Obsah (4)

§63§241§137§6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-117 Haldusasi Kärmu Ekspeditsiooni AS kaebu

§63lg 5 ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks.

Nähtuvalt ekspertiisiaktist ei ole ekspert vastanud vaid neile küsimustele, mis puudutasid üksnes pudelite purunemist, mitte aga seda, milline vedelik pudelites esineb. Kaebaja seab kahtluse alla veel selle, millised pudelid eksperdile ekspertiisi tegemiseks esitati. Kahtlus on alusetu, kuna proovid võttis kaebaja tollilaost kaasa ekspert ise. Kaebaja väited selle kohta, et maksumenetlus toimus põhjendamatult aeglaselt, on asjakohatud, kuna kaebaja on ise nõudnud täiendavate ekspertiiside läbiviimist, arvamuse esitamise ja tolli 26.07.2004 kirjale vastamise tähtaja pikendamist. Seega on kaebaja ise oma käitumisega tinginud maksumenetluse läbiviimise sellisel ajavahemikul nagu seda tehtud on. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Kaebaja (endise nimega EKE&TAV AS) on avaliku tollilao pidaja. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et Ikla piiritollipostis koostati 01.07.1997 tolliläbivaatuse akt nr 861/

1. Aktist nähtub, et teostati kauba osaline läbivaatus, et tõkend(id) olid korras ja koorem oli puutumata. Suletud koorma avamisel nähti pappkarpe alustel, milles olid pudelid konjakiga „Belõi Aist“. Kaste koormas oli 527, osa 12 pudeliga, osa 20 pudeliga (tl 232). Kaebaja tollilaos vormistati 02.07.1997 tollikontrolli akt nr 001/02.07.97/315 ja millest nähtub, et kauba saatedokumentide järgi pidi olema 527 kasti (9000 pdl) „Belõi Aisti“, tegelikult saabus tollilattu 191 kasti a´ 12 pudelit= 2292 pdl, 331 kasti a`20 pdl= 6620 pdl ja 1 kast a`8 pdl= 8 pdl, kokku 8920 pudelit. Puudu oli 80 pudelit. Tollilaos toimus kauba valikuline läbivaatus. Tollikontrolli akt on allkirjastatud tolliametniku, laojuhataja A.Määr`i, laohoidja V.Otsa ja autojuhi poolt (tl 231). Selline kauba pakkeüksuste arv ja liik märgiti ka kaubadeklaratsiooni nr 00809 (tl 226). Kauba valdaja (omanik) on Melton Group LLC ja kaebaja on nimetatud äriühinguga 01.07.1997 sõlminud lepingu nr 529 alkoholi 01.07.1997-31.12.1997 vastutavale hoiule võtmise kohta (tl 233). 27.08.1997 vormistati kaebaja tollilaos tollikontrolli akt nr 002/270897/
2. Aktist nähtub, et veoselt eemaldatud plommid olid terved ja et lattu saabus 5920 pdl konjakit „Belõi Aist“. Saatedokumentide järgi pidi olema 4000 pdl „Belõi Aist“ ja 1920 pdl ***. Tegelikult konjakit *** ei olnud. Lattu võeti vastu 5920 pdl konjakit „Belõi Aist“. Akti on allkirjastanud laojuhataja A.Määr, tolliinspektor ja kauba omaniku AS Neradur esindaja N.Borzov (lk 242). Selline kauba pakkeüksuste arv ja liik märgiti ka kaubadeklaratsiooni nr 00742 (tl 235). Arvestades kaebaja tollilaos tolliladustamisel oleva kauba konjaki „Belõi Aist“ täielikku tolliläbivaatust (aktid nr 36502 03.07.2003, nr 40785 29.09.2003 ja nr 41185 07.10.2003) ja Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 16.05.2005 ekspertiisiakti nr AA-376-05/2426, luges toll tolli järelevalve alt välja viiduks Melton Group LLC-le kuuluvalt kaubalt 8371 pudelit brändit „Belõi Aist“ ja AS-le Neradur kuuluvalt kaubalt 5917 pudelit brändit „Belõi Aist“, kokku 14 288 pudelit. 14 288 pudeli brändi „Belõi Aist“ asemel olid kastides erinevate konjaki, veini, likööri ja igasuguste muude erinevate siltidega ja sildita läbipaistvat vedelikku sisaldavad pudelid ning 5 erinevate siltidega pruunikat vedelikku sisaldavad pudelid, 23 pudelit olid tühjad, 73 pudelit olid kadunud ja 686 pudelit olid katki. 2.Maksuotsuses viidatakse kaubadeklaratsioonide täitmise ajal kehtinud Tolliseaduse §15 lg 3 ja rahandusministri 05.05.1994 määrusega nr 90 kinnitatud Kauba ajutise ladustamise ja kauba tolliladustamise tolliprotseduuride rakendamise eeskirjade (edaspidi – Eeskirjad) p-le
