Obsah (4)

§ 28§ 14§ 92§ 93

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-184 Haldusasi O.G.’i kaebus Loksa Linna

§ 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. O.G. esitas 24.01.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tuvastaks Loksa Linnavolikogu (edaspidi ka volikogu) 19.01.2007 otsuse nr 5 tühisuse.
2. Vaidlustatud otsuse kohaselt on volikogu otsustanud heaks kiita rea väidetavalt Loksa Linnavolikogu poolt 01.09.2006 vastu võetud otsuseid, sealhulgas 01.09.2006 otsuse nr 32 O.G.ile umbusalduse avaldamise kohta ning otsuse nr 33 Rein Heina valimise kohta volikogu esimeheks. 1
3. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung ja seal vastu võetud otsused 3.
4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on tühine seetõttu, et volikogu 19.01.2007 istungi kutsus kokku ja seda juhatas R. Heina, kellel polnud selleks vastavat pädevust. 3.
5. Nimelt leiab kaebaja, et tühine on ka volikogu 01.09.2006 otsus nr 33, mille kohaselt R. Heina volikogu esimeheks valiti. Viimatinimetatud otsuse tühisust põhjendab kaebaja sellega, et sedagi otsust ei võtnud vastu mitte Loksa Linnavolikogu, vaid volikogu esimehe O.G.i juhatatavalt volikogu istungilt volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi initsiatiivil lahkunud ning kõrvalruumis omaalgatuslikult kogunenud volikogu liikmed. Kaebaja leiab, et sellisel moel omaalgatuslikult kogunenud volikogu liikmed ei saanud võtta vastu volikogu otsuseid, sealhulgas ei saanud nad avaldada umbusaldust volikogu esimehele O.G.ile ega valida uueks volikogu esimeheks R. Heinat.
6. Samuti märgib kaebaja, et volikogu 19.01.2007 otsuses nr 5 kiidetakse heaks 01.09.2006 vastu võetud tühiseid haldusakte, ent tühise haldusakti heakskiitmine ei muuda haldusakti seaduslikuks. Haldusakti tühisus tähendab seda, et haldusakt on algusest peale kehtetu, st haldusakti ei ole olemas; haldusakti mida ei ole olemas, ei saa ka heaks kiita. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Vastustaja kaebust ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
8. Puutuvalt vastustaja seisukohta tuleb esmalt märkida, et Loksa linna valitsemisel alates 01.09.2006 tekkinud vaidlustes on olulisel kohal ka küsimus Loksa linna organite esindamisest erinevates kohtumenetlustes. Käesolevas haldusasjas on kohus Loksa Linnavolikogu esindamise küsimuse lahendanud 21.02.2007 määruses. Kohus viitab viinkohal nimetatud määrusele, pidamata vajalikuks seal võetud seisukohti otsuses korrata.
9. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung ja seal vastu võetud otsused 7.
10. Vastustaja märgib, et 01.09.2006 tegutses Loksa Linnavolikogu esimees O.G. volikogu istungit juhtides ja korraldusi andes omavoliliselt ning ebaseaduslikult ning muutis sellega võimatuks volikogu töö 01.09.2006 ning see õigustas kaheksa linnavolikogu liikme lahkumist istungilt ning istungi jätkamist kõrvalruumis. Nimelt keelas O.G. volikogu istungil osalemise Vladimir Grillil ja Evald Stranbergil, kelle volitused oli Loksa linna valimiskomisjon samal 01.09.2006 hommikul toimunud istungil peatanud. Samas ei huvitunud O.G. nimetatud isikute istungilt eemaldamisel sellest, et hommikune valimiskomisjoni istung ei olnud otsustusvõimeline, kuna sealt puudusid nii valimiskomisjoni esimees kui aseesimees. Samuti ei olnud O.G. 01.09.2006 volikogu istungit juhatades nõus panema hääletusele volikogu liikme R. Heina ettepanekut päevakorra muutmiseks. Muuhulgas oli päevakorras ka umbusalduse avaldamine O.G.ile. 7.
11. Vastustaja möönab, et kaheksa volikogu liikme lahkumisega volikogu istungilt rikuti istungi läbiviimise norme. Vastustaja leiab samas, et arvestades O.G.’i käitumist ja kahe volikogu liikme istungilt kõrvaldamise katseid, oleks liikmete istungilt lahkumata jätmise korral moonutatud umbusalduse otsustamisel hääletamise tulemused nii, et need ei kajastaks volikogu tegelikku tahet. Vastustaja rõhutab, et volikogu liikmete enamus oli O.G.’i sellise omavolilise ja ebaseadusliku käitumise tagajärjel sattunud olukorda, kus istungi pidamine sellisel viisil osutus võimatuks. Sel põhjusel otsustas volikogu enamus jätkata volikogu istungit Loksa Linnavalitsuse väikeses saalis, järgides seejuures kehtivates õigusaktides volikogu istungi läbiviimisele sätestatud nõudeid ja piiranguid. Nimetatud istungi jätkamisest kõrvalsaalis olid informeeritud kõik kohalviibinud isikud, kuid ilmumata jäid O.G. ja kuus ülejäänud volikogu liiget. 2 7.
