KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-1467 Haldusasi OÜ X kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse
- juuni 2007 maksuotsuse nr 12-5/103 ja
- juuli 2007 otsuse nr 12-5/103-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- juuli 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- juuli 2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD OÜ X esitas 19.07.2007 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 19.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/103 ja 03.07.2007 otsuse nr 125/103-
- Nimetatud haldusaktidega kohustati kaebajat tasuma 2 970 008 krooni suurust tulumaksu ja 1 481 876 krooni suurust käibemaksu. Kaebaja palus vaidlustatud haldusaktide täitmise peatada kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Taotluse kohaselt puuduvad kaebajal piisava suurusega vabad rahalised vahendid ning kogu maksusumma kohene väljanõudmine tooks kaasa majandustegevuse seiskumise ja pankroti. Tartu Halduskohus rahuldas 19.07.2007 määrusega taotluse ning peatas Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 19.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/103 ja 03.07.2007 otsuse nr 12-5/103-1 täitmise kuni kaebuses tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Määruse kohaselt on kaebaja poolt taotluse põhjenduseks toodud asjaolud ja selgitused igati arvestatavad. Vaidlusaluse maksuotsuse ja otsuse täitmise peatamine HKMS § 121 lg 3 p 1 alusel kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni on otstarbekas, see ei riiva ebasoodsalt kolmandate isikute õigusi ja avalikke huve ning on ka vajalik vältimaks kaebaja materiaalse olukorra võimalikku pöördumatut kahjustamist aja jooksul, mil vältab kohtumenetlus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist või määruse muutmist selliselt, et otsuse täitmine on peatatud, kui kaebaja esitab maksuhaldurile sellise tagatise, mis tagaks vajadusel otsuse hilisema täitmise. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole esialgse õiguskaitse rakendamine põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-17-04 leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Käesoleval juhul sellised alused puuduvad, mis võiksid vaidlusalusele 19.06.2007 maksuotsusele nr 12-5/103 ja 03.07.2007 otsusele nr 12-5/103-1 eelhinnangu andmisel viia järeldusele, et haldusaktid on ilmselgelt põhjendamatud. Analüüsides andmebaase, on selgunud järgmised asjaolud: 1) kaebaja ei ole alates juuli 2006 kuni aprill 2007 käibedeklaratsioonidel deklareerinud maksustatavat käivet ega sisendkäibemaksu. Sealjuures on juuli 2006 kuni märts 2007 käibedeklaratsioonid esitatud hilinemisega (vastavalt KMS § 27 lg 1 esitatakse käibedeklaratsioon maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu
- kuupäevaks): juuli ja august 2006 KMD-d esitatud 15.01.2007 september 2006 KMD esitatud 23.10.2006 oktoober ja november 2006 KMD-d esitatud 23.01.2007 detsember 2006 KMD esitatud 15.01.2007 jaanuar, veebruar, märts 2007 KMD-d esitatud 07.05.
- Pärast aprilli 2007 ei ole kaebaja käibedeklaratsioone esitanud; 2) mai 2007 (s.o pärast revisjoniaktiga tutvumist, kuid enne maksuotsuse kättesaamist) võõrandas kaebaja viimased kolm osaühingule kuulunud kinnistut OÜ-le B (OÜ B juhatuse liige on samuti G.T); 3) elektroonilise äriregistri andmebaasi andmetel ei ole kaebaja esitanud
- a majandusaasta aruannet, mille esitamise tähtaeg saabus 01.07.
- Määruskaebusele on lisatud koondkäibedeklaratsioon jaanuar 2006 - aprill 2007 kohta. Sellest nähtuv võib viidata sellele, et kaebaja on teadlikult hakanud majandustegevust „koomale tõmbama“. Maksuhalduri analüüs näitab, et juba käesoleval hetkel puudub kaebajal vara, mille arvelt maksukohustus täita juhul, kui ta seda vabatahtlikult ei tee. Arvestades aga kohtumenetluse ajalist kestvust, võib tõenäosus, et maksukohustus kunagi ka täidetakse, veelgi väheneda. Seega on maksuhalduril igati põhjendatud kahtlus, et otsuse täitmise peatamisel võib jääda riigil maksusumma saamata. Vaidlustatud maksuotsusega ja otsusega määratud maksusumma on küllaltki suur, samas võimalikud maksuhalduri täitetoimingud ei too kaasa selliseid isiku õiguste piiranguid, mis mõjutaksid oluliselt tema majandustegevust ja võiksid kaasa tuua pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Küll aga võivad need abinõud olla oluliseks garantiiks avaliku huvi seisukohast. Maksuhalduri kohustus on tagada avaliku huvi kaitsmine, mis käesolevas asjas seisneb riigile pandud kohustuse täitmises. Maksuhalduri eesmärk on tagada määratud maksusumma laekumise võimalikkus ja tõenäosus ka tulevikus. Arvestades eeltoodut ning ka senist kohtupraktikat, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Äärmisel juhul on põhjendatud maksuotsuse ja otsuse täitmise peatamine juhul, 2 kui maksukohustuslane esitab maksuhaldurile sellise garantii, mis tagaks määratud maksusumma tasumise juhul, kui kohtumenetlus peaks lõppema maksuhaldurile positiivselt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED OÜ X vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohtumääruses toodu piisav ja õiguspärane põhjendus kaevatud maksuotsuse ja otsuse täitmise peatamiseks. OÜ X jääb esialgse õiguskaitse taotluses toodud seisukohtade juurde. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust üldine seisukoht, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik ning halduskohus peab esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvestama õiguslikke ohtusid, mis on teada, ka siis, kui taotleja ei ole neid põhjendusena nimetanud, ning kaaluma nende ohtude teostumise riske. OÜ X oligi oma taotluses viidanud eelkõige sellistele ohtudele lähtuvalt oma majanduslikust olukorrast, millistega kohus omakorda nõustus. Asjaolu, kui palju OÜ X on erinevatel maksustamisperioodidel deklareerinud maksustatavat käivet ja sisendkäibemaksu, samuti asjaolu, et ta on mõnel korral hilinenud käibedeklaratsioonide esitamisega või, et äriregistri elektroonilise andmebaasi andmetest ei nähtunud
