Hageja nõue Kohtule 29.06.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 10 121,48 krooni sh põhivõlg 5 060,74 krooni ja viivisvõlg 5 060,74 krooni. Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud XXX leping nr XXX, mille alusel osutas AS kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kostja põhivõlg hageja ees seisuga 21.05.1998.a. on 5 060,74 krooni ja viivisvõlgnevus perioodi 21.05.1998-17.06.2005.a. eest 19 607,84 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 5 060,74 krooni. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv 1 050 krooni, õigusabikulu 506,07 krooni kokku 1 556,07 krooni hageja kasuks. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendi kätte toimetanud kostjale
lg 1 ja § 322 lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtutäituri, kohtukordniku või muu pädeva kohtuametniku või politseiasutuse vahendusel edastatakse kättetoimetatav dokument kohtukordnikule või muule pädevale kohtuametnikule või kohtutäiturile või politseiasutusele.
lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Antud juhul on kohtukutse kättetoimetatud LPKP vanemkonstaabli HA poolt AK elukaaslase KZ’ile allkirja vastu . Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ilmunud. Vastavalt
lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
AS (AS õigusjärglane) ja AK vahel on sõlmitud XXX leping ning teatisest AS loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. ja OÜ vahel sõlmitud nõude Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja võetud kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Õiguslikult põhjendatud on hageja nõue summas 10 121,48 krooni, sh põhivõlg 5 060,74 krooni ja viivisvõlg 5 060,74 krooni, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulu Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt
lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna riigilõiv 1 050 krooni.
lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest, s.o. 506,07 krooni. Kostjal tuleb kokku tasuda hagejale menetluskuludeks 1 556,07 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas, viitenumbriks märkida XXX.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.