Obsah (4)

§ 65§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-21859 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2007. a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Margo Klaa

) § 65 alusel 500 krooni. Hageja palus kostjatelt elatis välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi kohtusse esitamist, s.o alates 08.12.

1. Kostjate vastuväited
2. Kostja A.G oli nõus tasuma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1100 krooni. Kostja selgituse kohaselt oli ta invaliid juba enne abiellumist. Hetkel elatub ta töövõimetuspensionist. Kostjal on ülalpidamisel veel xx.xx.xxxx sündinud poeg A.
3. Kostja R.G hagi ei tunnistanud. Lapsel on mõlemad vanemad, kelle kohustus on oma last ülal pidada. Kostja on vanaemana abistanud hagejat rahjaliselt aastatel 2001-2002 korteri ostmisel, võimaldanud hagejal koos lapsega elada tasuta oma korteris ajal, mil hageja oma korterit välja üüris. Kokku on ta hagejale andnud A.Gi eest elatusraha katteks 129 080 krooni. Kostja palus jätta hagi tema suhtes rahuldamata. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, leides, et hagi on põhjendatud ja tõendatud A.Gi osas, kuid põhjendamatu lapse vanaema R.G osas.

§ 65

sätestab, et vanavanemad, kellel varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, samuti abi vajavat töövõimetut täisealist lapselast, kui lapselapsel ei ole vanemaid, abikaasat või täisealiseks saanud last või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Antud juhul on alaealisel R. G mõlemad vanemad, kes

§ 60lg 1 kohaselt on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

1. Kui vanem lapse ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Hageja arvestuse kohaselt kulub poja ülalpidamiseks 3200 krooni kuus, millest 1500 krooni toidule, 560 krooni inglise keele õppimisele, 250 krooni spordile, 400 krooni ravimitele, 500 krooni riietele. Hageja leiab, et poole sellest peaks hüvitama kostja. Hageja pole oma sissetulekut tõendavat dokumenti esitanud, kuid kinnitab, et tema töötasu on 4000 krooni kuus. A.G on esitanud arstliku ekspertiisi otsuse 12.10.2005 nr 222706, millest nähtuvalt esineb tal pidev töövõime kaotus 100% ulatuses alates 12.10.2005 kuni 31.10.2007, korduvekspertiis toimub 01.10.200715.10.
2. Kostja ülalpidamisel on vastavalt Tallinna Perekonnaseisuameti poolt xx.xx.xxxx väljastatud sünnitunnistusele nr CL xxxxxxx xx.xx.xxxx sündinud poeg A. G. Tallinna Pensioniameti 28.09.2006 väljastatud tõendist nähtuvalt on kostja A.G arvel töövõimetuspensioni saajana ja tema pensioni suurus alates 01.04.2006 on 2457 krooni. Äriregistri andmetel on kostja OÜ A juhatuse liige. Kostja seletuse kohaselt on äriühing tegutsenud aastaid kahjumiga või selle piiril, mistõttu töötasu ega dividende ei ole saanud. Kostja on esitanud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutuste tõendi ajavahemiku 01.01.2006-31.03.2006 kohta, kust nähtub, et väljamakseid ja kinnipeetud tulumaksu ei ole.
3. Elatise määramisel lähtus kohus kummagi vanema varalisest seisust ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 tulenevalt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas sätestab sama paragrahvi 5 lõige, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodut arvestades, asus kohus seisukohale, et A.Gilt tuleb poja R. G ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 1100 krooni tagasiulatuvalt alates 08.12.2004 kuni poja täisealiseks saamiseni.

§ 70

lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leidis, et asjaolusid, mis takistaksid elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, ei esinenud. Kostja töövõimetus on tekkinud 2 12.10.
2. Hagi kohtusse on esitatud 08.12.
4. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja palus tunnistada otsus viivitamata täidetavaks 500 krooni ulatuses, millise taotluse kohus ka rahuldas. Apellatsioonkaebuse põhjendused
5. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata elatise nõue R.G vastu ning osas, milles kohus määras otsuse viitamata täitmisele 500 krooni ulatuses. Apellant palub määrata, et kostjal tuleb tasuda elatise võlgnevuse katteks igakuuliselt 500 krooni. Kohtuistungi protokollis on hageja vastav soov kajatatud ebaõigesti. Vastuseks kohtu küsimusele teatas hageja, et soovib võlgnevuse kustutamist 500 krooni kuus (lisaks igakuisele elatusrahale 1100 kroonile), mitte aga viivitamatut täitmist sellest summas. Kuigi hageja tegi kohtuistungi protokolli parandamiseks taotluse, kohus seda ei arvestanud ning moonutas hageja nõuet.
6. Kohus tõlgendas ebaõigesti

