TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-133 Otsuse kuupäev 17.07.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Marko Suvisilla kaebus ostueesõigusega erastatava

§ 52lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid.

Seega peab ka eelhaldusakti kehtetuks tunnistamisel järgima

-s sätestatud nõudeid. Haldusorgan võib ainult põhjendatud kaalutluste olemasolul erastamise eeltoimingute raames kindlaksmääratud tingimusi muuta. Mikitamäe Vallavalitsuse poolt ei ole selliseid kaalutlusi esitatud. Vallavalitsuse kirjas 06.03.06 on üldsõnaliselt märgitud, et kaebaja hoone ei ole sihtotstarbelises kasutuses, kuid millistel kaalutlustel sellele järeldusele on jõutud, kirjast ei nähtu. 20.01.2006 ettepanekus on märgitud, et Tauno Saar on suuliselt juhtinud tähelepanu, et laut ei ole sihtotstarbelises kasutuses ja 18.01.2006 kontrollides lauta, on leitud, et see on lagunenud ja seisab tühjana. 20.01.06 ettepanekust ei selgu, millises korras on selliseid asjaolusid vallavalitsuse poolt analüüsitud ning kes on laudas ülevaatust teostanud. Loomaksvastushoone juurde maa erastamise otsustaja on kohalik omavalitsus. Mikitamäe Vallavalitsuse komisjon on 28.02.2006 jõudnud asja kaalumisel aga vastupidistele järeldusele. 3 Võttes arvesse, et kaaltulusõigust ei ole teostanud kohalik omavalitsus, vaid maakorraldaja, siis on 20.01.2006 piiride kulgemise ettepanek haldusakti muutmise aktina, haldusorgani poolt kaalutlemata. Samuti on kaalutlusvigadega vallavalitsuse poolt 06.03.2006 a koostatud kiri 5.2.13/886, sest ka kirjast ei nähtu, miks vallavalitsus on teinud just sellise otsuse. Peale selle on kiri ka motiveerimata, vallavalitsuse kirjast ei selgu, mis põhjustel on Marko Suvisilla kohta tehtud haldusakti kehtetuks tunnistamise otsus. Peale selle on piiride kulgemise esialgse ettepaneku muutmise menetlusse jäetud Marko Suvisild kaasamata.

§ 40

lg 1 kohustab haldusorganit andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Marko Suvisilda ei kaasatud menetlusse otsustamaks, kas tema loomakasvatushoone on sihtotstarbel kasutatav hoone. Marko Suvisillale ei antud mingit võimalust oma seisukohti selgitada. Ka sellest tulenevalt on Mikitamäe Vallavalitsus rikkunud kaebaja õigusi, mis on lõpptulemusel viinud väära ettepaneku tegemiseni. Taotlejal peab olema võimalus anda probleemsete seisukohtade osas selgitusi, esitada vastuväiteid ja tõendeid. 20.01.2006 ettepanekuga on tehtud ühine piiride kulgemise ettepanek Priit Järvloole, Olar Järvloole, Ants Suvisillale, Marko Suvisillale, Tauno Saarele ja Aimar Kasele. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 132 alapunkt 2 sätestab, et juhul kui sama maatüki ostueesõigusega erastamist taotlevate isikute hulgas ei ole MRS § 221 lõikes 222 nimetatud subjekti, jagatakse nimetatud maatükk nende vahel nii pindala kui ka väärtust ja maakorraldusnõudeid arvestades võimalikult võrdselt. See tähendab, et 20.01.2006 piiride kulgemise ettepaneku järgi on Marko Suvisild kui loomakasvatushoone omanik isik, kelle taotlus maa erastamiseks 50 ha ulatuses tuleb eelkõige rahuldada. 20.01.2006 ettepaneku järgi on maareformi seadust rikutud veel järgnevas: • Olar Järvlool ei ole õigust maade erastamiseks temale kuuluvate kasutusest väljas ja maastikupilti oluliselt kahjustavate ehitiste juurde(MRS § 6 lg 3 ). millele on viidanud ka Põlva Maavalitsus oma kirjas Tartu Halduskohtule 13.05.2006 nr 1.3-3/2075-

