← Eesti

3-05-1352/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-1352 Haldusasi U.V. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2005.a. korralduse nr.2005-k p.2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja - U.V. Vastustaja - Tallinna Linnavalitsus Kolmas isik - Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon
  3. Kaebus rahuldada ja tühistada Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2005.a. korralduse nr.2005-k p
  4. Kohustada Tallinna Linnavalitsust uuesti läbi vaatama Xxxxxxx hoonete ja krundi tagastamise küsimus ja rakendama vajalikke meetmeid uue otsuse täitmise võimalikkuse tagamiseks.
  5. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada 30.12.2005 esialgse õiguskaitse määrus
  6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
  7. novembril
  8. a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
  9. U.V. esitas Tallinna Halduskohtusse 29.12.2005 kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2005 korralduse nr.2005-k punkti 2 tühistamiseks.
  10. Kohus otsustas esialgse õiguskaitse korras 30.12.2005 kanda riiklikku ehitusregistrisse Tallinnas Xxxxxxx asuvate hoonete käsutamise keelumärke U.V. kasuks.
  11. Kohtunik Kristiina Maimann võttis oma määrusega kaebuse menetlusse 13.02.2006, tunnistas vastustajaks Tallinna Linnavalitsuse ja kaasas kolmanda isikuna Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu.
  12. 17.08.2006 küsis kohus vastavalt HKMS § 201 lg 1 kohtunõudega poolte nõusolekut asja arutamiseks ja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
  13. 22.08.2006, 23.08.2006 ja 28.08.2006 kohtuni jõudnud vastustes kohtunõudele nõustusid vastavalt vastustaja, kaebaja ja kolmas isik asja arutamisega kirjalikus menetluses HKMS § 201 alusel.
  14. 27.09.2006 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, määras täiendavate taotluste ja dokumentide esitamise tähtajaks 11.10.2006 ja kohtuotsuse käesolevas asjas kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks tegemise ajaks 30.10.2006 kell 15.00 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  15. Kaebuse kohaselt taotleb U.V. Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2005 korralduse nr. 2005-k (edaspidi Korraldus) punkti 2 tühistamist ja esialgse õiguskaitse rakendamist kohtuvaidluse ajaks. Korralduse punkt 2 on sõnastatud järgmiselt: „Tagastada Tallinnas, Xxxxxxx, endisel kinnistul nr. xxxxx, asuvad hooned järgmisele isikule: Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit – registrikood 01800180, asukoht: Pargi tänav 9”.
  16. U.V. põhjendab oma taotlust Korralduse p 2 tühistamiseks järgnevalt:
  17. Korralduse punkt 2 rikub kaebaja õigust erastada üürilepingu alusel samal aadressil asuv, kaebaja kasutatav elamispind. Kaebaja on tähtaegselt, 15.11.1993, esitanud Pirita Linnaosa Valitsusele Xxxxxxx korter 4 asuva eluruumi erastamise avalduse.
  18. Korraldus kinnitab AS Ristart poolt
  19. detsembril 1999 koostatud eksperthinnangu, töö nr. E-407/99, kuid ei arvesta Korralduse koostamisel eksperthinnangu sisuga. Nimelt jõuab kõnealune eksperthinnang järeldusele, et lähtudes „Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kord ja metoodika”(RT 1997, 85,1441) punktist 16 ei ole Xxxxxxx paiknevad hooned säilinud oma endisel individualiseeritaval kujul.
  20. Tallinna Linnavalitsuse seisukoht Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 10 tõlgendamisel, et juhul kui hoone ümberehitustööd ei ole legaalsed, ei tohi neid arvestada ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määramisel, ei ole antud asjas asjakohane, kuna tegemist ei ole ebaseaduslike ümberehitustöödega vaatamata projektdokumentatsiooni puudumisele.
  21. Ümberehitustööd teostati pärast Xxxxxxx asuva hoone arvamist kohaliku nõukogu elamufondi 23.12.
