← Eesti

2-06-1102/12

Obsah (5)§ 26§ 29§ 50§ 60§61

2-06-1102 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-1102 Otsuse kuupäev Jõhvi, 20. juunil 2007.a kl 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi O. B. hagi S. B.i vastu

) §29 lahutada abielu kohtus, kuna kostja ei soovi abielu perekonnaseisuasutuses lahutada.

  1. Abielust on sündinud kaks poega,
  2. juunil 1995.a M. B. ja
  3. aprillil 2003.a A. B.. Lapsed on hageja ülalpidamisel, kostja lapsi materiaalselt ei toeta. Kostja ei tööta ega võta osa laste kasvatamisest. Kostja, elades koos perega ja omades tähtajalist elamis- ja tööluba, on oma soovitamatusega tööle asuda ja oma alkoholitarbimisega pannud perekonna pidevalt raskesse seisundisse. Hageja palus jätta lapsed elama enda juurde ja välja mõista kostjalt elatusraha laste ülalpidamiseks summas 1 500 krooni ühele lapsele, kokku 3 000 krooni kuus alates hagi esitamisest. HAGEJA TAOTLUS MENETLUSABI SAAMISEKS
  4. Koos hagiga esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks. Seoses raske majandusliku olukorraga taotles hageja riigipoolse menetlusabi, s.o abielu lahutamise nõudelt riigilõivu tasumisest vabastamist.
  5. Viru Maakohtu 13.02.2006.a kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus. KOSTJA VASTUS
  6. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale. Hagimaterjalid, kohtukutsed ja kohtuteated toimetati kostjale kätte nii otseselt postasutuse kaudu kui ka Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni pädeva kohtu kaudu.
  7. Kuna kostja elab välismaal ja abieluasjas peab kohus pooli ära kuulama, kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §346 teisele lausele pöördus pädeva kohtu poole erinõude korras kostja ära kuulamiseks. Kostja kuulati ära kohtu erinõude korras X Linnakohtu kohtuistungil
  8. septembril 2006.a. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja on nõus abielu lahutamisega. Elatise väljamõistmise ja laste hageja kasvatada jätmise osas kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt poolte noorem poeg A. on X kodanik, nagu ta isegi. Vanem poeg M. kodakondsust ei oma. Kostja palus jätta lapsed tema kasvatada, või, kui hageja on nõus, jätta kostja kasvatada noorem poeg A. ja hageja kasvatada vanem poeg M.. KOHTUISTUNG
  9. Kohtuistungil hageja palus tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendada ja hagi rahuldada. Hageja seletuste kohaselt hagiavalduse esitamise ajal elas ka kostja Eestis. Nüüdselt kostja elab Venemaal ja abielu lahutamise põhjuseks olnud kostja poolne vägivald on äralangenud, kuid pooled on otsustanud abielu lahutada. Elatise väljamõistmise ja laste hageja juurde elama jätmise nõude osas avaldas hageja arvamust, et lapsed peaksid kasvama koos ja 2

(5)2-06-1102 Eestis, kus nad on elanud. Lapsed käivad kostjal külas, kuid laste pideva seal elamisega ei ole hageja nõus, sest kostjal on probleemid alkoholiga. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis 3 000 krooni, s.o1 500 krooni kuus ühe lapse peale. Kostja teeb vahel lastele kingitusi, seepärast soovib hageja saada elatusraha alates 31.05.2007.a.
  1. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Teade kohtuistungi toimumise aja ja koha kohta edastati kostja V. pädeva kohtu kaudu. Kostja edastas K.oblasti J. Linnakohtu kaudu avalduse tsiviilasja ilma kostja osavõtuta lahendamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  3. Kostja kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed on sätestatud muu hulgas ka TsMS §410, mille esimese lause kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja on esitanud taotluse tsiviilasja ilma tema osavõtuta lahendamiseks. Olukorras, kus kostja on ka erinõude korras ära kuulatud ja hageja on palunud tsiviilasja ilma kostja osavõtuta lahendamist, ei ole alust hageja taotluse rahuldamata jätmiseks. Sellepärast lahendab kohus asja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. Kohtu pädevus
  4. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 28 lg1 teise lause kohaselt kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil on abielu lahutamise asjades pädevad ka selle lepingu poole asutused. Sama lepingu art 30 lg1 alusel vanemate ja laste õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Hageja koos lastega elab Eestis. Avalduse esitamise ajal ka kostja elas Eestis. Seega kohus on pädev asja lahendama. Abielu lahutamise nõue
  5. Vastavalt abielutunnistusele poolte abielu on sõlmitud 09.12.1994.a. Hagiavalduse esitamise ajal elasid pooled koos. Kostja kuritarvitas alkoholi ja kasutas hageja suhtes vägivalda. Kostja hageja väidetele vastuväiteid esitanud ei ole. See, et nüüdselt pooled elavad erinevates riikides ja kostja enam ei saa hageja suhtes vägivalda kasutada, ei ole hagi abielu lahutamise osas rahuldamata jätmise aluseks.
  6. Abielu lõppemise alused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükkis 5.

§ 26ja § 27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus.

Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. 14. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hageja endiselt soovib abielu lahutada. Hagiavalduse esitamine ja poolte lahus elamine ei mõjutanud pooli. Pärast hagi esitamist on läinud 1.a ja 5 kuud, kuid poolte vahelised suhted ei ole paranenud. Kohtuistungil selgelt 3

(5)2-06-1102 väljendatud hageja tahteks oli abielu lahutamine. Ka kostja on teatanud kohtule, et ta on nõus abielu lahutamisega. Kohus teatas hagejale tema õigusest taotleda menetluse peatamist, mida ta ei soovinud kasutada.
  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Poolte tegelik lahus elamine ja nende tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada. Lapsesse puutuv vaidlus
  2. Vastavalt sünnitunnistusele laste M. ja A. B. vanemateks on hageja ja kostja. Hagiavalduse juurde lisatud Rahvastikuregistri 17.01.2006.a tõendi nr 80 järgi lapsed elavad hageja juures Eestis. 17.

§ 29

lg 3 lähtudes abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse. Kostja vastuväide, et noorem laps on V. Föderatsiooni kodanik, ei ole piisavaks aluseks hagi selle lapse kostja juurde elama jätmiseks. Seadusest ei tulene õigust jätta laps sama kodakondsusega vanema juurde. Laps on sündinud ja elab Eestis. Mõlemad lapsed elavad ema juures kolmetoalises korteris. Asjaolusid, mille kohaselt neid ei saa enam hageja kasvatada jätta, pole tuvastatud

  1. Hageja seletuste järgi poolte noorem laps on lapsinvaliid. Vanem laps käib koolis. Millised oleksid laste elutingimused kostja juures, ei ole teada. Et hageja ei ole võimeline laste eest hoolitsema ja kostja soov jätta noorem laps enda kasvatada on tingitud lapse eest parema hoolitsemise ja lapse arenguks vajalike tingimuste tagamisega, pole tuvastatud. Kohus jätaks laste hageja juurde elama jätmise osas rahuldamata, kui kostja tõendaks, et lastel või ühel neist kostja juures elamine oleks palju parem, kui hageja juures. Seega laste elukoha vahetus ja nende kostja juurde elama jätmine ei ole laste huvides. Sellepärast ka selles osas kohus rahuldab hagi. Õigus elatisele
  2. Hagiavalduse kohaselt lapsed on hageja ülalpidamisel, kostja ei toeta hagejat materiaalselt. Oma vastuses hagile kostja ei vaielnud sellele vastu. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt, kostja teeb lastele kingitusi küll, kuid elatist lastele kostja maksa.
  3. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud

peatükkis 8. Vastavalt

§ 50

lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

§ 60lg 1 alusel vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Kuna kostja pole laste ülalpidamiskohustust täitnud, st. ei ole igakuiselt ja vähemalt seadusega kindlaksmääratud miinimaalulatuses lastele elatist maksnud, siis hagi elatise saamises on põhjendatud. 21. Kooskõlas

§61

lg2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus on hagejale selgitanud, et alates 14.05.2005.a kehtima hakanud

§61

lg1 4 alusel elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a elatise minimaalmääraks on 1 800 krooni kuus ühele lapsele. Hageja soovib saada igale lapsele 4

(5)2-06-1102 elatusraha summas 1 500 krooni kuus, mis on väiksem seadusega kehtestatud elatise minimaalmäärast. Sellepärast elatise määramisel ei pea kohus vajalikuks arvestada laste vajadusi.
  1. Hagejal on kindel töökoht. Tema seletuste kohaselt tema sissetulekuks on kokku 5 680 krooni kuus, s.h netotöötasu keskmiselt 4 000 krooni, lastetoetus 600 krooni ja lapsinvaliidi pensioniraha 1 080 krooni. Poolte ühisvaraks on kolmetoaline korter asukohaga X. Kohustusi hagejal ei ole, teisi lapsi hageja ülalpidamisel ei ole.
  2. Kostja varalist seisundit ei olnud võimalik tuvastada. Kostja pole sellest kohtule teatanud. Hageja seletuste kohaselt kostja töötab mitteametlikult ja saab sissetuleku umbes 14 000 rubla ehk 6 000 krooni kuus ning kostja varaks on sõiduauto Žiguli ja traktor (täpsemat marki ei ole teada). Teisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole.
  3. Et kostja üldse ei ole võimeline elatist maksma, ei ole teada. Tema vastuväited sellel ei põhine. Kostja ei ole töövõimetu ja poolte lastel ei ole sissetulekuid. Sellepärast kostja suhtes ei esine

§61lg6 sätestatud aluseid elatise väljamõistmata jätmiseks.

Ei esine kostja suhtes ka

§61lg5 toodud alust elatise alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks. 25. Kuna Ts

MS §439 tulenevalt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida pole esitatud, jätab kohus hinnangut andmata alla seadusega kehtestatud minimaalmäära elatise nõudmise põhjendatusele ja rahuldab hagi hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast, s.o summas 1 500 krooni iga lapse ülalpidamiseks alates 31.05.2007.a kuni laste täisealiseks saamiseni. 26. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.