Obsah (8)

§ 1050§ 1056§ 1043§ 1045§ 127§ 1054§ 104§ 492

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2007

§ 1050lg.

1 paneb kostjale tõendamise koormise ning vastutusest vabanemiseks tuleb tal tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kui süü puudumise tõendamine ebaõnnestub, siis tuleb kostjat

-i kohaselt käsitleda kahju tekitamises süüdi oleva isikuna. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks tema süü puudumist. Kostja esitas kaupade liikumise versioonina asjaolu, et kaup hakkas liikuma lossimise käigus. Seda versiooni ei ole kostja tõendanud. Kostja esitatud tõend fikseerib kauba asendi õnnetuse järgselt, seega on kostja väide teoreetiline. Kauba liikumise põhjustas inerts, mis tekkis haagise põrkumisel vastu laeva keredetaile. Kui kaldteel haagise lossimise käigus hakkas kaup liikuma, siis oleks pidanud kaup liikuma hakkama ka juba pealelaadimisel, kuna kaldtee nurk oli pealelaadimisel ja lossimisel sama ning õnnetus oleks pidanud toimuma juba sellel hetkel. Kuna pealelaadimisel õnnetust ei juhtunud, siis on kaheldav kostja väide lossimisel toimunud kauba liikumise kohta. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi aluseks olevad asjaolud on põhjendamata ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et kostja lossimistöid teostanud stividorid tahtlikult või hooletuse tõttu, seega süüliselt, lükkasid poolhaagise vastu laeva. Kostja süüd ei tõenda ka

