3-06-2116/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2116 Haldusasi A.T. kaebus Tallinna Vangla toimingu – kaebajale hariduse omandamise mittevõimaldamine – õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – A.T.; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
3. jaanuaril
4. a Tallinnas Resolutsioon Edasikaebamise kord
5. Jätta A.T. kaebus rahuldamata.
6. Kohtukulud jätta A.T. kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
7. veebruaril
8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. A.T.le on mõistetud karistuseks eluaegne vabadusekaotus.
10. augustil
11. a paigutati ta julgeoleku kaalutlustel Murru Vanglast Tallinna Vanglasse. A.T. soovis Tallinna Vanglas jätkata hariduse omandamist. Tallinna Vangla direktori
12. oktoobri
13. a kirjas teatati A.T.le, et hetkel on läbivaatamisel ja täiendamisel A.T. individuaalne täitmiskava ja ta viibib vastuvõtuosakonnas kuni kolm kuud, mille järel saab otsustada kinnipeetava resotsialiseerimise abinõud ja graafiku.
14. A.T. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu – kaebajale hariduse omandamise mittevõimaldamine – õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt ei vasta tõele vangla väited, et ta viibis vastuvõtuosakonnas, sest sinna paigutatakse pärast kohtuotsust karistuse kandmisele asuvad isikud. A.T. individuaalne täitmiskava oli Murru vanglas juba kinnitatud ja see kehtis ka Tallinna Vanglasse paigutamise ajal. Vangla direktor peab vastavalt vangistusseadusele ja Euroopa vanglareeglistikule tagama kinnipeetavale võimaluse haridust omandada.
15. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
16. VangS §-st 34 tuleneb vangla kohustus tagada kinnipeetavatele võimalused omandada haridus ja teha õppetööd. Hariduse omandamise kord konkreetses vanglas sõltub vangla tingimustest. Vangla direktor peab tulenevalt VangS § 66 lõikest 2 tagama, et ka hariduse omandamise korraldus vanglas oleks korrakohane ega ohustaks vangla julgeolekut. Kohus leiab, et vangla võib rikkuda kinnipeetava õigust hariduse omandamiseks juhul, kui kinnipeetava osalemine õppetöös välistatakse kaalukate põhjusteta.
17. Vaidlustamata asjaolude kohaselt paigutati eluaegset vangistust kandev A.T. Tallinna Vanglasse julgeolekukaalutlustel (oht teiste kinnipeetavate poolt seoses kinnipeetava tapmisega Murru Vanglas
18. aasta suvel). Vangla direktor oli A.T. vanglasse vastuvõtmisel kohustatud tagama nii A.T. enda turvalisuse kui vangla julgeoleku laiemalt. Seega oli põhjendatud kuni asjaolude väljaselgitamiseni mitte lubada teda õppetööle vanglas tegutsevas Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. Vaidlustamata asjaolude kohaselt jaguneb vangla mitmesse blokki, kusjuures ühes blokis on õppivad kinnipeetavad, teises töötavad kinnipeetavad, kolmandas nii õppivad kui töötavad kinnipeetavad ning neljandas kinnipeetavad, kes ei õpi ega tööta. Õpperuumid asuvad vangla administratiivhoones, s.o väljaspool tsooni. Kohtu hinnangul olid vanglal kaalukad põhjused mitte lubada A.T. viivitamatult pärast vanglasse saabumist õppetööle, kuna selgitamist vajasid A.T. isikuga seotud asjaolud (millisesse blokki paigutada, julgeolekuriskid, isiku enda soovid jne). Siinkohal ei oma tähtsust, kas nende asjaolude väljaselgitamiseks tuli A.T. paigutada vastuvõtuosakonda ja kinnitada uus täitmiskava või võis asjaolude väljaselgitamine toimuda muus vormis.
19. Kuna Tallinna Vanglas tegutseb Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium, siis ei ole alust väita, et vangla ei taga võimalust hariduse omandamiseks. Kohustus tagada hariduse omandamise võimalus ei tähenda, et kinnipeetaval oleks subjektiivne õigus nõuda õppetööl osalemist tema valitud tingimustel, ajal ja kohas. Mõnekuuline viivitus hariduse omandamisel, kui see toimus kaalukatel põhjustel, ei riku kinnipeetava õigusi. Pealegi oli A.T.le tagatud võimalus saada raamatukogust hariduse omandamiseks vajalikke raamatuid, mida oleks võinud vastuvõtuperioodi ajal hariduse omandamise eesmärgil lugeda.
20. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma määravat tähtsust asjaolu, kas kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse tuleb koostada uus individuaalne täitmiskava või mitte; kas ümberpaigutatav kinnipeetav tuleks paigutada vastuvõtuosakonda või mitte; ja kas A.T. avaldus võeti vastu ja sellele vastati nõuetekohaselt või mitte. Isegi kui need toimingud oleksid olnud õigusvastased, ei oleks see andnud A.T.le õigust asuda viivitamatult õppetööle Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. Neid toiminguid võib A.T. vaidlustada eraldi menetlustes. Kuna käesolevas asjas kaevatava toimingu – koolis hariduse omandamise mittevõimaldamine kolme kuu jooksul pärast vanglasse paigutamist –õiguspärasus ei sõltu eespoolnimetatud toimingutest, vaid kohtuotsuse punktides 4 ja 5 näidatud asjaoludest, pole vajalik poolte sellekohaseid väiteid analüüsida.
21. Seega ei ole A.T. subjektiivseid õigusi rikutud ning kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud jäetakse HKMS § 92 lg 1 alusel A.T. kanda. Villem Lapimaa 2 3