  22. Majavaldus registreeriti Tallinna Linna Mererajooni TSN TK Elamutevalitsuse Majavalitsuse nr. 120 poolt kirikust ümber elamuks ja hiljem teostas täiendavaid ümberehitisi Kadrioru EEV. Tallinna linna poolt täielikult elamuks ümber ehitatud hoone anti korteriorderite alusel üürnikele üle korterite kaupa. Projektdokumentatsiooni olemasolu tagamine oli nendest asjaoludest tulenevalt üürileandja, mitte üürilevõtja, kohustuseks. 2
  23. Kaebajale väljastati 25.08.1987 Tallinna Linna RSN TK elamispinna arvestuse ja jaotamise osakonna elamispinna vahetamise sektori poolt order nr.2080 (väljastamise alus: komisjoni otsus prot. Nr.33-19.08.87) elamispinna kasutamiseks Xxxxxxx korter
  24. Pirita Linnaosa Valitsus on sõlminud kaebajaga 1.12.1994 Xxxxxxx-4 asuva eluruumi üürilepingu, mille alusel saab linn korteri kasutajatelt üüri. Orderi väljastamise, eluruumi üürilepingu sõlmimise ja üüri kogumisega eluruumi kasutamise eest on avalik võim tunnistanud Xxxxxxx korteri 4 kasutamist eluruumina.
  25. Eeltoodust tulenevalt puudus alus hoone tagastamiseks kirikuna.
  26. Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendis nr 2-2/3/05 jõudnud järeldusele, et täieliku projektdokumentatsiooni puudumine ei tee veel tehtud töid olematuks ning linnavalitsuse kohuseks oleks olnud nõuda (ebaseaduslike) ümberehitustööde kõrvaldamist ehk lammutamist, kuid sisuliselt on avalik võim oma tegevusega tunnistanud tehtud tööd nõuetele vastavaks.
  27. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus palub jätta kaebuse rahuldamata ja Korralduse tühistamata. Oma taotlust põhjendab ta järgmiselt:
  28. Kaebaja on oma kaebuse rajanud küll ehitise säilivuse küsimusele, kuid esitatud taotlus ei puuduta seda asjaolu. Kaebuse taotlust puudutavale nõudele on vastustaja vastanud oma varasemas vastuses ja see on lahendatud ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 26.04.1999 otsusega nr 10710, millega on loetud omandireformi objektiks Tallinnas, Xxxxxxx, end. Harjumaal, xxxxxxx endisel kinnistul nr 12490 asunud ehitised ja krunt suurusega 0,1032 ha ning vara suhtes on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Eesti Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Koguduste Liit. Kaebuse esitaja on viidatud otsusest teadlik olnud hiljemalt
  29. juunil 1999 ja sellest tulenevalt ei ole kaebus esitatud tähtaegselt.
  30. Kaebaja ei ole oma kaebuses selgitanud HKMS § 7 lg 1 kohaselt, mil viisil on Korralduse punkt 2 rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi. Kuivõrd kaebeõigus on HKMS § 7 lg 1 kohaselt ainult isikul, kes on näidanud ära seose tema õiguste rikkumise ja haldusakti vahel, siis puudub kaebajal kaebeõigus.
  31. Vastustaja leiab, et kaebaja ei kasuta (ei ela) Xxxxxxx-4 asuvat eluruumi(s) ning ta ei ole seletanud selle põhjust. Ta on märkinud oma postiaadressiks Yyyyyy, Viimsi ja ei oma seetõttu tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 15.09.1995 määrusega kinnitatud „Eluruumide erastamise eekirja punktist 4 ja 8 ning eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 4 ja § 4 p 1 sõnastusest, mis räägivad „kasutuses olevate” või „kasutatavate” eluruumide üürnikele kuuluvast õigusest need erastada, subjektiivset õigust, mida Korraldus rikub.
  32. Kolmas isik palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt:
  33. Korralduse tühistamiseks puuduvad õiguslikud alused. Korraldus on ligi 10 aastase haldusmenetluse tulemus, mille käigus pädevad asutused, s.h. halduskohus, on asunud järeldusele, et Xxxxxxx paiknev õigusvastaselt võõrandatud kirikuhoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul ja kuulub tagastamisele.
  34. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kaebaja soovil tehtud juurdeehituse tõttu on hoone jääkväärtus kasvanud, sest ehitusluba oli väljastatud lähtudes valeandmetest ja seega vastuolus Planeerimis- ja ehitusseadusega, mistõttu SAPA on selle tühistanud PES § 28 lg 1 p 3 alusel.