1. • Tauno Saarel ei ole õigust hoone uue omanikuna maad 4 ha erastada, s.o. enam kui oli taotlenud hoone eelmine omanik Viktor Saar. Viktor Saare avalduse 05.12.1996 järgi on olnud taotletava maa suuruseks kuni 2 ha. MRS § 14 lg 2: järgi kui ehitis omandatakse pärast
2. aasta
3. jaanuari vallasasjana ja ehitise võõrandaja on hiljemalt
4. aasta
5. jaanuariks esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse, jääb ehitise võõrandaja poolt
6. aasta
7. jaanuariks esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus kehtima ka ehitise uue omaniku suhtes. • Priit Järvloo on saanud põhjendamatult suures ulatuses maad koos Orava vallast erastatava maaga. Mikitamäe Vallavalitsuse vastuväited kaebusele Mikitamäe Vallavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja andis kaebuse kohta järgneva selgituse: Marko Suvisild esitas 12.09.2000.a. avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 200 ha ulatuses. Juba siis selgitas maakorraldaja, et erastada saab kuni 50 ha vabu piirnevaid maid kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde. Marko Suvisild lubas hooned korda teha, hobused sisse tuua ja hakata tegelema Mikitamäe vallas loomakasvatusega ja turismiga (matkad hobustel jne).Vald jäi ootama ja ei kiirustanud piiride kulgemise ettepaneku tegemisega, sest ka vald oli huvitatud sellest, et arendatakse turismi valla territooriumil. Ametliku piiride kulgemise ettepaneku koostas Mikitamäe valla maakorraldaja vaidlusaluse ala kohta erastajatele 08.12.2005.a. kirjaga nr 5.2-1.3/
8. Marko Suvisild vaidlustas 19.12.2005 kirjaga valla maakorraldaja poolt 08.12.2005 Priit Järvloole, Olar Järvloole, Tõnis Ilvesele, Marko Suvisillale, Tauno Saarele ja Aimar Kasele erastatavate maade piiride kulgemise 4 ettepaneku, põhjendusega, et temale ei ole võimaldatud juurdepääsu järvele. Ka Ants Suvisild vaidlustas sama ettepaneku põhjendusega, et pole nõus Priit Järvloole määratud 30 hektariga. Tauno Saar helistas maakorraldajale ja ütles, et on temale määratud piiridega nõus, kuid soovis teada, miks on Marko Suvisillale kuuluvale tühjalt seisvale ja lagunevale loomakasvatushoonele määratud nii palju maad. Nimetatud telefonikõne tekitas maakorraldajas kahtluse, kas Marko Suvisillale kuuluv loomakasvatushoone vastab Maareformi seaduse § 221 lõikes 22 sätestatule. Küsimuses, mida lugeda sihtotstarbelises kasutuses olevaks loomakasvatushooneks konsulteeris maakorraldaja Põlva Maavalitsuse maaosakonna juhatajaga, samuti Maa-ameti maareformibüroo nõunikuga. Anti soovitus fikseerida kohapeal teatud seisuga hoone olukord ja kasutus. 18.01.2006 kontrollis maakorraldaja lauda sihtotstarbelist kasutust koos naabruses elava Veera Saarega, kellel olid hoone võtmed ja kelle ütluse kohaselt pole peale lauda müüki (12.09.2000) Marko Suvisillale kuuluvaid loomi kunagi laudas olnud. Maakorraldaja pildistas loomakasvatushoonet nii väljast kui seest. 20.01.2006 koostas maakorraldaja Ants Suvisillale, Aimar Kasele, Tauno Saarele, Marko Suvisillale, Olar Järvloole ja Priit Järvloole uue piiride kulgemise ettepaneku, mille Marko Suvisild vaidlustas 03.02.2006, põhjendusega, et maakorraldaja poolt koostati erastatava maa piiride kulgemise skeem, mille alusel tellis FIE Aavo Toomla maaüksuse mõõdistamise lähteülesande nr AT0501280104 ja teostas maaüksuse mõõdistuse. Marko Suvisild käsutuse olev erastatava maa piiride kulgemise skeem ei ole ametlik dokument, vaid tema