12. Volikogu 01.09.2006 istungi materjalidest nähtub üheselt, et O.G.’il ei olnud usaldust volikogu enamuse poolt. O.G.ile umbusalduse avaldamise poolt hääletas 01.09.2006 kahel eraldi toiminud istungil (ühel, mida juhatas V. Fjodorov ja teisel, mida juhatas O.G.) kokku üheksa linnavolikogu liiget, ehk volikogu liikmete enamus. 7.
13. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32, millega avaldati umbusaldust volikogu esimehele O.G.’ile, on kehtiv, ega ole tühine, kuivõrd kõik 01.09.2006 otsused võeti vastu volikogu häälteenamusega, siis isegi menetlusnormide järgimise korral ei saaks hääletamiste tulemused muutuda sellisel viisil, et see oleks mõjutanud asjade otsustamist.
14. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istung ja seal vastu võetud otsused 8.
15. Lisaks selgitab vastustaja, et 09.02.2007 vastu võetud volikogu otsustega avaldati veelkordselt umbusaldust O.G.’ile ning see kinnitab veelkord, et R. Heina poolt juhitav volikogu tegutseb kui legitiimne ja demokraatlikel põhimõtetel moodustatud võimuorgan, ning et O.G.’il puudub volikogu koosseisu enamuse usaldus. 8.
16. Volikogu 09.02.2007 otsusega nr 23 kiideti volikogu 19.01.2007 otsus nr 5 heaks. KOHTU PÕHJENDUSED
17. Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
18. Põhjendatud huvi 10.
19. 07.03.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et haldusakti tühisuse või kehtivuse kindlakstegemist võib isik kohtult taotleda juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Halduskohtu hinnangul saab isiku põhjendatud huvi olemasolu hinnata lähtudes kahest aspektist. Esiteks eeldab põhjendatud huvi olemasolu nõude esitanud isiku isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti või toiminguga. 10.
20. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. Haldusakti tühisuse tuvastamise nõude puhul tähendab see eelkõige, et haldusakt, mille tühisuse tuvastamist isik taotleb, peab seda isikut kuidagi puudutama ning lisaks peab tühisuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel. Halduskohtute praktikas sagedaste haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuete puhul tuuakse kõnealuse õigusliku kasuna reeglina välja eelis mõne järgneva nõude (näiteks kahju hüvitamise nõude) esitamisel. Oluline on, et põhjendatud huviks ei saa olla lihtne inimlik või emotsionaalne huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses või tühisuses veenduda. 10.
21. Käesolevaga on
22. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Loksa Linnavolikogu liikmeks ning 27.10.2005 Loksa Linnavolikogu istungil sama volikogu esimeheks valitud O.G. esitanud halduskohtule kaebuse volikogu 19.01.2007 otsuse nr 5 tühisuse tuvastamise nõudes. Nimetatud otsusega kiideti heaks rida väidetavalt Loksa Linnavolikogu poolt 01.09.2006 vastu võetud otsuseid, sealhulgas 01.09.2006 otsus nr 32, millega avaldati umbusaldust volikogu esimehele O.G.ile ning otsus nr 33, millega valiti volikogu esimeheks R. Heina. 10.
23. Just eelmises punktis nimetatud otsustega on kaebajal vahetu isiklik puutumus. Nii umbusalduse avaldamine kui teise isiku volikogu esimeheks valimine takistavad kaebajal volikogu esimehe ülesannete täitmist ning seega on kaebajal puutumus ka 19.01.2007 otsusega nr 5 osas, milles viimatinimetatud otsusega 01.09.2006 otsused nr 32 ja 33 heaks kiideti. 3 Samuti leiab kohus, et volikogu 19.01.2007 otsuse nr 5 punktide 1.2 ja 1.3 tühisuse tuvastamine võib aidata kaebajat oma õiguste edasisel kaitsel, sealhulgas erinevate teiste praeguseks halduskohtumenetluses olevate kaebuste (nt volikogu esimehe tasu maksmise nõuetes) läbivaatamisel. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal on põhjendatud huvi volikogu 19.01.2007 otsuse nr 5 punktide 1.2 ja 1.3 tühisuse tuvastamiseks. 10.
24. Küll aga ei näe kohus, et kaebajal oleks põhjendatud huvi 19.01.2007 otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks osas, milles selle otsusega kiideti heaks muid seal nimetatud 01.09.2006 otsuseid. Ülejäänud 19.01.2007 otsusega nr 5 heaks kiidetud otsused puudutasid umbusalduse avaldamist erinevate Loksa Linnavolikogu komisjoni esimeestele, samuti linnapeale umbusalduse avaldamist ning uue linnapea valimist. Nende otsustega ei ole kaebajal isiklikku puutumist, niisiis ei saa tal isiklikku puutumust olla ka 19.01.2007 otsuse nr 5 nende punktidega, milles eelnimetatud 01.09.2006 otsused heaks kiideti. 10.
25. Seoses O.G.i põhjendatud huviga 19.01.2007 otsuse nr 5 punkti 1.3 tühisuse tuvastamiseks peab kohus vajalikuks puudutada ka küsimust R. Heina kaasamise vajadusest käesoleva haldusasja menetlusse.