3. Maksuotsusest nähtuvalt on kaebaja deklarant ja seega võlgnik, kes viis kauba ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja ja kes vastutab tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest. Kaebaja väidetel on väär teda lugeda vastutavaks AS Pintes töötajate poolt koostatud deklaratsioonide eest. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Kuni 19.01.1998 kehtinud Tolliseaduse §15 lg 3 kohaselt deklarant või tema poolt volitatud isik kinnitab tollideklaratsioonil oma allkirjaga deklareeritud andmete õigsust ja üle tollipiiri toimetatud või toimetatava kauba vastavust tollideklaratsioonile. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tollideklaratsiooni ja deklareeritava kauba esitab tollile deklarant (juriidiline või füüsiline isik) kas enda nimel ja enda eest või enda nimel, kuid mõne teise isiku eest. Kohtule esitatud kaubadeklaratsioonidest nr 00809 ja 00742 ei nähtu, et kaebaja seaduslik esindaja oleks deklaratsioonid allkirjastanud või volitanud seda kedagi teist tegema. Samas on kaebaja aktsepteerinud deklaratsioonide lahtris 14 märgitut. Vabariigi Valitsuse 29.07.1996 määrusega nr 199 kinnitatud kaubadeklaratsioonide täitmise juhendi p-st 16 nähtub, et deklaratsiooni lahtrisse 14 „Deklarant“ märgitakse deklarandi nimi ja aadress ja lahtri parempoolsesse osasse „Nr.“ märgitakse deklarandi registreerimisnumber. Kui deklarant ning kauba saaja on sama isik, märgitakse lahtrisse ainult deklarandi registreerimisnumber. Kõnealustesse deklaratsioonide lahtrisse 8 on kauba saajana märgitud EKE&TAV, asukohaga Vana-Narva mnt 28, Tallinn. Eeltoodut arvestades piisas deklaratsiooni täitjal lahtrisse 14 ainult kaebaja registreerimisnumbri märkimisest. Kuna kaebaja on deklaratsioonide lahtris 14 märgitut aktsepteerinud ja ei ole nõudnud deklaratsioonide parandamist, siis puudub kohtul alus kahelda, et kaebaja ei olnud deklarant. Asjaolu, et kaebaja ei ole deklaratsioonide täitja, ei tähenda iseenesest, et ta ei oleks deklarant. Tolliseaduse §18 lg 2 kohaselt kaubadeklaratsiooni võivad täita need isikud, kellele Tolliamet on andnud vastava õiguse. Seega on kaubadeklaratsiooni täitmine formaalne tegevus ja deklaratsiooni täitja ja deklarant ei pruugi olla üks ja seesama isik. Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid, et kõnealuste deklaratsioonide täitja AS Pintes oleks deklarant Tolliseaduse §15 lg 2 tähenduses ja et AS Pintes kui deklarant esitas tollile deklaratsioonid. Eeskirjade p 39 kohaselt kaubadeklaratsiooni esitab kauba valdaja, tollilao pidaja või tollimaakler (deklarant). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaubadeklaratsiooni oleks tollile esitanud kauba valdaja (omanik). Kaebaja ei ole maksumenetluse käigus vastu vaielnud ka sellele, et ta on deklarandina kantud kauba tolliläbivaatuse aktidesse nr 40785, 41185 ja 36502 29.09.2003, 07.10.2003 ja 03.07.2003 (tl 206-209,212,213,215,216). 