tahtmisel maakorraldaja poolt koostatud üks variantidest, kuidas võiks piir erastatava loomakasvatushoone ümber kulgeda. Marko Suvisilla väide, et ta kutsus kohale vallapoolse komisjoni, ei vasta tõele. Marko Suvisild tõi kaks hobust temale kuuluvasse loomakasvatushoonesse ainult üheks ööks. Järgmisel päeval kutsus ta maakorraldaja loomi vaatama. Kuna maakorraldajal tekkis kahtlus, kas loomi koheldakse loomakaitse seadusega vastavuses, kutsus ta kaasa politsei esindaja Andrus Lindsalu. Teatades vallavanemale Toivo Paap'ile, et minnakse vaatama Marko Suvisildile kuuluvat loomakasvatushoonet, pakkus vallavanem Toivo Paap ennast ka kaasa, samuti helistas vallavalitsuse liikmele Feliks Raudketile ja kutsus kaasa ehitus-majandusnõuniku Ilmar Palmiku. Hobused viidi ära pärast eelpoolnimetatud isikute lahkumist sama päeva õhtul, mida kinnitavad Veera Saar ja Jüri Saar, kes kohal viibisid. Mikitamäe Vallavalitsus on seisukohal, et laut ei ole sihipärases kasutuses. See seisukoht tehti Marko Suvisillale teatavaks vallavalitsuse vastuses tema 03.02.2006.a. kirjale (kiri 06.03.2006.a. nr 5.2-1.3/886). Piiride kulgemise ettepanek koostatakse "Maa ostueesõigusega erastamise korra" alusel ja see on üks osa eeltoimingutest, mis tuleb kohalikul omavalitsusel teostada. Need toimingud ei ole haldusaktid. Põlva maavanema sisukoht Põlva maavanem andis kaebuse kohta järgmise arvamuse: Antud juhul on põhiline vaidlus maa suuruse üle, st kas Marko Suvisillal on õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde.
9. Tegova laut on loomakasvatushoonete registris - EE24207;
10. 30.05.2006 koostatud loomakasvatusettevõtte kontrollakti nr. 47 punkt 2 kohaselt puudusid 5 Tegova laudas loomad;
11. Laut vastas loomatervishoiu ja söötmise nõuetele;
12. Vastavalt 28.02.2006.a. veterinaartõendile nr 0051538 viibis laudas 2 hobust. Vastavalt Mikitamäe veterinaararsti Ain Piiri poolt antud arvamuses Põlva Maavalitsuse osakonnajuhatajale Anne Toomele, ei olnud nende hobuste pidamiseks Tegova laudas mingit vajadust. A. Piiri arvamuse kohaselt olid omaniku poolt hobused toodud selleks, et veterinaararst saaks välja anda tõendi, et laudas peetakse loomi. Seega, tegelikult Marko Suvisillale kuuluvas Tegova laudas loomi käesoleval ajal ei peeta ja laut ei ole sihtotstarbelises kasutuses. Arvestades aga asjaoluga 20.01.2006 Mikitamäe Vallavalitsuse poolt koostatud piiride kulgemise ettepanekus on rikutud mitmeid maareformi seaduse sätteid: Olar Järvlool on ettepaneku kohaselt võimalik erastada maad kasutusest väljalangenud ja maastikupilti oluliselt kahjustavate ehitiste juurde maad, milleks tal õigust ei ole, samuti Tauno Saarel ei ole võimalik maad erastada rohkem kui oli taotlenud hoone endine omanik Viktor Saar (05.12.1996.a.avalduse järgi 2 ha), tuleks Mikitamäe Vallavalitsuse 20.01.2006.a. ettepanek tühistada ja vallavalitsus peaks tegema uue piiride kulgemise ettepaneku Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab kaebuse. Asja arutamisel on kohus teinud kindlaks järgnevad asjaolud: 08.12.2005.a. kirjaga nr 5.2-1.3/726 väljastas Mikitamäe Vallavalitsus Priit Järvloole, Olar Järvloole, Tõnis Ilvesele, Marko Suvisillale, Tauno Saarele ja Aimar Kasele erastatavate maade piiride kulgemise ettepaneku koos sellele lisatud skeemiga. Selle ettepaneku kohaselt oli kavandatud Marko Suvisillale erastamiseks 33,0 ha (tl 30-31). Ettepanekule esitas Marko Suvisild vastuväited 19.12.