§ 14

lõike 1 ja 3 kohaselt on menetlusosalisteks muuhulgas kolmandad isikud, kui asja arutamisel võidakse otsustada nende seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. R. Heina ega ühegi teise vaidlustatud otsusega heaks kiidetud 01.09.2006 otsustes nimetatud isiku kolmanda isikuna menetlusse kaasamist ei ole antud juhul taotlenud pooled ning ka kohus ei ole seda vajalikuks pidanud. Nimetatud isikute, sealhulgas R. Heina, kaasamine ei olnuks kohtu hinnangul põhjendatud, kuna käesoleva asja arutamisel ei otsustata nende isikute seadusega kaitstud õiguste üle. Nimelt oli 19.01.2007 otsuse nr 5 sisuks varem vastu võetud otsuste heaks kiitmine. Konkreetselt 19.01.2007 otsusest nr 5 heaks kiidetud varasemates otsustes nimetatud isikutele ühtegi õigust ega kohustust ei tulenenud ning selle otsusega nende varem tekkinud õigusi ega kohustusi ei muudetud ega lõpetatud. 10.

1. Kohtu hinnangul kujutab mõiste „põhjendatud huvi“ endast laiemat mõistet, kui „isiku õiguste või vabaduste rikkumine“. Põhjendatud huvi võib isikul olla ka olukorras, kui tema õigusi või vabadusi ei rikuta. Seega, vaatamata asjaolule, et O.G.il saab olla põhjendatud huvi 19.01.2007 otsuse nr 5 punkti 1.3 tühisuse tuvastamiseks, ei saa väita, nagu võidaks 19.01.2007 otsuse punkti 1.3 tühisuse tuvastamisel otsustada muuhulgas R. Heina seadusega kaitstud õiguste või vabaduste üle. Seejuures tasub rõhutada, et siduva tähendusega on üksnes kohtuotsuse resolutiivosa, mistõttu ei tingi kolmanda isiku kaasamise vajadust seegi, et otsuse põhjendustes võib kohus võtta seisukoha mõne R. Heina õigusi ja/või kohustusi puudutava haldusakti õiguspärasuse või kehtivuse kohta.
2. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungil vastu võetud otsused 11.
3. Selleks, et hinnata Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsuse nr 5 õiguspärasust ja kehtivust ehk vastata küsimusele, kas tegemist on tühise haldusaktiga, nagu väidab kaebaja, või mitte, tuleb esmalt anda hinnang volikogu 01.09.2006 otsustele nr 32 ja 33, millega vastavalt avaldati umbusaldust volikogu esimehele O.G.ile ja valiti uueks volikogu esimeheks R. Heina. Nimelt sellele küsimusele vastates saab võtta seisukoha, kas R. Heinal oli pädevus kokku kutsuda ja juhatada 19.01.2007 toiminud istungit ning kas sellel istungil vastu võetud otsuseid saab käsitleda Loksa Linnavolikogu otsustena. 11.
4. Kohus on seisukohal, et volikogu 01.09.2006 otsus nr 32 ”Loksa Linnavolikogu esimehele O.G.ile umbusalduse avaldamine” ning sama kuupäeva kandev otsus nr 33 „Linnavolikogu esimehe valimine” on tühised ning seda alljärgnevatel põhjendustel. 4 11.
5. Haldusasja materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.
6. Istungit asus juhatama volikogu esimees O.G.. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa volikogu liikmeid volikogu esimehe O.G.i juhtimisel istungit pidama ning volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina, Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu liikmed muu hulgas ka umbusaldust linnavolikogu esimehele O.G.ile (otsus nr 32) ning valisid uueks linnavolikogu esimeheks Rein Heina (otsus nr 33). 11.
7. Tuginedes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, leiab kohus, et ei kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) § 44 lõige 1 ega Loksa linna põhimääruse (kinnitatud volikogu 22.03.2006 otsusega; edaspidi ka põhimäärus) § 10 lõige 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud volikogu istungi puhul on oluline, et O.G. kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata volikogu istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01 toodud seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. 11.
8. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks ning volikogu esimehe valimiseks pädev organ on KOKS § 22 lõike 1 punktide 14 ja 18 kohaselt linnavolikogu. Volikogu on kollektiivorgan, mis koosneb KOKS § 4 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud esindajatest. Volikogu töövormiks on põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama põhimääruse § 23 lõike 4 kohaselt kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 11.
