatud korralduste õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja väidetel seisneb tema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuste esitamisel selles, et kui kohus ei tunnista vaidlustatud haldusakte õigusvastaseks, siis annab vastustaja kaebajat huvitava maatüki taas T.J. kasutusse. 4 Kohus leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud korralduste õigusvastaseks tunnistamiseks. Põhjendatud huvi ei ole iseseisev alternatiivne kohtusse pöördumise eeltingimus, vaid põhjendatud huvi on seotud kaebaja isiklike õiguste ja vabadustega. HKMS §7 lg 1 teine lause annab võimaluse isikule, kellel on selleks põhjendatud huvi, taotleda kohtult haldusakti õigusvastasuse kindlaks tegemist. Sellise kaebuse esitamiseks peab kaebaja näitama, kuidas haldusakti õigusvastasuse kindlaks tegemine parandab kaebaja õiguslikku, majanduslikku või mittemateriaalset positsiooni. Antud juhul ei ole kaebaja näidanud, mil viisil tema positsioon paraneb, kui kuni 31.12.2005 ja 31.12.2006 T.J.ga ajutise põllumajandusliku maakasutuse lepingu sõlmimist fikseerinud haldusaktid õigusvastaseks tunnistada. Selleks, et tuvastamiskaebus oleks lubatav, peab kaebuse rahuldamine olema isikule vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks ehk teisisõnu andma isikule mingi õigusliku eelise. Vastasel juhul ei ole kaebus lubatav, sest isikul puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Näiteks võib põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks tagantjärele seisneda kahju hüvitamise nõude ettevalmistamises, õigusvastase tegevuse kordumise ohu või muul viisil õiguste rikkumise lõpetamise või ärahoidmise vajaduses. Kaebaja väidetel on tema põhjendatud huvi preventiivne. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei sõltu vaidlustatud haldusaktidele õigusliku hinnangu andmisest kaebaja jaoks mitte midagi. Nähtuvalt kohtule esitatud Harju maavanema 03.03.2006 korraldusest nr 332-k on maavanem andnud loa Anija vallas kasutusvaldusesse antava vaba põllumajandusmaa asendiplaanide ja maatükkide, sh kaebajat huvitava maatüki P2364 suurusega 37,6 registreerimise lehe avalikuks väljapanekuks (tl 86,87). Korralduse õiguslikuks aluseks on MRS §233 lg 1, mille kohaselt vallavalitsus selgitab välja vaba põllumajandusmaa pindala ja piiritleb plaanil kasutusvaldusesse antavad maatükid. Teade plaani avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes, viimase puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise tingimused on sätestatud MRS §233 lõigetes 11-
- Kuna vaba põllumajandusmaa antakse vastavalt MRS §233 kasutusvaldusesse Eesti kodanikule või Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule ja kes peavad vastama sama paragrahvi 2.lõikes sätestatud nõuetele ja arvestades asjaolu, et Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrus nr 48 on alates 27.08.2006 kehtetu, siis puudub kaebajal õiguslik huvi tuvastada vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust preventiivsetel eesmärkidel. Kaebajal on võimalik tulevikus osaleda maatüki P2364 kasutusvaldusesse andmise protsessis ja juhul kui kaebajat huvitavat maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, siis otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Samuti ei oleks kaebajal kaebuste rahuldamise korral võimalik saavutada konkreetset eesmärki, ehk saada mingit eelist teda huvitava maatüki kasutusvaldusesse saamisel. Kaebajal puudub nii mahepõllumajanduse seadusest või muust seadusest tulenev õigus kohalikult omavalitsuselt nõuda, et viimane tagaks talle kõik vajalikud tingimused mahepõllumajandusega tegelemiseks. Mahepõllumajanduse seaduse §11 lg 6 paneb kohustuse tagada, et kolme kilomeetri raadiuses ümbritsev maa, mida mesilaspered kasutavad korjealana, vastaks mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetele, ainult sellele isikule, kes mahepõllumajandusliku mesindusega tegeleb, antud juhul siis kaebajale. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmisel on vallavolikogul õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb. Kuna T.J.`ga sõlmitud põllumajandusliku maakasutuse leping lõpeb 31.12.2006, siis ei saa T.J. olla kaebajat huvitava maatüki P2364 tegelikuks kasutajaks selle maatüki kasutusvaldusesse andmise otsustamise hetkel. Seega ei saa ka T.J. sellel põhjusel olla eelistatud isikuks. 5 Kohus ei kontrolli haldusakti sisuliselt, kui see ei riku isiku subjektiivseid õigusi või kui selle õigusvastasuse tuvastamiseks puudub põhjendatud huvi. Eeltoodut arvestades tuleb kaebused jätta rahuldamata ja tulenevalt HKMS §92 lg 1 tuleb õigusabikulud summas 25 606 krooni jätta kaebaja enda kanda. Marion Vakker Kohtunik 6