13. Vastuväidetes palus kaebaja muuta piiride kulgemise ettepanekut põhjusel, et talle kuuluva loomakasvatushoone torustik on ühendatud järve kaldal asuva pumbajaamaga, kuid esitatud ettepaneku järgi tal juurdepääs järvele puudub (tl 41). Kaebaja vastuväidetele vallavalitsus ei vastanud, vaid esitas 20.01.2006 kirjaga nr 5.2-1.3/794 uue piiride kulgemise ettepaneku. Selle ettepaneku kohaselt oli Marko Suvisillale nähtud ette erastamiseks üksnes 2,0 ha maad (tl 32-33). Marko Suvisild esitas vastuväited sellele ettepanekule 03.02.
14. Ta ei nõustunud sellega, et erastamiseks oli määratud üksnes 2 ha ning palus erastamine lõpule viia 37,95 ha ulatuses (tl 42).Vallavalitsus vastas 06.03.2006 kirjaga nr 5.2-1.3/
15. Vastuses selgitatakse, et vallavalitsus annab nõusoleku erastada kuni 2 ha ehitise teenindamiseks vajalikku maad, kuna M. Suvisillale kuuluv loomakasvatushoone ei ole sihtotstarbelises kasutuses (tl 16). Käesolevas asjas on seega vaidlus selle üle, kas kaebuse esitajal on õigus ostueesõigusega erastada maad kuni 50 ha või üksnes ehitise teenindamiseks vajalik maa. Vastavalt maareformi seaduse (MRS) § 221 lg 22 põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde. Mikitamäe Vallavalitsus on asunud seisukohale, et Marko Suvisilla suhtes ei ole MRS § 221 lg 22 kohaldatav, kuna talle kuuluv loomakasvatushoone ei ole sihtotstarbelises kasutuses. 6 Esitatud tõenditest lähtudes ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et kaebuse esitajale kuuluv loomakasvatushoone pole sihtotstarbelises kasutuses. Marko Suvisild omab Mikitamäe vallas Järvepää külas alates 12.09.2000.a. loomakasvatushoonet. Mikitamäe Vallavalitsuse poolt 20.01.2006 väljastatud piiride kulgemise ettepanekus märgitakse, et 18.01.2006 teostatud kontrolli tulemusena selgus, et laut on seisnud aastaid tühjana ja on lagunenud. Selle kontrolli läbiviimise kohta akti või muud dokumenti kohtule esitatud ei ole. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et loomakasvatushoone on 15.03.1999 saanud sihtotstarbelise kasutusloa nr 65 (tl 48), hoone (Tegova tall) on kantud loomakasvatushoonena ehitisregistrisse (tl 116).30.05.2006 on koostatud loomakasvatusettevõtte kontrollakt nr 47, mille kohaselt laut vastas loomatervishoiu ja söötmise nõuetele (tl 43-44). 28.02.2006 ja 30.05.2006 on Mikitamäe valla volitatud veterinaararst väljastanud tõendid, millelt nähtub, et hobused viibisid Tegova laudas. Marko Suvisild on saanud veterinaari loa nendel kuupäevadel loomade transportimiseks ühest asukohast teise (tl 45-46). 02.03.2006 on koostatud dokument, mille kohaselt komisjon koosseisus: Toivo Paap, Feliks Raudkett, Ilmar Palmik, Heino Laar ja Andrus Lindsalu, vaadanud üle Tegovas, Järvepää külas asuva karjalauda, mis kuulub Marko Suivisillale, leidis, et laut on sihtotstarbelises kasutuses (tl 39). Marko Suvisild on füüsilisest isikust ettevõtja, kes muuhulgas kasvatab hobuseid - 2 tori tõugu hobust ja 3 trakeeni tõugu hobust. Kaebaja selgitas kohtule, et selleks otstarbeks kasutab ta ka Tegova lauta. Hoonet kasutab ta vastavalt võimalustele hobuste ümberpaigutamiseks, laudas on olemas kuiv hein ja talvesööt. Karjatamistingimused lauda ümbruses praegu puuduvad, kuna lauda ümber on maa üles küntud. Selleks, et maa oleks kasutatav heina- ja karjamaana, tuleb teha kulutusi. Kuni maa pole erastatud, ei ole võimalik kulutusi teha. Hobuste pidamine erineb põhimõtteliselt veiste või sigade kasvatusest. Kui viimaseid kasvatatakse reeglina püsivalt ühe asukoha laudas, siis hobuste juures on normaalne ja tavapärane, et hobuste pidamisel vahetub hobuse asukoht vastavalt vajadusele korduvalt ja erinevate