3.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tollivõlg on tekkinud kauba osas, mille kogus ja tunnused pole tuvastatavad. Kaebaja tugineb väite esitamisel asjaolule, et toll ei ole tolliladustamisel viinud läbi kauba täielikku tolliläbivaatust. 1997.a. kehtinud Tolliseaduse §38 lg 1 kohaselt toll korraldab kauba tolliläbivaatust, kontrollimaks, kas kauba nimetus, päritolu, seisund, kogus ja väärtus vastavad kaubadeklaratsioonis esitatud andmetele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaupa üle Eesti tollipiiri toimetav või toimetanud isik on tolli nõudmisel kohustatud korraldama oma kulul ja vastutusel tolliläbivaatusele kuuluva kauba veokilt maha- ja sellele pealelaadimise, pakendi avamise jne. Nimetatud sätetest ei nähtu tolli kohustust teostada kaubale täielikku tolliläbivaatust ehk antud juhul seda, et kauba Ikla piiripunkti saabumisel või selle edasisel ladustamisel oleks toll pidanud avama iga kasti ja kontrollima selle sisu. Millises ulatuses toll kauba tolliläbivaatust korraldab, on tema enda otsustada. Küll on aga kaup tolliladustamisel kaebaja tollilattu täielikult üle loetud, ehk ära on loetud kastid ja pudelite arv lähtudes kastidele märgitud pudelite kogusest. Tollikontrolli aktidest nr 001/02.07.97/315 ja 002/270897/396 nähtub, et kontrolli tulemusena tuvastati, et lattu 6 saabunud kauba kogus ei läinud kokku kauba saatedokumentides näidatud kogusega. Tollikontrolli aktidele on alla kirjutanud lao juhataja A.Määr aktsepteerides seeläbi tollikontrolli tulemusena leitud pudelite kogust. Seega on tuvastamist leidnud asjaolu, et kaubadeklaratsiooni nr 00809 alusel kohaldati 8 920 pudelile brändile „Belõi Aist“ ja deklaratsiooni nr 00742 alusel kohaldati 5920 pudelile brändile „Belõi Aist“ tolliladustamise protseduuri. Kohus nõustub vastustaja väitega selles, et isegi kui kaup ei vastanud deklareeritule ka juba tollipiiril, ei muuda see fakti, et on tuvastatud, millisele kogusele kaubale kohaldati tolliladustamist deklaratsiooni 00809 alusel. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuotsuses ega selles viidatud dokumentides ei ole fikseeritud, millistele nõuetele pidi kaubadeklaratsioonide 00809 ja 00742 alusel tolliladustatud kaup vastama. Maksuotsuses on märgitud, et tolliladustamisele võeti brändi, mille alkoholisisaldus oli markeeringu järgi 40%. Asjaolu, et tolliladustamisele suunatud brändi alkoholisisaldus oli 40%, nähtub ka ülalnimetatud deklaratsioonide lahtrist 31, milles kaebaja on ise deklareerinud, et tema poolt tolliladustamisele võetavaks kaubaks on brändi alkoholisisaldusega 40%. Käesoleval juhul on maksumenetluse käigus tuvastatud, et tollilattu paigutatud kauba näol polnud tegemist deklaratsioonides näidatud kaubaga. Mis kaubaga tegelikult tegemist oli, ei oma käesoleval juhul mingit tähtsust. Oluline on vaid fakt, et deklaratsioonide kohaselt deklareeritud kaupa tolli poolt teostatud tolliläbivaatuse käigus 12.06.2003, 29.09.2003 ja 07.10.2003 tollilaos ei olnud. 4.Kohus leiab vastupidiselt kaebaja väitele, et maksumenetluse käigus on leidnud tuvastamist, et deklaratsioonide alusel tolliladustatud kaubast oli puudu 14 288 pudelit brändit „Belõi Aist“. Kuna esimene tolliläbivaatus teostati 12.06.2003, siis tuleb kauba lugemisel ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks või mitte, juhinduda sellel ajal kehtinud

