← Eesti

2-06-23792/5

Tsiviilasi nr.2-06-23792 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht 30.oktoober 2005.a.; Valga Tsiviilasja number 2-06-23792 Tsiviilasi esindajad Võlgnik OÜ Liserone pankrotiavaldus OÜ Liserone suhtes pankroti välja kuulutamise nõudes. Võlgniku esindaja : juh liige Enriko Lukecha, ik Ajutine pankrotihaldur : Ene Ahas , Advokaadibüroo Valge&Uiga, Aleksandri 8 Tartu 51004 Kohtuistungi toimumise aeg 25.oktoober 2006.a. Menetlusosalised ja nende Juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1, 9, 13, 31-33 ning TsMS § 224-231, kohus otsustas: Viivitamatult välja kuulutada OÜ Liserone ( ärireg. kood 10878531, asuk. Tiigi 1 a Valga linn 68205) pankrot. Nimetada OÜ Liserone pankrotimenetluses pankrotihalduriks Ene Ahas (pankrotihalduri tunnistus nr 88, Advokaadibüroo Valge&Uiga, Aleksandri 8, 51004 Tartu, Tel 5106442, 7 344 294, Faks 7340 003). Korraldada OÜ Liserone (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek

  1. novembril 2006.a. kell 11.00 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja istungisaalis (Vabaduse tn.10 Valga). Teha võlausaldajatele ettepanek täita oma Pankrotiseaduse §-s 91 sätestatud kohustus - teatada haldurile nõudeavaldusega hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku OÜ Liserone vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõuet ei ole tähtajaks esitatud ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. OÜ-le Liserone (pankrotis) võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Jätta kehtima Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2006.a. pankrotimenetluse algatamise määrusega rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. Avaldada viivitamatult OÜ Liserone (pankrotis) pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (30.10.2006.a.). ASJAOLUD 04.09.2006.a. esitas võlgniku esindaja Tartu Maakohtule pankrotiavalduse PankrS § 1 lg 2 ja 13 alusel võlgniku - OÜ Liserone suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes. Pankrotiavalduses esitatu kohaselt on OÜ Liserone põhitegevusalaks olnud seakasvatus. 2004.a. lõpul haigestus juhatuse liige E.Lukecha ning viibis pikka aega haiglaravil. Ettevõtte äritegevus seikus. 2004.a. majandusaasta lõpetas OÜ Liserone 1 360 881 krooni suuruse kahjumiga. 2005.a. alguses oli äriühing sunnitud oma sisulise tegevuse lõpetama, kuna puudusid vajalikud käibevahendid ning töötajad lahkusid ettevõttest. Juhataja püüdis olukorra parandamiseks ning võlgade tasumiseks vajalike vahendite saamiseks realiseerida tootmishooneid, kuid see ei õnnestunud. Nimetatud maksevõimetus ei ole ajutine. Käesolevaks hetkeks on jätkuvalt ettevõtte olukord selline, et OÜ Liserone ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ettevõtte majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub igasugune majandustegevus ja ta ei suuda oma kohustusi täita. OÜ Liserone maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. Eeltoodu alusel võlgniku esindaja palub välja kuulutada OÜ Liserone pankrot. Tartu Maakohtu 10.10.2006.a. määrusega algatati OÜ Liserone suhtes pankrotimenetlus. Kohtuistungil jääb võlgniku esindaja pankotiavalduses ja selle lisades esitatu juurde ning palub välja kuulutada OÜ Liserone pankroti. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub järgmist : Võlgnik alustas faktilist tegevust augustis 2002.a. Ettevõtte osakapitali suuruseks on 40 000 krooni, ainuosanikuks on juhatuse ainuliige Enriko Lukecha (osa nimiväärtusega 40 000 krooni), kes täitis ettevõtte tegutsemise ajal ka tegevjuhi töökohustusi. Võlgniku põhikirja kohaselt on ettevõtte tegevusaladeks kaubandus- ja vahendustegevus, juriidilisedmajandusja finantskonsultatsioonid, transporditeenused, toitlustamine, kinnisvaratehingud ning põllumajandus, jahindus ja metsamajandus. Võlgniku peamiseks tegevusvaldkonnaks oli seakasvatus, millega tegeldi ettevõttele kuuluvates hoonetekompleksis asukohaga Laatre, Tõlliste vald, Valga maakond. Ajutise halduri andmetel puuduvad kehtivad töölepingud ja töövõtulepingud ega ka muud siduvad lepingud. Võlgniku raamatupidamise korraldamise eest on vastutav võlgniku juhatuse liige Enriko Lukecha. Võlgniku majandustegevus lõppes detsembris 2004.a. II Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta Võlgniku varade ja kohustuste hindamisel on aluseks võetud võlgniku poolt esitatud dokumendid ja andmed, pankrotiavaldustele lisatud dokumendid, avalikest registritest ja asutustest kogutud teave ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Võttes aluseks eelnimetatud andmed selgitas ajutine haldur välja, et seisuga 20.10.2006.a on võlgnikul järgmine vara: ETTEVÕTTE VARAD
  3. Ehitised (vallasvara) asukohaga Laatre alevik Tõlliste vald Valga maakond. Ehitiste koosseisus on tervikuna ühekorruseline sigala nr 1 ehistusalase pinnaga 1059 m2, neto-ja kasuliku pinnaga 970,8 m2; ühekorruseline sigala nr 2, ehitusaluse pinnaga 1030 m2, neto-ja kasuliku pinnaga 976 m2, ühekorruseline sigala nr 3, ehitusalase pinnaga 666 m2, neto-ja kasuliku pinnaga 597,6 m2, kahekorruseline trafoalajaam, ehitusaluse pinnaga 780 m2, neto-ja kasuliku pinnaga 1186,6 m2 ning ühekorruseline sigala nr 6, ehitusalase pinnaga 789 m2, neto-ja kasuliku pinnaga 707,5 m
  4. Vara miinimumhind on võlgniku juhatuse liikme arvamuse kohaselt ca 600 000 krooni. Ajutise halduri arvamuse kohaselt ei pruugi ehitisi müüa võlgniku poolt pakutud hinnaga, sest tegemist ei ole likviidse varaga. Võlgniku juhatuse liikme ütluste kohaselt on ta alates ettevõtte faktilise majandustegevuse lõppemisest, so alates detsembrist 2004.a püüdnud ehitisi realiseerida, kuid see ei ole õnnestunud. Kuna pankrotimenetluses puuduvad igasugused vahendid ning ka võlgniku juhatuse liige on avaldanud, et temal isiklikult puuduvad võimalused pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti makse tegemiseks, siis ei osutunud pankrotimenetluses ka võimalikuks küsida ekspertarvamust kõnesolevate ehitiste käesoleva hetke turuväärtuse kohta.
  5. Võlgnik on varana märkinud veel võlgnikul olevat külmletid, kompressorid, lihatöötlemisseadmed (edaspidi Seadmed). Ajutine haldur tuvastas pankrotimenetluse käigus, et võlgniku poolt nimetatud Seadmed ei asu võlgniku faktilises valduses, vaid on omal ajal antud võlgniku juhatuse liikme poolt OÜ Doonau kasutusse, kes nii omal ajal kui ka käesoleval hetkel on operaatorfirmaks kahele toiduainete kauplusele Valga linnas. OÜ Doonau pidi vastavalt OÜ-ga Liserone 2005.a alguses sõlmitud suusõnalisele kokkuleppele ostma Seadmed OÜ-lt Liserone järelmaksuga koguhinnaga 278 000 krooni, milline summa pidi olema hiljemalt tasutud 31.12.2005.a. OÜ Doonau nimetatud kokkulepet müügihinna tasumise osas ei täitnud. Seega kuuluvad võlgniku juhatuse liikme arvamuse kohaselt endiselt OÜ Doonau faktilises valduses olevad Seadmed tegelikult käesoleval hetkel omandiõiguse alusel võlgnikule. Ajutine haldur esitas OÜ-le Doonau teabenõude, kus palus OÜ-l Doonau avaldada, kas võlgniku juhatuse liikme poolt ajutisele haldurile avaldatud teave vastab tõele ning, kui mitte siis esitagu OÜ Doonau dokumendid selle kohta, mille alusel tema Seadmeid kasutab. OÜ Doonau seaduslik esindaja avaldas, et võlgniku juhatuse liige ei räägi tõtt ning, et tegelikult oli kokkulepitud Seadmete müügihinnaks 25 000 krooni, mille tema tasus a` 5000 krooni kuus 2005.a septembriks ning seetõttu kuuluvad Seadmed omandiõiguse alusel OÜ-le Doonau. Ühtegi dokumenti oma väidete kinnituseks OÜ-l Doonau esitada ei olnud. OÜ Liserone raamatupidamises on olemas dokumendid Seadmete soetuse kohta OÜ Liserone poolt, kuid puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et kõnesolevaid Seadmed oleks võõrandatud OÜ Liserone poolt. Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et Seadmete omandiõiguse küsimus võib kujuneda vaieldavaks ning lahendus ei pruugi saabuda kohtuväliselt. Võlgniku seaduslik esindaja on hinnanud seadmete käesoleva hetke turuväärtuseks ca 160 000 krooni. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab ajutine haldur, et Seadmete näol ei ole tegemist likviidse varaga ning ei saa täie kindlusega momendil väita kas ja mis summas on võimalik Seadmeid võõrandada. Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgnikul puudub igasugune likviidne vara. Ehitiste võõrandamiseks on tarvis esmalt maa erastada. Vastavalt Tõlliste valla maanõuniku ütluset kohaselt võib maa erastamise hinnaks kujuneda ca 23 440 krooni (maa maksust.hind). Kuna pankrotimenetluses vahendeid ei ole siis paneb see võlgniku keerulisse olukorda ning tähendab seda, et selleks, et oleks võimalik läbi viia pankrotimenetlus tuleb ehitistele leida potentsiaalne ostja juba enne maa erastamist ehitiste juurde, et saaks ehitiste ostu-müügisumma ettemaksu arvelt võimalik maa erastamine, kinnistu moodustamine (kogupindala ca 3,9 ha). Alternatiivina peavad võlausaldajad andma nõusoleku laenu võtmiseks. Fakt on aga see, et pankrotistunud ettevõttele krediidiasutused laenu ei anna ning haldurit ei saa kohustada isiklikult laenu võtma. ETTEVÕTTE KOHUSTUSED Võlgnik ise on hinnanud oma kohustuste suuruseks kokku 1 464 895 krooni, millest maksuvõlgnevus koos intressidega moodustas 224 876 krooni. Pankrotimenetluse käigus on kohustused suurenenud maksuintresside võrra. 18.10.2006.a seisuga moodustusid maksuvõlgnevus koos intressidega kokku 230 227 krooni (lisa 3). Kohustused töövõtjate eest esinevad kogusummas 41509,15 krooni. Nimetatud kohustused jagunevad võlgniku endiste töötajate ees järgmiselt: 1.1 A. J. (ik, elukoht) - 14 489 krooni. Alus: Valgamaa Töövaidluskomisjoni 22.02.2005.a otsus töövaidlusasjas nr 9.14-02/227-
  6. 1.2 J. N. (ik, elukoht) – 12 696,15 krooni. Alus: Valgamaa Töövaidluskomisjoni 22.02.2005.a otsus töövaidlusasjas nr 9.14-02/3305-04 1.3 K. R. (ik, elukoht) – 14324 krooni. Lisaks eelnimetatud kohustustele esineb võlgnikul veel kohustusi kreeditoride ees kogusummas 1 198 510 krooni. Halduril ei õnnestunud ajutise halduri tööperioodil välja selgitada, kas ja täpselt kelle ees nimetatud kohustused esinevad. Võlgniku juhatuse liige esitas küll ajutisele haldurile tutvumiseks võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni, kuid kuna võlgnikul ei olnud esitada nt raamatupidamise sisekorraeeskirju ja kontoplaani ning võlgniku raamatupidamist peeti käsitsi, st mitte arvutil, mistõttu on võlgniku kohustuste väljaselgitamine aeganõudvam kui tavapäraselt. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei tuvastanud ajutine haldur, et võlgniku poolt nimetatud kohustuste summa (muud võlad) 1 198 510 ei oleks tõene. Seega kokkuvõttes tuvastas ajutine haldur võlgnikul seisuga 18.10.2005.a kohustusi kogusummas 1470246,15 krooni. Varade väärtust on raske hinnata. Võlgnikul puudub igasugune likviidne vara. Juhul kui õnnestub ehitiste alune ja selle teenindamiseks ettenähtud maa erastada ja kinnistu moodustada ning seejärel kinnistu müüa, siis tõenäoliselt on võimalik rahuldada müügist laekuva summa arvelt ka osaliselt võlausaldajate nõudeid. Arvestades vara võimalikku väärtust ja kohustuste suurusi (1 470 246,15 krooni), on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamise fakt ja pankrotiavalduses märgitu kinnitavad samuti ajutise halduri poolt avaldatud seisukohta selle kohta, et võlgnikul puuduvad nii käesoleval hetkel kui ka lähitulevikus likviidsed vahendid oma kohustuste täitmiseks. III Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta Ajutise halduri arvamus võlgniku maksevõime hindamisel põhineb võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud materjalidele, võlgniku raamatupidamise dokumentatsioonile, halduri poolt kogutud informatsioonile. Ajutine haldur leiab, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Sama arvamust on avaldanud võlgnik ka ise nii pankrotiavalduses kui ka pankrotimenetluse käigus ajutisele haldurile. Võlgniku poolt kohtule esitatud selgitus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta on adekvaatne ja vastavuses tegelikkusega. Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmel, osanikul tahe ettevõtet saneerida. IV Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud muid tagasivõitmise võimalusi, kui eelpool märgitud võimalik nõue OÜ Doonau vastu. V Andmed pankrotikuritegude ja juhtimisvea kohta Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et võlgniku poolt oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pandud juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiavaldus esitamise õigeaegsuse hindamisel tuleb märkida, et võlgniku 2004.a majandusaasta aruandest (lisa 4) nähtub, et võlgnik lõpetas 2004.a majandusaasta kahjumiga ning ka võlgniku omakapital oli negatiivne, st ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Võlgniku juhatuse liige on ajutisele haldurile avaldanud, et pankrotiavaldust ei esitanud ta võlgniku nimel varem põhjusel, et lootis võlgnikul olemasoleva vara realiseerimisest saadavate summade arvelt kustutada kõik võlgnevused võlausaldajate ees. Võlgniku juhatuse liikme sõnul on ta aktiivselt püüdnud realiseerida võlgnikule kuuluvaid ehitisi alates 2004.aastast. Müüki teostas võlgnik läbi erinevate kinnisvaraportaalide ning ka kinnisvarafirma abil. Võlgniku juhatuse liikme arvamuse kohaselt on võlgnikule kuuluvate ehitiste turuväärtus/moodustatava kinnistu turuväärtus kõrgem kui on märgitud 2004.a majandusaasta aruandes, mistõttu leiab ta, et kui arvestada ehitiste väärtus bilansis turuväärtuses ning välistada bilansist aegunud nõuded/kohustused kreeditoride ees, siis ei ole ka omakapital negatiivne. Selleks, et oleks võimalik hinnata võlgniku juhatuse liikme poolt avaldatud seisukohta, tuleb läbi viia raamatupidamise erikontroll. Lõpliku seisukoha juhtimisvea esinemise ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohta saab anda edasise pankrotimenetluse käigus. AJUTISE HALDURI ARVAMUS Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse. KOHTU SEISUKOHT Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus OÜ Liserone suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS prg. 1 lg.2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ Liserone on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldaja nõuet rahuldada. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS prg. 31 lg.1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada OÜ Liserone pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS prg. 31 lg.7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. Kohtunik A.Pellja 30.oktoober .2006.a. kell 12.00.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.