1. oktoobri
2. a. ekspertiisiakt, kuna kostja stividoride hooletust tuleb tõendada, mitte arvamust avaldada. Kahjujuhtumi fakt iseenesest ei saa olla süü tõendiks. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks nõuetekohaselt kindlaks teinud hüvitamisele kuuluva kahju suuruse, uurinud õnnetusjuhtumi tekkimisega seotud asjaolusid ning tuvastanud süüdlase ja õnnetusjuhtumi toimumise põhjuse. Hageja ei ole välja selgitanud, kas veose puudulik pakkimine võis olla õnnetusjuhtumi 3 toimumise tegelikuks põhjuseks või mitte, seega puudub alus väita, et õnnetusjuhtumis oli kindlasti süüdi kostja ja et hagejal on tekkinud regressinõue kostja vastu. Õnnetusjuhtumi põhjustas tegelikult just asjaolu, et veos oli poolhaagises veose saaja poolt puudulikult ja mittenõuetekohaselt pakitud, paigutatud ning kinnitatud. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud ekspertiisiakt ei ole objektiivne. Selle kohaselt väidab Lars Krogius Baltic OÜ, et ta on sõltumatu ekspertiisifirma, samas väidetakse akti lk. 3, et akti allakirjutanu esindab ERGO Kindlustuse huve. Sõltumatu ekspertiisifirma ei saa esindada kellegi huve. Ekspertiisiakt on ühepoolne, sellele on alla kirjutanud üksnes Lars Krogius Baltic OÜ esindaja Kaupo Püvi. Ühepoolne akt ei saa tõendada kellegi süüd. Ekspertiisiaktis on olulised ebatäpsused: lk. 3 on väidetud, et puidust värvialused olid laaditud haagise pikisuunas kahes reas tihedalt üksteise vastu, poolhaagise tagaosas oli ca 2 m vabaks jäänud, kaup oli kaubaalustel vajunud sõidusuunale vastupidises suunas, seejuures ei olnud alused liikunud. Nimetatu ei vasta tõele.
3. juulil
4. a. on Muuga sadamas koostatud ja allkirjastatud akt, millest nähtub, et
5. juunil
6. a. kauba laadimisel lattu selgus, et kaup asus kolmekorruseliselt laotuna palettidel, mille ümber oli tõmmatud üksnes kile, puudus palettidel olnud kauba ja palettide endi kinnitus, kaup ei katnud täies ulatuses kogu treileri pinda ning palettide vahel olid vabad tühimikud, kaup oli osaliselt nihkunud ja osaliselt palettidelt maha kukkunud vabadesse tühimikesse. Nimetatud väidete tõesust on oma allkirjaga tõendanud ka Lars Krogius Baltic OÜ esindaja Kaupo Püvi, kes oma hilisemas ekspertiisiaktis on teisiti väitnud. Kaup ei olnud kaubaalustele vajunud sõidusuunale vastupidises suunas, vaid just sõidusuunas. Kostja stividorid lükkasid poolhagist laevalt maha spetsiaalse sadamavedukiga, tagumine ots ees, mis on tõendatud sündmuskohal tehtud fotodega. Poolhaagis oli lastitud laeva ülemisele tekile, kuna tegemist oli ohtliku kaubaga, mistõttu poolhaagise kaile transportimiseks oli vaja läbida laeva kaldtee. Kuna
7. juuli
8. a. aktiga ja
9. oktoobri
10. a. ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kaup ei olnud nõuetekohaselt pakitud ja kinnitatud, siis poolhaagise jõudmisel kaldteele, millega kaasnes poolhaagise tagumise otsa oluline langus allapoole, toimus poolhaagises ulatuslik kauba nihkumine ja varing, millele aitas omakorda kaasa sadamaveduki pidurdamine, et ära hoida poolhaagise liiga kiire (vaba) liikumine kaldteel allapoole. Arvestades kauba kaalu, mis oli 22.157 kg, on ilma ekspertiisitagi selge, et sellise massi vaba liikumine kaldteel poolhaagise tagaosa suunas, kus poolhaagise tagumise porteni oli ca 2 m vaba ruumi, ei võimaldanud kostja stividoridel mistahes pingutusele vaatamata hoida poolhaagist vajaliku kontrolli all, mida tõendab asjaolu, et poolhaagis läks kauba nihkumisest saadud löögi tagajärjel tasakaalust välja, kaldus kõrvale ja põrkas inertsiga vastu laeva, mille tulemusel sai poolhaagis vigastada. Seega oli kauba mittenõuetekohane pakkimine ja kinnitamine otseseks põhjuseks õnnetusjuhtumi toimumisel. Kostja kui laadija ja ladustaja ei vastuta kauba pakendamise ja kinnitamise puudulikkuse eest poolhaagises. Selle eest vastutab kauba saatja. Kostjale polnud teada asjaolu, et kaup ei olnud poolhaagises nõuetekohaselt pakitud, kostjat ei olnud sellest hoiatatud, poolhaagis oli plommitud ning sinna sisse ei olnud võimalik näha. Kostja tegi tööd tavapärase hoolsusega. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostja käitumine poolhaagise lossimisel oleks olnud õigusvastane ja läbi viidud vajaliku hoolsuse ja professionaalsuseta. Kauba saatja, kauba saaja ja haagise omanik ei ole esitanud kostja vastu mingeid pretensioone lossimistööde mittenõuetekohase läbiviimise kohta ega väitnud, et õnnetuse põhjustas kostja töötajate hooletus ja mittenõuetekohane lossimise läbiviimine. Hageja on
11. oktoobril
12. a. väljastanud OÜ-le ESCO Eurolines kahjuteate, millest nähtub, et hageja peab kahju tekkimise eest vastutavaks OÜ-d ESCO Eurolines. Hageja selline käitumine näitab, et hageja ei olnud enne kahjuhüvitise väljamaksmist välja selgitanud õnnetuse põhjuse tegelikke asjaolusid. Hageja väited kostja süü ja lossimistööde mittenõuetekohase ning hooletu teostamise kohta põhinevad üksnes hageja oletustel ja kahtlustel. 4 Esimese astme kohtu otsus
13. novembri
14. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt juhindus kohus vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 127 lõigetest 1 ja