st.

§63

lg 1 kohaselt tolliterritooriumile toimetatud kaup on saabumisest alates tollijärelevalve all. Toll võib seda kaupa kontrollida. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui kaup viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja või kui tollil on kahtlusi kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise suhtes ja seadustiku §241 lõikes 3 nimetatud võlgnik ei suuda tollile tõendada sellele kaubale tollikäitlusviisi määramist, on võlgnik kohustatud viie kalendripäeva jooksul kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise või selle avastamise päevast arvates tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma.

§241

lg 3 p 4 kohaselt võlgnik on isik, kes peab täitma kauba ajutisest ladustamisest või kaubale rakendatava tolliprotseduuri kasutamisest tulenevaid kohustusi. Kuna käesoleval juhul on maksumenetluse käigus tuvastatud, et 14 288 pudelit brändit kaebaja tollilaos ei olnud, tekkis tollil põhjendatud kahtlus, et kaup võib olla ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud. Kuna kaebaja ei suutnud maksumenetluse käigus tollile tõendada, et 14 288 pudelile brändile oleks kohaldatud mõnda tollikäitlusviisi, siis luges vastustaja õigustatult 14 288 pudelit brändit „Belõi Aist“ ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks. Kui tollilaos tehakse kindlaks kauba puudumine võrreldes tollile deklareerituga, peab kaebaja kui tollilao pidaja tõendama, et kaup ei ole ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja viidud. Kaebaja sellekohaseid tõendeid kohtule ei esitanud. 5.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et nõuetele mittevastava kauba kogus on määratletud meelevaldselt. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et tolli tellimusel võttis kaubast proovi 16.06.2003 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, kes teostas analüüsi, et 119 prooviks võetud pudelist oli 114 pudelis oleva vedeliku alkoholisisaldus nullilähedane (tl 221). Seega luges toll 114 pudelit kaupa kadunuks, kuna ei olnud tegemist tolliladustatud brändiga. Järgnevalt tehti kauba osas 29.09. ja 07.10.2003 kauba täiendavad läbivaatused, kus tolliametnikud andsid kaubale visuaalselt hinnangu ning välistamise aluseks oli pudelis oleva vedeliku värvus. Kuna kaebaja ei nõustunud sellise välistamisega, siis kaasati menetlusse Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspert, et selgitada välja visuaalse välistamise õigsust, st kas ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks loetud „Belõi Aist“ sildiga ja sildita pudelites sisalduva pruuni vedeliku puhul on tegemist brändiga „Belõi Aist“ või mitte. Kuna ekspertiisiaktis asus ekspert seisukohale, et pudeli puudulik 7 hermeetilisus ei põhjusta etanooli täielikku kadu ja brändi värvituks muutumist, siis luges toll ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks kõik pudelid, mis sisaldasid värvusetut vedelikku. Kuna värvusetut vedelikku sisaldasid ka kõik pudelid, mis olid muude siltidega kui brändi „Belõi Aist“, siis välistas toll ka vastavad pudelid. Seega ei olnud välistamise põhjuseks mitte see, et pudelil oli mõne muu alkohoolse joogi silt, vaid see, et pudel sisaldas läbipaistvat vedelikku. Mis puudutab pruunikat vedelikku sisaldavaid pudeleid, siis nende kohta andis ekspert aktis oma hinnangu. Kuna ekspert tegi ekspertiisi