← Eesti

2-07-6328/5

Obsah (8)§ 468§ 416§ 318§ 407§ 138§ 174§ 142§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2007.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiv

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 09.04.2007.a. esitas AS hagi OÜ vastu kokku 13 603 krooni nõudes. AS ja OÜ esindaja VK’i vahel sõlmiti vara kasutamise leping nr XXX. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus rendile andja AS rendile andma vara roomikekskavaator XXX seerianumbriga XXX ja rentnik OÜ kohustus eelpool nimetatud vara eest vastutama ajavahemikul XXX. Vara kasutamise lepingu kohaselt vastutab rentnik vara eest kasutamise perioodil täielikult ja kohustub hüvitama rendile andjale kõik vara valdamisest ja kasutamisest tulenevad võimalikud kahjud. 08.06.2006.a. on OÜ vara rendile andjale tagastanud ning vara üleandmise-vastuvõtu aktis on märgitud vara üleandmisel-vastuvõtmisel esinenud pretensioonide hulka purunenud esiklaas. XXX on AS väljastanud OÜ-le arve nr XXX purunenud esiklaasi ja selle vahetamisega seotud kulude kohta. Arve maksmise tähtaja ületamisel on OÜ kohustatud tasuma viivist 0,15% päevas võlgnevuse summast. OÜ võlgnevus AS ees tasumata arve osas 11 661,35 krooni. Tähtajaks tasumata arvelt on hageja arvestanud viivist 0,15% päevas, mis seisuga 21.02.2007.a. moodustab summa 1 941,65 krooni. Seega kogu OÜ võlgnevus AS on 13 603 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus on menetlusdokumendi kätte toimetanud kostjale

§ 318

lg 2 alusel.

§ 318

lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikult esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Antud juhul on menetlusdokumendid kätte antud kostja seaduslikule esindajale . Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile käesoleva ajani esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 103 lg 1, § 113 lg 1. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 13 603 krooni, millest põhivõlg moodustab 11 661,35 krooni ja viivis 1 941,65 krooni. Menetluskulud Kooskõlas

§ 138lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.

AS-il on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (

§ 174lg 2).

Kohus selgitab, et kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXSEB Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas, viitenumbriks märkida XXX.

§ 149

lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.