) § 101 lg 1 p 3 ja § 492 lg 1 alusel ning menetluskulud. Kostja vastus 04.09.2006 esitas kostja kohtule vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ei ole rikkunud Aktsiaseltsiga xxx sõlmitud lepingut. Kostjale ei olnud sõiduki pesemise kokkuleppe sõlmimisel teatavaks tehtud mingeid auto pesemisega seotud tingimusi ega välistusi. Tasumise järel on leping sõlmitud. Kostja on seisukohal, et kokkulepe seisnes selles, et teatud hinna eest teostab Aktsiaselts xxx automaatpesu. Pesula ukse juurde väidetavalt pandud silti kostja ei näinud ega lugenud nagu enamus tarbijaid sellises olukorras. Kuna kostja eesti keelt ei valda, ei oleks ta seda silti ka mõistnud. Seega leiab kostja, et ei ole lepingut rikkunud, küll aga on Aktsiaseltsi xxx teenuse tõttu rikutud kostja sõiduk. Hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu masina kukkumise ja katuseraami olemasolu vahel ning kostja on seisukohal, et selline seos puudub. Automaatpesuseade ei oleks tohtinud pakiraami taha takerduda ning takerdumise korral oleks seade pidanud tööprotsessi katkestama. Kostja hinnangul ei olnud Aktsiaselts xxx piisavalt hoolas ega ettenägelik, sest seade ei oleks tohtinud sellisel viisil takerdudes töötamist jätkata. Pesuseade oleks pidanud olema asjakohaselt kinnitatud vältimaks ohtu klientide elule, tervisel ja varale ning Aktsiaseltsi xxx töötajatele ja varale. Kostja leiab, et hageja nõude summa on alusetu ja tõendamata. Aktsiaseltsi xxx automaatpesuseade oli täiesti taastatav ja selle vigastustemaksumus ei olnud suur. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud kindlustuspõhimõtet, mille järgi kindlustusandja hüvitab kahjukindlustuse juhtumi korral vaid tegeliku kahju ehk mõistlikud ja põhjendatud kulutused. Antud juhul ostis Aktsiaselts xxx ligi 6 aastat kasutusel olnud amortiseerunud seadme asemel täiesti uue, mistõttu sai Aktsiaselts xxx kindlustusjuhtumi ja selle hüvitamise tulemusena otsest varalist kasu. Kahjustada saanud autopesula seadme kasulikku tööaega ja kasutatud seadme hinda arvestades hävis seade, mille väärtus oli sellel ajal maksimaalselt 15 000 krooni. Ülejäänud osas teostas kindlustusandja Aktsiaseltsile xxx ex gratia väljamakse ja selles osas ei lähe kindlustusandjale üle nõudeõigus kahju tekitanud isiku vastu. Menetluse käigus täpsustas kostja Aktsiaseltsi xxx poolt kasutatava autopesuseadme UltraJet tehnilisi näitajaid, millest selgus, et pesuseadme UltraJet tavaline kasutusaeg on 4-7 aastat. Nimetatud andmete põhjal selgub kostja arvates, et kuigi õnnetuses sai kahjustada vaid pesula põhiseade, on hageja hüvitanud Aktsiaseltsile xxx mitte põhimasina vahetuse, vaid kogu pesula sisseseade vahetuse. Kuna Järvevana teel asuvas Aktsiaseltsi xxx automaatpesula pesuseadet oli juba vähemalt 3 aastat ja 8 kuud töötanud, oli selle praktilise kasutamise maht ammendatud ehk selle mõistlik kasutusaeg oli lõppemas. Seadme kasutusea pikendamiseks oleks tulnud teha põhjalik remont või seade oleks tulnud vahetada uue vastu. Arvestades, et pesulaseadmed oli vaja niikuinii vahetada (analoogsed vahetused on 2003-2004.a Aktsiaseltsi xxx teenindusjaamades toimunud), leiab kostja, et Aktsiaselts xxx on juhtunud õnnetust ära kasutanud ja hageja arvel alusetult rikastunud. Kostja leiab, et kostja vastutuse tuvastamisel on hageja nõue kostja vastu mitte suurem kui 26 000 krooni. Kostja rõhutab, et ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja on arvamusel, et tarbijale teenust osutav isik peab tegutsema vajaliku hoolsusega ja arvestama tarbijate loomulikke eksimuste ja vigadega ning taluma sellega kaasnevat riski. Antud olukorras ei ole nõude esitamine tarbija vastu kohane ning isegi tasumise kohustuse olemasolu korral tuleb väljamõistetavat summat oluliselt vähendada. Kostjal vara puudub ning tema sissetulek on alla 5 000 krooni kuus. Kostja palub hüvitatava kahju suurust vähendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-81-04). 