lautade/tallide vahel. Vajadus hobuste asukoha muutmiseks võib olla tingitud hobuse treeningtsüklist, söödamaade vahetumisest, hobuse paaritumisest, hobuste kasutamisest sihtotstarbeliselt ühes või teises kohas. Seetõttu on kõigi hobusekasvatajate jaoks tavapärane, et hobuseid peetakse vaheldumisi ühes või teises laudas või tallis (tl 131-135). Kaebuse esitaja seletusele vastustaja esindaja vastuväiteid ei esitanud. Kaebuse esitaja taotles, et kohus tühistaks Mikitamäe Vallavalitsuse poolt 20.01.2006 kaebajale tehtud piiride kulgemise ettepaneku ja kohustaks vallavalitsust viima Marko Suvisillale maa ostueesõigusega erastamine eeltoimingud lõpule MRS § 22 1 lg 22 kohaselt. 16.11.2006.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-78-06 märgib Riigikohtu halduskolleegium, et erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust veel lõplikult. Samas on ettepanek aluseks katastriüksuse moodustamisele ning sellega määratakse siduvalt kindaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud.

§ 52lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid.

Lähtudes Riigikohtu eeltoodud seisukohast käsitleb kohus 20.01.2006 piiride kulgemise ettepanekut eelhaldusaktina. Vaidlustatud eelhaldusaktiga tegi Mikitamäe Vallavalitsus Marko Suvisillale maa erastamiseks uue piiride kulgemise ettepaneku. Sellega tunnistas vallavalitsus kehtetuks varasemalt, so 08.12.2006 koostatud piiride kulgemise ettepaneku vähendades oluliselt kaebuse esitajale erastamisele kuuluva maa suurust. Haldusorgan võib erastamise eeltoimingute raames varem kindlaksmääratud tingimusi muuta põhjendatud kaalutluste olemasolul. 7 Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et kaaludes piiride kulgemise esialgse ettepaneku muutmist tulnuks anda Marko Suvisillale võimalus esitada asja kohta oma arvamus, vastuväited ja tõendid. Sellist võimalust kaebajale ei antud. 20.01.2006 tehtud piiride kulgemise ettepanek põhineb üksnes maakorraldaja subjektiivsel hinnangul ning ei ole seetõttu kaalutletud ja õiguspärane otsustus. Antud asjas ei saa kohus jätta tähelepanuta ka Põlva maavanema arvamust Mikitamäe Vallavalitsuse poolt 20.01.2006 esitatud piiride kulgemise ettepaneku kohta. Maavanem on juhtinud tähelepanu sellele, et 20.01.2006 Mikitamäe Vallavalitsuse poolt ühiselt kuuele isikule koostatud piiride kulgemise ettepanekus on rikutud mitmeid maareformi seaduse sätteid: Olar Järvlool on ettepaneku kohaselt võimalik erastada maad kasutusest väljalangenud ja maastikupilti oluliselt kahjustavate ehitiste juurde, milleks tal õigust ei ole. Tauno Saarel ei ole võimalik maad erastada rohkem kui oli taotlenud hoone endine omanik Viktor Saar (05.12.1996.a.avalduse järgi 2 ha). Maavanem on seisukohal, et Mikitamäe Vallavalitsuse 20.01.2006.a. ettepanek tuleks tühistada ja vallavalitsus peaks tegema uue piiride kulgemise ettepaneku. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1 tühistab kohus Mikitamäe Vallavalitsuse poolt 20.01.2006 kirjaga nr 5.2-1.3/794 tehtud erastatavate maade piiride kulgemise ettepaneku ning kohustab vallavalitsust asja uuesti läbi vaatama. Menetluskulud Marko Suvisild esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Menetluskulud koosnevad kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivust summas 80 krooni ja õigusabikuludest summas 7150,80 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab Mikitamäe Vallavalitsuselt Marko Suvisilla kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 7230, 80 krooni. Kohtu veendumuse kohaselt on kulutused õigusabile lähtudes asja mahukusest ja keerukusest mõistlikud ja põhjendatud. Mai Saunanen kohtunik 8