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et
2. juunil
3. a. kell 18.00 toimus kostja territooriumil Muuga sadamas õnnetusjuhtum, kus mootorlaeva Rakvere lossimistööde käigus sai vigastada poolhaagis Kögel SN24P registreerimisnumbriga xxx XX,ja et lossimistööd viisid läbi AS-i Muuga CT stividorid. Haagis oli kindlustatud ERGO Kindlustuse AS-is sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuslepingu alusel, selle tõestuseks on väljastatud kindlustuspoliis SKE
4. Hageja hüvitas haagise taastamisremondi maksumuse 97.079, 63 krooni. Kohtu ettepanekule viia läbi ekspertiis süüdlase väljaselgitamiseks vastas kostja esindaja, et kuna ekspertiisi tegemiseks tuleks sündmus taastada, siis ei oe võimalik ekspertiisi läbi viia. Poolte vahel on vaidlus selles, millistel asjaoludel ja kelle poolt põhjustatuna (kelle süül) kahju tekkis. Hageja on esitanud kohtule ekspertiisiakti nr LKB.97.03.K, mille kohaselt ekspert on arvamusel, et kokkupõrke ning kahju põhjuseks oli Muuga Konteinerterminaali töö lohakus, samas märgib ekspert, et kauba pakendamise viis ei olnud mereveoks küllaldane, sest kaup oli alustele kinnitatud vaid pakkekilega. Kokkupõrke tagajärjel ei olnud kaubaalused poolhaagises liikunud, küll aga olid vajunud värvipütid aluste suhtes. Kahju põhjusena on akti koostaja leidnud, et mootorlaeva Rakvere vöörirambil läks poolhaagis viltu ning põrkas vastu laevakonstruktsioone. Kostja seab kahtluse alla hageja poolt hagiavaldusele lisatud ekspertiisiakti nr. LKB.97.03.K objektiivsuse. Hageja poolt esitatud ekspertiisiaktis nr. LKB.97.03.K ei ole põhjendatud, kuidas jõuti ekspertiisiaktis avaldatud arvamuseni, kahju põhjusena on toodud välja asjaolu, et mootorlaeva Rakvere vöörirambil läks poolhaagis viltu ja põrkas vastu laevakonstruktsiooni ning akti koostaja arvates on kahju tekkimise põhjuseks Muuga Konteinerterminali stividoride hooletus lossimistöödel.
5. juuli
6. a. Muuga Sadamas koostatud akti kohaselt, mille koostamise juures viibis ka ekspertiisiakti koostanud Lars Krogius Baltic esindaja, tuvastati, et treileris olnud kaup (värvipurgid) olid laotud kolmekorruseliselt palettidele ja kauba ümber oli tõmmatud kile, kaup ja paletid ei olnud kinnitatud, kaup ei katnud treilerit kogu ulatuses ja palettide vahel olid vabad tühimikud ning kaup oli osaliselt nihkunud ja osaliselt palettidelt maha kukkunud. Kuna nimetatud asjaolu oli teada ekspertiisiakti koostajale akti koostamise ajal, oleks tulnud ekspertiisiakti koostajal ka nimetatud asjaolu seost kahju tekkimise võimaliku põhjusena analüüsida. Seda tehtud ei ole. Samuti ei ole akti koostaja põhjendanud, millest tulenevalt ta jõudis arvamuseni, et kahju põhjustamises on süüdi Muuga Konteinerterminal. Ainult asjaolu, et poolhaagis läks viltu, ei ole piisav põhjendus. Kuna tegemist oli poolhaagisega, mille kasutamise otstarve oli veose vedu, siis on tulenevalt autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskirja § 1 lõikest 1 kohaldatavad ka nimetatud eeskirja nõuded. Eeskirja § 9 lõikest 1 tulenevalt tuleb sõidukile paigutatud veose veeremise, nihkumise või ümbermineku vältimiseks veos vajadusel kinnitada kinnitusvahenditega. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei tohi veos veokastis liikuda selliselt, et see rikuks sõiduki stabiilsust ja liikumiskindlust. Kuna nimetatud asjaolu ekspertiisiaktis hinnatud ei ole, siis ei ole ekspertiisi läbiviija tuvastanud, kas veose liikumine võis poolhaagise mahalaadimisel mootorlaevalt ohtu seada sõiduki stabiilsuse ja liikumiskindluse. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaolusid, et ekspertiisiaktis on kostja poolt viidatud vasturääkivused
7. juulil
8. a. koostatud aktiga, ei tõenda hageja esitatud ekspertiisiakt nr. LKB.97.03.K kostja süüd kahju tekkimises. Kahjujuhtumi fakt iseenesest ei saa olla kostja süü tõendiks. Hageja ei ole välja selgitanud, kas veose puudulik pakkimine võis olla õnnetusjuhtumi toimumise tegelikuks põhjuseks.
9. juuli
10. a. aktiga,
11. oktoobri
12. a. ekspertiisiaktiga ja fotodega on tõendatud, et kaup ei olnud nõuetekohaselt pakitud ja kinnitatud. Liikluseeskirja (LE) § 190 kohaselt peab veos olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei 5 rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. LE § 6 lg. 1 kohaselt peavad veose kinnitusvahendid olema korras ja piisavalt tugevad hoidmaks veost paigal ja koos. LE § 7 lõigete 6 ja 7 kohaselt peab veos toetuma mõlemast küljest vähemalt kahe küljeposti vastu ja sõiduki ehitus peab võimaldama kahe järjestiku aluspaku vahelises alas sidumist sõiduki raami, platvormi ja veokasti külge. Puudub vaidlus, et see nõue oli täitmata. Kuna kostjat ei olnud informeeritud asjaolust, et veos ei ole nõuetekohaselt kinnitatud, poolhaagis oli kaetud ja plommitud ja sinna sisse näha ei olnud võimalik, siis oli kostjal alust arvata, et kaup on poolhaagises kinnitatud vastavalt kehtivatele nõuetele ja sellest tulenevalt on veos paigal ja koos ning ei esine selle liikumist, mis võiks põhjustada poolhaagise liikumist. Kuna välja on selgitamata õnnetusjuhtumi asjaolud ja isik, kes on kahju tekitamise põhjustanud ning tuvastamata on asjaolu, kas veose liikumine võis poolhaagise mahalaadimisel mootorlaevalt ohtu seada sõiduki stabiilsuse ja liikumiskindluse, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning kohtukulud mõista välja vastustajalt. Täidetud on kõik delikti üldkoosseisu elemendid: täidetud on objektiivne teokoosseis ja õigusvastasus ning kostja süü puudumine on kostja poolt tõendamata. Kohus kohaldas vääralt