  35. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 26.04.1999 otsusega nr 10710, millega on loetud omandireformi objektiks Tallinnas, Xxxxxxx, end. Harjumaal, xxxxxx endisel kinnistul nr 12490 asunud ehitised ja krunt suurusega 0,1032 ha ning vara suhtes on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Komisjon on otsuse tegemisel juhindunud Tallinna Linnakohtu 3 25.11.1998 otsusest tsiviilasjas nr. 2/5/37-4826, mille järgi selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks on Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, kes on Betaania Iru Baptistide Koguduse õigusjärglane.
  36. EEKBKL on Pirita Linnaosa Valitsuselt vastavalt selle korralduse nr 2005-k p-le 3.1 30.11.05 sõlmitud lepingu nr 34 alusel tagastatud vara vastu võtnud ning alates sellest ajast kuulub talle omandiõigus Xxxxxxx asuva kinnistu ja hoone suhtes. Vaidluse tõttu ei saa ta aga oma omandiõigusi vaidlusaluse vara suhtes realiseerida. U.V. nõuab kirikusse ehitatud eluruumi erastamist, kuid ise elab faktiliselt koos perega teises kohas.
  37. Xxxxxxx hoonesse ehitatud eluruum ei kuulu riigi- ega munitsipaalomandisse ja tulenevalt Eluruumide erastamise seadusese § 3-st ei ole seega erastamise objekt. KOHTU PÕHJENDUSED
  38. U.V. esitas kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2005 korralduse nr 2005-k punkti 2 tühistamiseks väites, et Korralduse p 2 rikub kaebaja õigust erastada üürilepingu alusel samal aadressil asuv, kaebaja kasutatav elamispind, mille erastamiseks on kaebaja tähtaegselt esitanud Pirita Linnaosa Valitsusele eluruumi erastamise avalduse.
  39. Kaebuse põhiline õiguslik alus on väide, et Tallinna Linnavalitsuse seisukoht Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 10 tõlgendamisel sellisel kujul, et juhul kui hoone ümberehitustööd ei ole legaalsed, ei tohi neid arvestada ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määramisel, ei ole antud asjas asjakohane, kuna antud juhul ei ole tegemist ebaseaduslike ümberehitustöödega vaatamata projektdokumentatsiooni puudumisele. Vale on sellest tulenevalt ka AS Ristart poolt
  40. detsembril 1999 koostatud eksperthinnangu, töö nr. E-407/99 punktis 3.
  41. toodud järeldus, et „ Arvestades ajaolu, et hoone ümberehitamise projekt, ehitusluba ja kasutusluba puuduvad, tuleb ümberehitused tunnistada omavoliliseks ja hoone endisel individualiseeritaval kujul säilinuks.”
  42. Vastustaja leiab, et kaebaja ei kasuta (ei ela) Xxxxxxx-4 asuvat eluruumi ning ta ei ole seletanud selle põhjust. Ta on märkinud oma postiaadressiks yyyyyy, Viimsi ja ei oma seetõttu tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 15.09.1995 määrusega kinnitatud „Eluruumide erastamise eekirja punktist 4 ja 8 ning eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 4 ja § 4 p 1 sõnastusest, mis räägivad „kasutuses olevate” või „kasutatavate” eluruumide üürnikele kuuluvast õigusest need erastada, subjektiivset õigust, mida Korraldus rikub.
  43. Kohus leiab kõigepealt, et vastustaja taoline vastuväide ei ole korrektne, sest ei seadusandja ei ega Tallinna Linnavalitsus ei ole andnud mõiste „kasutatavate eluruumide” või „kasutuses olevate eluruumide” täpsemat sisu. Kohus peab seetõttu piisavaks tõendiks eluruumide kasutamise kohta kaebaja esitatud kinnitusi, et eluruume kasutatakse elamiseks suvel ja asjaolu, et kaebaja on tasunud kõik talle vastavalt üürilepingule esitatud arved eluruumide kasutamise eest, kusjuures viimased arved väljastas Pirita Linnaosa Valitsus kaebajale 09.01.