9. HMS § 63 lõike 2 punkt 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see organ tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel volikogusse valitud isikute pädevuste summaga ning nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et volikogu pädevust kannab volikogu liikmete enamus. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis viidatu kohaselt on volikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung. Volikogu otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile kogunenud volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed volikogu otsustuspädevust ei kanna. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa Linnavolikogu istungit. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et 01.09.2006 O.G.’i juhatamisel toimunud koosoleku näol oli tegemist Loksa linnavolikogu istungiga. Seega oli volikoguna otsuseid pädev võtma vastu O.G.’i juhatatud volikogu istung. Kuivõrd V. Fjodorov’il ei olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema initsiatiivil kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi volikoguks. Volikogu kui haldusorgani pädevust kandis endiselt O Gogin’i juhatatav istung. See, et V. Fjodorovi juhatatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt allkirjastatud ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust. Samuti ei muuda asja see, et V. Fjodorovi juhatatud istungil osales enam volikogu liikmeid kui O.G.i juhitaval volikogu istungil. 5 Seadusest ei tulene võimalust, et linnavolikogu liikmed, kes ei ole rahul õiguspäraselt kokku kutsutud volikogu istungi juhtimisega, saaksid jätkata volikogu istungit isekeskis. Seda olenemata sellest, kas nende rahulolematus on põhjendatav või mitte. 11.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta istungit jätkanud volikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2 punktis 3 toodud põhjusel tühised. Sealhulgas on tühised Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused nr 32 ja
11. 11.
12. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 32 ja 33 tühisus on ilmselge. Sisuliselt on volikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud kolleegium, mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga. 11.
13. Eeltooduga samadel põhjustel on tühine ka Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsus nr
14. Nimelt nähtub haldusasja materjalidest, et ka nimetatud otsus võeti vastu istungil, mille oli kokku kutsunud R. Heina. Kuna 01.09.2006 otsus nr 33 R. Heina valimise kohta volikogu esimeheks on tühine, siis tähendab see, et R. Heina ei olnud volikogu esimeheks ka 19.01.2007 istungi ajal – seega ei olnud sel päeval toimunud Loksa Linnavolikogu liikmete kogunemise näol samuti tegemist volikogu istungiga ning seega ei ole ka 19.01.2007 otsust nr 5 võtnud vastu Loksa Linnavolikogu. Seega on tegemist tühise otsusega HMS § 63 lõike 2 punkti 3 kohaselt.
15. Lisaks sellele märgib kohus, et seadusest ei tulene haldusorganile võimalust tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt tagasiulatuvalt uuesti jõustada. Välistatud ei ole, et haldusorgan teeb varasema tühise otsusega samasisulise otsuse, ent mingil juhul ei saanuks volikogu otsustada 19.01.2007 istungil O.G.i umbusaldamist alates 01.09.2006 või R. Heina nimetamist linnavolikogu esimeheks viimatinimetatud kuupäevast. Samal põhjusel saa ei 01.09.2006 otsuste nr 32 ja 33 ega 19.01.2007 otsuse nr 5 tühisust kuidagimoodi mõjutada 09.02.2007 otsus nr 23, millega otsustas Loksa Linnavolikogu heaks kiita 19.01.2007 otsuse nr
16. Siinkohal puudub vajadus asuda põhjalikumalt analüüsima volikogu 02.02.2007 ning 09.02.2007 otsuste õiguspärasust ja kehtivust – piisab kui tõdeda, et tühise haldusakti tagantjärele ja tagasiulatuva õigusjõuga heakskiitmise võimalust Eesti õiguskorras ei tunta.
17. Eeltoodust ja otsuse punktist 10.
18. tulenevalt tuleb O.G.i kaebus rahuldada osaliselt ning tuvastada Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsuse nr 5 punktide 1.2 ja 1.3 tühisus.
19. Menetluskulud 14.1.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Sama paragrahvi