§ 1050

lõiget 1, asudes seisukohale, et hageja peab tõendama kostja süüd: selle sätte kohaselt peab kostja tõendama oma süü puudumist. Isegi kui kauba pakendamise viis ei olnud mereveoks küllaldane, ei ole kostja tõendanud seda, et ebapiisava pakendamise tulemusel kaup liikus ja põhjustas liiklusõnnetuse. Tõenäolisem on, et kaup liikus liiklusõnnetuse tagajärjel inertsi mõjul, mis tekkis haagise põrkumisel vastu laeva keredetaile. Ekspertiisiaktist nr. LKB.97.03.K nähtub otseselt, et kokkupõrke ja kahju põhjuseks oli kostja töötajate lohakus (süü). Kostja kui majandustegevuses tegutsev isik oli kohustatud kasutama laadimisel tehnikat ja meetodeid, mis tagaksid kontrolli laaditavate objektide üle. Kuna tegemist on oma ala professionaaliga, lasub tal kõrgendatud hoolsuskohustus. Suurte ja raskete, mitukümmend tonni kaaluvate veoautode laevale ja laevalt maha laadimine sadamavedukiga on käsitletav suurema ohu allikana

§ 1056

ja 1057 mõttes ja seetõttu vastutab kostja tekkinud kahju eest ka oma süüst sõltumata. Rikutud on otsuse põhjendatuse nõuet, kuna seda kostja väidet ei ole otsuses käsitletud. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Pelgalt kahjujuhtumi fakt iseenesest ei saa olla kostja süü automaatseks tõendiks. Kostja on tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi

§ 1050lõike 1 kohaselt.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on ebaõige ja tuleb tühistada, hagi tuleb rahuldada. Maakohus kohaldas vaidlust lahendades ebaõigesti materiaalõiguse norme. Pooled ei vaidle selle üle, et

1. juunil
2. a. kell 18.00 lossisid kostja stividorid mootorlaeva Rakvere, lossimistööde käigus toimus poolhaagise Kögel kokkupõrge laevakerega ja see OÜ-le M.A.Z.G.I. kuuluv poolhaagis sai ulatuslikke vigastusi. Vaidlust ei ole ka selle üle, et poolhaagis oli kindlustatud hagejaga sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustus-lepingu alusel ning hageja hüvitas omanikule haagise taastamisremondi maksumuse hagisummas. Ka taastamisremondi maksumuse ja hüvitise suuruse üle ei ole vaidlust tõstatatud. 6 Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab poolhaagise vigastamisega tekitatud kahju eest. Kostja väitel ei ole ta õigusvastaselt käitunud, õnnetuse otseseks põhjuseks oli kauba mittenõuetekohane pakkimine ja kinnitamine ning kostja ei pea end kahju tekitamises süüdlaseks. Hageja seevastu leiab, et kahju tekkis kostja õigusvastase käitumise tulemusena ning süü puudumist ei ole kostja tõendanud. Kolleegium leiab, et kostja vastutuse aluseks on kahju õigusvastane tekitamine.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045lg.

1 p. 5 kohaselt on kahju tekitamine muuhulgas õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 on sätestatud juhud, mil kahju tekitamine ei ole õigusvastane.

§ 127lg.

4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 1050lg.

1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 1054lg.

1 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kuna haagis sai vigastusi kokkupõrkel laevakerega, kusjuures kokkupõrge leidis aset kostja majandustegevuses toimunud lossimistööde käigus, kui kostja stividorid lükkasid poolhaagist laevalt maha spetsiaalse sadamavedukiga, siis on ilmne, et kahju tekkimise ja lossimistööde vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg.

4) ning et kahju tekitasid kostja töötajad, kelle eest kostja vastutab (

§ 1054lg.

1). Kostja ei olegi väitnud, nagu oleks kahju tekkinud ka juhul, kui haagist ei oleks lossimise käigus laevalt maha lükatud. Kahju seisneb poolhaagisele tekitatud vigastustes, seega on rikutud haagiseomaniku omandit, mis on õigusvastane

§ 1045lg.