  44. Samuti tõendab kaudselt eluruumide kasutamist kaebaja poolt tellitud ja tasutud prügiveo teenus 27.04.
  45. Kohus leiab, et asjakohatud on ka vastustaja väited, et korraldus ei riku kaebaja subjektiivsed õigusi ja et ta oleks pidanud hoopis vaidlustama ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 26.04.1999 otsusega nr 10710, millega loeti omandireformi objektiks vaidlusalune maavaldus Tallinnas, Xxxxxxx ja selle tagastamisel omandireformi õigustatud subjektiks Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Kohus leiab, et nimetatud otsus ei riku mitte millegagi kaebajale kuuluvaid õigusi, sest sellega ei otsustata vara tagastamist ega jäeta rahuldamata kaebaja erastamistaotlust. 4
  46. Järgnevalt peab kohus vajalikuks analüüsida kaebaja poolt vaidlustatud Korralduse õiguspärasust ja seaduslikkust. Vastustaja põhiline vastuväide kaebaja erastamisavalduse tähelepanuta jätmisel ja tagastamisotsuse tegemisel ning Korralduse alus on Seletuskirjas toodud asjaolu, et teostatud juurdeehitusel puudub projektdokumentatsioon ja see on järelikult ebaseaduslik ning sellest tulenevalt ei oma tagastamisküsimuse otsustamisel tähtsust asjaolu, kui suure osa ehitise väärtusest juurdeehituse väärtus moodustab. Vastustaja on viidanud oma korralduse seletuskirjas Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt 19.03.2004.a. antud seisukohale, milles tõdetakse, et juurdeehituse legaliseerimiseks antud elamisloa tühistamine haldusasja nr 3-318/2003 osapoolte poolt sõlmitud kokkuleppe alusel Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1422-k 04.06.2003 on tekitanud õigusliku tühiku. Selle olemus seisneb asjaolus, et puuduvad selged juhised ehitise säilivuse ekspertiisi läbiviimisel legaliseerimata paranduste/uuenduste arvessevõtmise või arvestamata jätmise küsimuses. Linnavalitsus on asunud ilma igasuguse põhjenduseta seisukohale, et ümberehitustööd ei ole järelikult legaalsed ja neid ei tohi arvestada ehitise individualiseeritud kujul säilivuse määramisel.
  47. Vaidlusalune seadusesäte, Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 10, oli Korralduse tegemise ajal sõnastud sõnastatud järgmiselt: “§
  48. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine

(10)Käesoleva paragrahvi
  1. lõikes nimetatud objektide hindamisel ei arvestata pärast Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse jõustumist tehtud parandusi ja uuendusi. Ehitise väärtuse hindamisel lähtutakse hindamise aja väärtusest, arvestades kulumit. Ehitise väärtuse hindamisel ei hinnata ehitise uusi osi, mis ehitusseaduse § 3 nõuetele mittevastavuse tõttu kuuluvad lammutamisele. Kui ehitise mittetagastamisel käesoleva paragrahvi
  2. lõikes sätestatud alustel jääksid tagastamata ka kõrvalhooned, arvestatakse ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise arvestamisel ehitise ja selle kõrvalhoonete säilivust kogumis.”
  3. Kohus leiab, et tulenevalt sätte sõnastuse ja käesoleva kaebuse asjaoludest ning olemasolevatest tõenditest ei ole Tallinna Linnavalitsuse seisukohad ja Korraldus piisavalt õiguslikult põhjendatud.
  4. Esiteks ei luba seadusandja nimetatud ORAS § 12 lg 10 esimese lausega objektide hindamisel arvestada nende paranduste ja uuendustega, mis on tehtud pärast Omandireformi aluste seaduse jõustumist. Eelpoolmainitud AS Ristart poolt
  5. detsembril 1999 koostatud eksperthinnangu, töö nr. E-407/99 punktidest 2.2 kuni 2.6 nähtub, et selliseid parandusi ja uuendusi ei ole eksperthinnangu koostamisel tuvastatud ja peamised ümberehitused teostati Tallinna linnavõimu või selle allasutuste poolt 1950-te teisel poolel või 1980tel aastatel. Sama asjaolu tõendab ka hoone ümberregistreerimine kirikust elamuks ning korterite orderite alusel kasutusse andmine ja üürilepingute sõlmimine.