1. lõikest tulenevalt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaebus rahuldatud valdavas osas. Kohus tuvastas vaidlustatud otsuses konkreetselt kaebaja huve puudutavate punktide tühisuse, kusjuures otsuse ülejäänud punktide osas põhjendatud huvi puudumisele ei ole tuginenud ka vastustaja. Seega kaebuse eesmärgist lähtudes saavutas kaebaja sisuliselt oma eesmärgi täiel määral, mistõttu ei oleks menetluskulude proportsionaalne jaotamine põhjendatud. 6 14.
2. Samas tuleb tähele panna, et

§ 93

lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus leiab, et nimetatud sättes on tegelikult mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so ka õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv

redaktsioon teeb vahet kohtu- ja kohtuvälistel kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad ka õigusabikulud). 05.03.2007 määruses, millega kohus määras asja kirjalikus menetluses lahendamiseks ja tegi teatavaks otsuse teatavakstegemise aja, märkis kohus ühtlasi, et pooltel on võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja dokumente (sh menetluskulude väljamõistmise taotlusi) kuni 09.03.

1. Pooled kohtule täiendavalt taotlusi ega dokumente ei esitanud. 14.
2. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool kohtule kohtukulude (menetluskulude) nimekirja esitanud ega kulude väljamõistmist taotlenud, seetõttu menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 7