1 punktist 5 tulenevalt. Esile ei ole toodud mingeid asjaolusid, mille puhul tuleks

§ 1045

lõigetest 2 ja 3 tulenevalt kaaluda, ega kahju tekitamise õigusvastasus ole välistatud. Seega on haagiseomanikule kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitatud. Vastutuse järgnemiseks on vajalik ka kostja süü olemasolu. Maakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist sellega, et kostja süüd ei ole tõendatud. Kolleegium leiab, et maakohus jaotas tõendamiskoormise poolte vahel ebaõigesti, sest

§ 1050

lõikest 1 tulenevalt ei pidanud hageja tõendama kostja süüd, vaid kostja pidi kahju tekitamise eest vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju põhjustamises süüdi. Maakohus otsuses kostja süü puudumist ei tuvastanud, seega oleks tulnud lähtuda sellest, et

§ 1043kohaldamise eeldused on täidetud.

Kolleegium leiab, et kostja ei ole oma süü puudumist tõendanud.

§ 104lg.

2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kuna

§ 1043

lõikes 1 ei ole vastutuse aluseks oleva süü vormi sätestatud, piisab selleks hooletusest kui kõige kergemast süü vormist.

§ 104lg.

3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kostja hooletust on väitnud ka hageja. Seega pidi kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju tekkis vaatamata sellele, et ta järgis käibes vajalikku hoolt. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, milline on lossimistöödel vajalik hool, ega ka asjaolusid, mis võimaldaksid teha järeldusi kostja poolt selle vajaliku hoole järgimise kohta vaidlusalusel juhul. Ainuüksi asjaoludest, et kostja on lossimistööde alal professionaal ja tegutseb pikki aastaid Muuga sadamas lossimistööde tegemisel, et kasutatud tehnika oli töökorras ning kostja töötajad ei olnud alkoholijoobes, seda järeldada ei saa. Oma süü puudumist on kostja põhjendanud väitega, et veos oli haagises puudulikult ja mittenõuetekohaselt pakitud, paigutatud ja kinnitatud, maakohus oma otsuses tuvastas puudused kauba pakkimisel ning hageja ei ole neid puudusi vaidlustanud. Sellest ei piisa aga kostja süü puudumise tuvastamiseks. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, 7 millest võiks järeldada kauba pakkimise puuduste mõju kahju tekkimisele. Nõustuda ei saa kostjaga, nagu oleks enesestmõistetav, et puudused kauba pakkimisel põhjustasidki õnnetusjuhtumi või nagu tuleks seda eeldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väite, et kui haagise lossimise käigus hakkas kaup kaldteel liikuma, nagu kostja väidab, siis oleks see kaup pidanud hakkama liikuma juba ka pealelaadimisel, kuna kaldtee nurk oli laeva lossimisel ja kauba pealelaadimisel sama. Kostja selgitustest ja poolhaagise ning kaubaks olnud kaubaalustele asetatud värvipurkide asendist pärast õnnetuse toimumist küsimusele vastamiseks ei piisa, kuna vastus niisugusele küsimusele eeldab füüsikaalaseid eriteadmisi, kohtule ei ole aga esitatud tõendeid, millest nähtuks, millised jõud haagisele mõjusid ja kuidas need selle liikumist mõjutasid. Esitatud ei ole tõendeid, millest saaks järeldada, et kaup hakkas liikuma lossimise käigus, nagu väidab kostja, mitte ei põhjustanud seda inerts, mis tekkis haagise põrkumisel vastu laeva keredetaile, nagu eeldab hageja. Et kostja ei ole oma süü puudumist tõendanud ja esinevad kõik teised

§ 1043

koosseisu elementidele vastavad asjaolud, siis on kostja kohustatud vaidlusaluse kahju hüvitama.

§ 492lg.

1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on vaidlusaluse kahju kindlustusvõtjale hüvitanud, on kindlustusvõtjale kuulunud kahju hüvitamise nõue kostja vastu talle üle läinud. Hagi tuleb rahuldada. Kuna esineb

§-is 1043 sätestatud alus hagi rahuldamiseks, ei ole alternatiivsete võimalike kahju hüvitamise aluste käsitlemine otsuses vajalik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Hageja on esitanud taotluse kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 6000 krooni ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 5250 krooni väljamõistmiseks. Taotlus tuleb rahuldada kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud TsMS § 60 lõigete 1, 8 ja 11 alusel. Margo Klaar Reet Allikvere Malle Seppik