  6. Teiseks näeb seadus ette, et ehitise hindamisel ei arvestata ehitise uusi osi, mis ehitusseaduse § 3 nõuetele mittevastavuse tõttu kuuluvad lammutamisele. Kohtu käsutuses ei ole mingeid andmeid, et Tallinna Linnavalitsus oleks enne Korralduse tegemist läbi viinud vajaliku haldusmenetluse juurde- ja ümberehituste lammutamiseks nimetatud alusel. Seega langeb ka see seaduses toodud alus juurdeehitiste mittearvestamiseks ära.
  7. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2005.a. korralduse nr 2005-k p 2 on vajaliku õigusliku aluseta, rikub kaebaja õigust erastada tema kasutuses olev eluruum ja kohus tühistab selle. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et tagastamise aluse äralangemisel muutuvad sisuliselt õigusvastaseks ka selle realiseerimisel tehtud toimingud. Kuigi kaebaja ei ole nende toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist nõudnud, on selge, et kaebuse tõeliseks 5 eesmärgiks on saavutada olukord, kus vastustaja langetab otsuse, mille järgi kaebaja saab erastada tema käsutuses oleva eluruumi Tallinnas xxxxxxxx krt.
  8. Kuigi kohus kohustab vastustajat tagastamise otsust uuesti menetlema, on tulenevalt asjaoludest võimalikud mitmesugused lahendused tagastamise küsimuses k.a. tühistatud otsuse sisuliselt täielik või osaline taaskehtestamine. Seetõttu ei pea kohus antud hetkel vajalikuks vastustajalt tühistatud tagastamisotsuse tagasitäitmise korraldamise nõudmist, vaid ainult vajalike meetmete kasutuselevõtmist, et tagada uue võimaliku otsuse täitmine. Eelkõige peab kohus vajalikuks, et vastustaja võtaks tarvitusele meetmed, mis teevad võimatuks vaidlusaluse vara õiguspärase ülemineku kolmanda isiku omandisse või valdusse.
  9. Kohus peab vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu asjaolule, et käesoleva otsuse punktis 15 nimetatud Advokaadibüroo Aivar Pilv
  10. märtsi 2004.a. seisukohas Maa-Ameti
  11. jaanuari 2004.a. kirja nr 6-8/6501 kohta leheküljel 3, on selgelt välja toodu asjaolud, mida oleks vaja olnud tuvastada ja tõendada enne, kui oleks olnud võimalik teha juriidiliselt põhjendatud ja piisavalt kaalutletud otsus vaidlusaluse vara tagastamise küsimuses. Nende asjaolude hulka kuulusid muuhulgas õigusvastaselt võõrandatud ehitisel erinevate ümberehitustööde teostamise täpne aeg; peale õigusvastast võõrandamist teostatud ehitustööde vastavus ehitusnormidele ja ehitusseadusele, taksituste olemasolu või nende puudumine peale õigusvastast võõrandamist teostatud ümberehitusele kasutusloa andmiseks ja piisava aluse olemasolu peale õigusvastast võõrandamist teostatud ümberehituse lammutamisotsuse vastuvõtmiseks. Kohus leiab, et nende asjaolude tuvastamiseta ei ole võimalik teha kaalutud ja põhjendatud otsust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjekti ja erastamisõigusega üürniku õiguste kohta vaidlusalusele varale.
  12. Kohus peab vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu ka asjaolule, et võimaliku uue ekspertiisi tellimisel tuleb arvestada, et praegu kehtiva ja AS Ristart poolt 1999 aastal tehtud ekspertiisi vara individualiseeritud kujul säilimise määramise korras on teatud erinevused, mis käsitlevad säilinud vara arvestust, ja seetõttu võib osutuda põhjendatuks hoopis nimetatud korra punkt 19 rakendamine.
  13. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tähtaegselt taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ja seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda.
  14. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Daimar Liiv Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19.04.2007 OTSUSE RESOLUTSIOON
  15. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  16. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  17. oktoobri
  18. a otsus tagastamise küsimuse uuesti läbivaatamise ettekirjutuse osas. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.