sellisest kogusest pruunikat vedelikku sisaldavatest pudelitest, mis tõenäosusteooria järgi lubab laiendada vastavat ekspertiisitulemust kogu pruunikat vedelikku sisaldavatele pudelitele, siis sellest tulenevalt laiendas toll ka ekspertiisitulemusi. Kaebaja ei ole vastupidiseid tõendeid kohtule esitanud. Vastupidiselt kaebaja väitele, ei ole vastustaja ka tuvastanud, et vedelik, mis pudelite purunemise tõttu oli kadunud, oleks hävinud või et selle vedeliku näol oleks olnud tegemist brändiga „Belõi Aist“. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid 686 katkises pudelis olnud vedeliku hävimise ja selle vedeliku olemuse kohta, mistõttu on vastustaja õigesti lugenud selle kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks. Kaebaja on seisukohal, et ekspert ei ole vastanud kõigile talle esitatud küsimustele ja seetõttu on ekspertiis ebatäielik. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Nähtuvalt ekspertiisiaktist on ekspert vastanud Tallinna Tolliinspektuuri 10.12.2004 otsuse p 3 alap-s 5 esitatud küsimusele, et esitatud küsimused ei kuulu keemiaeksperdi kompetentsi (tl 193, 178). Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et esitatud küsimused puudutasid üksnes pudelite purunemist, mitte aga seda, et purunenud pudelites oli brändi „Belõi Aist“, mis hävis. Seega ei oma esitatud küsimused maksustamisel mingit tähendust. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja mitmed arutlused ekspertarvamuse väidetavatest vastuoludest. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi kompetentsuses. Kaebaja ei oma eksperdile nõutavaid teadmisi ja ei ole esitanud arvestatavaid tõendeid selle kohta, et eksperdi arvamused on väärad. 6.Kuivõrd maksuotsusest ei nähtu, et kaebaja oleks rikkunud tollilao pidamise ja laoarvestuse nõudeid, siis jätab kohus kaebaja sellekohased väited tähelepanuta. 7.Kaebaja väited selle kohta, et maksumenetlus on toimunud põhjendamatult aeglaselt, on asjakohatu. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest, on kaebaja eelkõige ise nõudnud täiendavate ekspertiiside läbiviimist, palunud pikendada tollile arvamuse, vastuväidete ja kirjale esitamise tähtaegu. Nimetatut arvestades ei ole maksumenetlus toimunud põhjendamatult aeglaselt. Kohus peab siinkohal vajalikuks veel märkida, et kaebaja ei ole millegagi põhjendanud, et maksumenetluse kiirem läbiviimine oleks viinud teistsuguse maksuotsuse tegemiseni. 8.Alates 01.05.2004 jõustunud Tolliseaduse §106 lg 3 kohaselt kaubale, mille tollideklaratsioon on aktsepteeritud enne nimetatud seaduse jõustumist, kohaldatakse tollideklaratsiooni menetlemisel kuni Tolliseaduse jõustumiseni kehtinud tolliseadustikku.

§137

kohaselt vastutab tollilao pidaja selle eest, et tollilaost ladustamise ajal kaupa tollijärelevalve alt välja ei viida ja et tasutakse seadustiku §241 alusel tekkida võivast tollivõlast tulenev maksusumma. Vastavalt

§6

lg 22 on tollivõlg isikule pandud kohustus tasuda impordimaksude summa (tollivõlg sisseveol) või ekspordimaksude summa (tollivõlg väljaveol), mis maksuseaduste alusel kaubale määratakse. Eeltoodud arvestades on maksuhaldur õiguspäraselt määranud kaebajale tollivõlast tuleneva maksusumma, s.o. alkoholiaktsiisi ja käibemaksu kokku summas 516 250 krooni. 9.Tulenevalt HKMS §92 lg 1 jätta kohtukulud kaebaja enda kanda. Marion Vakker Kohtunik 8