Tsiviilasi nr.2-06-10107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 25.august 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10107 Tsiviilasi N. M. hagi L. M. vastu eluruumi vabastamiseks kohustamise ja keeldumise korral väljatõstmise nõudes Hageja : N. M. (is.kood ; elukoht ) Kostja : L. M. (is.kood; elukoht :) Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning AÕS §80 ja §89 ning TsMS §162, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada N. M. hagi L. M. vastu täies ulatuses. Kohustada L. M. (is.kood ) vabastama eluruum hiljemalt kahe
(2)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, väljakolimisest keeldumise korral välja tõsta L. M. eluruumist. Välja mõista L. M. menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat (1 000) krooni N. M. (is.kood) kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja L. M. kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (25.08.2006.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud Hagejale kuulub isikliku omandiõiguse alusel kinnistu /tl.6-9,10/. Hageja nõue Hageja avaldab, et omandas kinnistu 14.12.2005.a. emalt saadud kinke teel ning varasemast perekonnakooslusest tulenevalt kasutas kinnistul asuvat elamut hageja oma perekonnaga ning hageja ema E. M. ja isa L. M. (kostja). Hageja märgib, et kuni tema vanemate abielu lahutamiseni 26.10.2005.a., kasutas kostja elamut E. M. abikaasana, kuigi juba tol ajal oli ema sooviks, et kostja lahkuks sellest eluruumist; kinkelepingu sõlmimisel lepiti emaga kokku, et kinnistu jääb ka viimase elukohaks. Samas kinnitab hageja, et kostjaga puudub tal igasugunegi kokkulepe eluruumi kasutamiseks. Hageja lisab, et kostja kuritarvitab alkoholi, vägivallatseb ja ähvardab nii hagejat kui ka tema perekonnaliikmeid, mistõttu on juba ammu muutunud võimatuks eluruumi kasutamine kostjaga. Kuna kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluva elamuvalduse kasutamiseks, palub hageja taastada tema valdus ning kohustada kostjat vabastama eluruum ja väljakolimisest keeldumise korral ta välja tõsta. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 1 000 krooni. Vastuväitena kostja poolt avaldatule kinnitab hageja, et ta pole kostjaga sõlminud üürilepingut ega saanud viimaselt mingitki raha (üüri); samuti pole ta andnud eluruumi kostjale tasuta kasutusse ega võimaldanud kostjal seda kasutada muul alusel. Hageja on 09.02.2006.a. teatanud kostjale kirjalikult, et kostja vabastaks ruumid hiljemalt 31.03.2006.a., kuid viimane ei kirjalikule teatisele ega suulistele nõuetele ei reageerinud. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja vaidleb hagile vastu. Ta märgib kasutab oma endisele abikaasale kuulunud elamuvaldust juba 1970.aastast alates, on teinud hoones remonttöid ja muid parendusi ning kandnud kulutusi hoone säilitamiseks, mistõttu ta peaks omama õigust seda eluruumi kasutada. Kostja täpsustab, et tema faktiline kooselu E.M. lõppes juba 2003.aastal ning sellest ajast peale kasutab ta elamus vaid ühte tuba, mille eest on maksnud nii endisele abikaasale kui ka hagejale üüri. Kostja lisab, et on teinud hagejale ettepaneku tema kasutuses oleva toa väljaostmiseks või –üürimiseks, kuid viimane on sellest keeldunud. Samuti väidab kostja, et (viimasel ajal) ta ei tarvita alkoholi ega ole põhjustanud ka mingeid intsidente, mis tingiksid tema väljatõstmise vajaduse. Samas möönab kostja, et tal puuduvad dokumentaalsed tõendid eluruumi kasutamiseks õigusliku aluse olemasolu kohta. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Siit johtuvalt kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel tuvastamisele hagejal omandiõiguse olemasolu asjale, ning kas kostjal on seaduslik alus hagejale kuuluva asja valdamiseks või kasutamiseks. Materiaalõiguslik regulatsioon Asja materjalide /tl.6-9,10/ ja poolte seletustega on tõendatud, et hagejale kuulub isikliku omandiõiguse alusel kinnistu. Seega on hageja eelnimetatud kinnistu ning sellel kinnistul asuva elamuvalduse omanik. „Asjaõigusseadus“ (AÕS) (RT 39/93-590) §80 lg.1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS §89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Seega on hageja õigustatud nõudma omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist AÕS §83 lg.1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Siit johtuvalt pidanuks kostja eluruumi kasutamiseks õigusliku aluse (valduse seaduslikkuse) olemasolu kinnitamiseks tõendama, et ta valdab asja võlaõigusliku kokkuleppe või asjaõiguse alusel. Pooled on kohtule kinnitanud ning ka asja menetluses pole tuvastatud kostjal asjaõigusliku aluse olemasolu hagejale kuuluva eluruumi kasutamiseks. Kohus ei loe tõendatuks kostja väiteid pooltevahelise üürisuhte olemasolu kohta, sest kostja pole kohtule esitanud oma väidet kinnitavat ühtegi tõendit ning hageja on eitanud sellelaadse kokkuleppe olemasolu. Samuti pole pooled avaldanud kostjal eluruumi kasutamiseks muu võlaõigusliku kokkuleppe olemasolu ning kostja on kohtule tunnistanud eluruumi kasutamiseks lepingulise ja/või asjaõigusliku kokkuleppe puudumist. Seega leiab kohus, et kostjal puudub õiguslik alus eluruumi kasutamiseks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et “Võlaõigusseaduses” (VÕS) (RT 81/02-336) ja /või „Elamuseaduses“ (ES) (RT 17/92-254) sätestatud elamuõiguslikud tagatised ei laiene eluruumi õigusliku aluseta valdavale ja kasutavale isikule. Kuna kostjal puudub õiguslik alus eluruumi kasutamiseks ning eluruumi väljanõudmise viisiks antud juhul on seadusevastase valdaja väljatõstmine (Riigikohtu otsus ts.asjas nr.3-2-1-47-00), tuleb kohustada kostjat vabastama eluruum ning väljakolimisest keeldumise korral kostja välja tõsta tema ebaseaduslikus valduses olevas eluruumist. Andmaks kostjale aega uue eluruumi leidmiseks ja selleks vajalike elukorralduslike toimingute tegemiseks, peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks määrata kostjale tähtaeg eluruumi vabastamiseks. Menetluskulud “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 000 krooni /tl.12/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 000 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. A.Kaldma kohtunik 25.08.2006.a.