§ 65

, leides, et vanavanemad peaksid maksma elatusraha siis, kui lapsel puuduvad vanemad. Seadus kohustab vanavanemaid maksma elatusraha, kui neil on selleks varaline võimalus ning lapsevanem ei ole ise võimeline maksma oma lapse ülalpidamiseks elatist riigi poolt kehtestatud minimaalses summas.

1. Samuti on kohtuistungi protokollist puudu hageja vastus R.G väitele, et tema maksis hagejale aastatel 2001-2002 elatusraha 129 080 krooni. A.G kaotas raha kasiinos mängides ning seetõttu võeti kohtu kaudu ära hageja ja A.Gi ühine korter. Seetõttu pidi hageja koos pojaga kolima R.G juurde. R.G maksis selle raha hagejale selleks, et hageja tema juurest välja koliks. See ei olnud elatis. Vastused apellatsioonkaebusele
2. Kostjad leiavad, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus on R.Glt elatise väljamõistmata jätmise osas õige ning selle muutmiseks ei ole alust. Küll tuleb kohtuotsusest jätta välja otsuse täitmist puudutav osa. Tulenevalt TaMS § 468 lg-st 3 tunnistatakse elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Antud juhul on elatis A.Gilt välja mõistetud alla alammäära ning summas, millega kostja nõustus, mistõttu ei olnud alust pöörata viivitamatule täitmisele vaid osa sellest. Täitmise korda võlgnevuse tasumise osas ei olnud hageja palunud kohtul määrata (hagiavaldus ega täpsustav hagiavaldus sellist taotlust ei sisalda), seetõttu ei pidanud maakohus seda otsuses ka kajastama. Apellandi sellesisuline väide ei ole õige. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks märkida, et võlgnevuse tasumise korra määramine ei oleks ka otstarbekas, sest A.Gi igakuiseks sissetulekuks on käesoleval ajal vaid töövõimetuspension (pealgi saab poeg, kelle ülalpidamiseks on elatis välja mõistetud, 29.01.2008 täisealiseks, mis võimaldab võlgnevuse kiiremat hüvitamist).
4. R.G vastu esitatud hageja nõude jättis kohus rahuldamata õigesti. Kolleegium ei nõustu 3 apellandiga ning leiab, et maakohus ei eksinud materiaalõiguse normi kohaldamisel.

§st 65 tuleneb vanavanema kohustus ülal pidada oma alaealist lapselast, kui lapselapsel ei ole vanemaid või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Seaduse mõttest tulenevalt kohaldub nimetatud säte siis, kui lapselapsel ei ole kumbagi vanemat või kui neilt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Seega kohaldatakse viidatud sätet siis, kui lapsel puudub vanematepoolne elatusallikas: mõlemad vanemad on kas surnud või ei ole kummaltki vanemalt võimalik elatist saada. Antud juhul elab laps oma töövõimelise ja töist sissetulekut omava emaga, kusjuures isalt on võimalik elatist saada (millise nõude maakohus ka rahuldas). Asjaolu, et isa on töövõimetu, mida arvestades on hageja soovinudki saada elatist alla seaduses sätestatud alammäära, ei võimalda panna ülalpidamiskohustust lapse vanaemale. Millistest motiividest oli ajendatud R.G poolt 129 080 krooni andmine hagejale aastatel 2001-2002 ei oma asjas tähtsust (seetõttu ei ole asjakohane hageja väide, et tegemist ei olnud elatisega, vaid eluruumi muretsemiseks antud rahaga). Nimetatud kostjal ei olnud kohustust maksta hagejale elatist. Sel põhjusel ei oma tähtsust ka R.G varaline seisund. R.Allikvere Ü.Jänes M.Klaar 4