Obsah (5)

§ 11§ 10§ 23§ 7§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-305 Haldusasi O.B.´u kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasek

§ 11lg 3¹ p 5).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid. ASJAOLUD: 1. Kaebaja esitas 09.02.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale. Kohus jättis kaebuse 07.03.2007 määrusega käiguta põhjusel, et kaebus oli esitatud vene keeles ning tasumata oli riigilõiv. Kaebuse vastavust halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 10 muudele nõuetele kohus venekeelse kaebuse tõttu ei kontrollinud.

1. 20.03.2007 vastas O.B. kohtumäärusele. Kaebuse puudusi kaebaja ei kõrvaldanud, vaid leidis, et kinnipeetavate kaebustesse tuleb suhtuda lojaalsemalt.
2. Arvestades, et kaebaja on palunud saata temale kõik kohtulahendid vene keeles ning samuti Riigikohtu halduskolleegiumi
3. aprilli 2007 määrust nr 3-3-1-3-07, milles peeti põhjendatuks O.B.u halduskohtule esitatud nõuet saata temale kohtumääruse tõlge vene keelde ja leiti, et halduskohus oleks pidanud kohtumääruse vene keelde tõlkima, ei nõua kohus kaebuse esitajalt kaebuse tõlget eesti keelde ning kontrollib kaebuse vastavust

§ 10nõuetele.

1. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 2006 aasta kevadel õiguskantsleri poole avaldusega, et Tallinna Vangla ei tõlgi temale saadetud ametlikke kirju/vastuseid eesti keelest vene keelde. 01.11.2006 sai kaebaja õiguskantsleri vastuse nr 7-1/060366/0607037, millest kaebuse esitaja sai teada/järeldas, et Tallinna Vangla on kaebuse esitaja kohta väidetavalt valetanud ja teda laimanud. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Tallinna Vangla õigusvastane tegevus seisnes selles, et Tallinna Vangla edastas 22.03.2006 õiguskantslerile vastuskirja nr 1-12/5023-1, milles näitas kaebajat valeliku ja laimajana, jättes kaebajast mulje, nagu ta oleks olnud vanglas tänulik suuliste tõlgete üle aga tagaselja esitab kaebusi. Kaebaja leiab, et rikutud on Põhiseaduse §
2. Kaebaja nime kasutati kaebaja loata omakasu eesmärgil omavoli varjamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED:
3. Kohus leiab, et O.B.´u kaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 11lg 3¹ lg 5 alusel keelduda.

Vastavalt

§ 11

lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

§ 23

lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. 6.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Vastavalt HMS §-le 109 kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. 7.

§ 4

lg 2 järgi on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kahtlust ei ole selles, et Tallinna Vangla on haldusorgan ning kaebuse esitaja on vaidlustanud Tallinna Vangla tegevuse avalik-õiguslikus suhtes. Kuid Tallinna Vangla vastamine õiguskantsleri järelepärimisele ei ole käsitletav toiminguna

§ 4lg 2 tähenduses.

Käesolevas asjas vaidlustatud Tallinna Vangla toiminguga ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Tallinna Vangla vastus õiguskantsleri järelepärimisele ei too kaebuse esitajale kaasa õiguslikke tagajärgi ega saa seetõttu iseseisvalt rikkuda tema õigusi või vabadusi. 8. Lisaks on õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg 1 kohaselt õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Avaldusealuses asjas lähtub õiguskantsler vastavalt ÕKS §-st 21 uurimispõhimõttest ja selgitab välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kogub tõendeid omal algatusel (lg 1). Seega ei ole Tallinna Vangla seisukohad kaebuse esitaja avalduse lahendamisel õiguskantslerile siduvad. Aili Maasik Kohtunik