- majandusaasta aruande esitamine, ei saa olla aluseks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisele. Asjaolu, et OÜ X on võõrandanud kinnistuid, ei saa samuti olla aluseks taotluse rahuldamata jätmisele. Kuivõrd OÜ X tegeleb puiduäriga, siis ta soodsa pakkumise ja rahaliste vahendite võimaluse korral ostab metsakinnistuid ning peale kinnistutel raie korraldamist võõrandab uuesti need kinnistuid, milline tegevus on osaühingu majandustegevuses tavapärane. Määruskaebuse viide Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-17-04 ei ole asjakohane, kuivõrd viidatud lahendis ei käsitlenud halduskolleegium olukorda, kus peatatakse maksuotsuse või haldusakti täitmine, vaid tegemist oli esialgse õiguskaitsega juhtumil, kus küsimuse all olid halduskohtusse kaebuse esitanud isiku sotsiaalsed õigused ja kus riik või riigi poolt loodud avalik-õiguslik juriidiline isik (haigekassa) peab kandma kulud, mis on vajalikud selleks, et isik saaks soetada soodusravimite nimekirja mittekantud ravimit ning millistel juhtudel kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi otsuseid, kuna sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus. Käesoleval juhul on tegemist põhimõtteliselt teistsuguse olukorraga, kus riik nõuab isikult täiendava maksukohustuse täitmist oluliselt suures summas, milline nõue võib kaebuse põhjendustest lähtuvalt olla täielikult õigusvastane. Riigikohtu praktikas on piisavalt lahendeid, mis käsitlevad isikute maksukohustuse määramiseks tehtud maksuotsuste täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras ja millised halduskolleegiumi seisukohad on põhimõtteliselt teistsugused kui viidatud lahendis. Riigikohtu halduskolleegiumi määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-01 märgitakse, et „vaidlustatud haldusakti täitmise peatamise taotluse läbivaatamisel tuleb halduskohtul eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge“. Riigikohtu määruses haldusasjas nr 3-3-1-85-04 aga märgitakse, et „esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus“. Kaevatud määrusest ei nähtu, et kohus oleks pidanud OÜ X kaebust ilmselt perspektiivituks. Ka maksuhaldur ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis kinnitaks kaebuse ilmset perspektiivitust. 3 Ekslik on ka seisukoht, et maksu määramisel ja maksu maksmisel maksuotsuse alusel eksisteerib oluline avalik huvi, mis ei võimalda samuti maksuotsuse täitmise peatamist. Riigikohtu halduskolleegiumi määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-01 märgitakse: „Maksu määramise ettekirjutuse täitmise peatamata jätmiseks tavaliselt konkreetne oluline avalik huvi puudub, sest õiguspärase ettekirjutuse täitmise peatamise korral lükkuks maksu maksmine vaid edasi. Õige ei ole sellisel juhul avaliku huvina käsitada maksude laekumist“. Juhul, kui maksuotsus tuleks täita koheselt, lisanduks maksusummale ka intressi tasumise kohustus, mis oleks maksusummat ja maksustamisperioodi arvestades oluliselt suur ja suurendaks veelgi niigi suurt täiendavalt määratud maksukohustust ning maksuhalduril oleks õigus pöörata ka intressinõue sundtäitmisele juhul, kui osaühing seda ei tasuks. Samuti tuleb arvestada intressi tasumise korral veel kohustusega tasuda TuMS § 51 lg 1 ja 2 tulenevalt tulumaksu intresside summalt intresside tasumise kuule järgneva kuu
- kuupäevaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- juuli 2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. HKMS § 121 lg 2 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Halduskohus on leidnud, et vaidlusalusel maksuotsuse ja otsuse peatamine kuni kohtulahendi jõustumiseni on otstarbekas, kuna see ei riiva kolmandate isikute õigusi ja avalikke huve ning on vajalik vältimaks kaebaja materiaalse olukorra võimalikku pöördumatut kahjustamist aja jooksul, mil vältab kohtumenetlus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada ainult siis, kui kohtu arvates on suur tõenäosus rahuldada kaebus. Õiguskaitse kohaldamise otsustamisel pole kohtul võimalik hinnangut anda kaebuse rahuldamise tõenäosusele. Ringkonnakohus nõustub siinjuures kaebajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendamatu siis, kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Arvestades määratud maksusumma suurust võib selle kohesel tasumisel tekkida olukord, kus kaebaja ei saa jätkata oma majandustegevust. Tema suhtes positiivse otsuse tegemise korral võib tekkida olukord, kus kaebaja majandustegevus on juba lõppenud. Seega on sellisel juhul otsuse täitmine raskendatud. Halduskohus on õigesti kohaldanud esialgset õiguskaitset. Juhul kui määruskaebuse esitaja ei nõustu kohaldatud õiguskaitse abinõuga – peatada vaidlustatud haldusakti täitmine – on tal õigus taotleda halduskohtult selle muutmist HKMS § 122 lg 3 alusel. Maili Lokk Viivi Tomson 4 Agu Timmi