3 Kostja viitab Aktsiaseltsi xxx poolsele ohutusnõuete rikkumisele vastavalt masina ohutuse seaduse (MOS) § 7, toote ohutuse seaduse (TOS) § 3 ja § 8 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.12.2002 määrusele nr 60 „Nõuded masinale ja ohutusseadisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“. Kuna Aktsiaselts xxx oli õnnetuse toimumise eest täielikult vastutav, ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde ja leidis, et kostja pidi lepingu rikkumisel ette nägema sellise kahju tekkimise võimalust. Kahju tekitati raske hooletuse tõttu. Kostja ja tema esindaja jäid oma seisukohtade juurde. Kostja esindaja leidis, et tegemist ei saanud olla raske hooletusega kostja poolt, kuna teavitamine ei toimunud lepingu sõlmimise ajal. Asja lahendamisel omavad tähtsust järgmised asjaolud: 1. 11.08.2003 sõlmisid Aktsiaselts xxx ja kostja sõiduauto BMW reg nr 857 AOH autopesulas pesemise lepingu xxx, asukohaga xxx, Tallinn; 2. Kostja sõiduautol oli lisapakiraam, see takerdus pesuseadmesse, sõiduauto tagurdas ning lükkas pesumasina relssidelt maha (t lk 5-6, 9-19, 21-22, kostja vande all antud seletus t lk 90); 3. Aktsiaseltsi xxx ja hageja vahel oli sõlmitud 29.04.2003 varakindlustuse kindlustusleping nr 210300430VJ1, mille kohaselt on kindlustusperiood 01.05.2003-30.04.2004, kindlustuskoht xxx teenindusjaam ja kindlustusobjektiks on masinad ja inventar (t lk 78); 4. Hageja hüvitas AS-ile xxx uue pesuseadme ostuhinna summas 1 132 572,20 krooni (t lk 33, masin summas 1 108 571,30 krooni, transport 23 400,75 krooni, paigaldus 15 600 krooni), kuna Aktsiaseltsi xxx kvaliteedinõuded ja teeninduspõhimõtted ei luba kasutada renoveeritud seadmeid. Lisaks kahjustatud pesuseadme demontaaži, äraveo ja ladustamise eest hüvitas hageja 4 248 krooni (t lk 34-35). Kahjustatud pesuseadme realiseerimise hind oli 4 000 krooni (t lk 25-36); 5. Vaidlustamata on asjaolu, et vana pesuseade oli umbes 3,5 aastat kasutatud, uus pesuseade on parem ning sellest tulenes Aktsiaseltsile xxx kasu, mistõttu pesuseadme omandiõigus läheb hagejalt Aktsiaseltsile xxx üle 11.12.2006 (t lk 53, 87); 6. 24.03.2006 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 1 132 820,20 krooni (t lk 37). Autopesula kasutusjuhendi p 2 sätestab, et „eemaldage autolt antennid, lisapakiraam, suusaboks ja teised välised lisadetailid. NB! Kui teie autol on spoiler, ärge peske autot siin pesulas! Spoiler ulatub auto kerest eemale ja võib seetõttu automaatpesulas viga saada“ (t lk 20). Nimetatud juhend on paigaldatud pesula sissepääsu juurde seinale, eesti keeles (t lk 55). Aktsiaseltsi xxx põhikohustus oli lepingu järgi kostja auto pesemine, kostja kohustus aga pesu eest tasuda. Puudub vaidlus, et kostja sõitis autopesulasse sõiduautoga, millel oli paigaldatud lisapakiraam, rikkudes sellega pesula juhendi p 2. Kohus leiab, et eelnevalt, kui teenuse tarbija ostab pesukaardi, peab ta olema tutvunud autopesula juhisega. See asjaolu tuleneb juhendist endast, kus p 1 kohaselt tuleb teenindusjaama kassast osta pesukaart. Seega pidi kostja lepingu sõlmimise ajal (pesukaardi eest maksmisel) olema teadlik pesula kasutamise juhendist. Kostja vande alla antud seletustega on tõendatud, et ta oli ka varem nimetatud sõidukiga sama pesula teenust kasutanud. Ta ostis teenindusjaamast žetooni (pesukaardi) 100 või 110 krooni eest, sõitis pesulasse ja lülitas mootori välja. Kostja tundis, et midagi tõmbas autot ukse poole. Kostja vajutas pidurit ja andis signaali ning kuna midagi ei juhtunud, käivitas sõiduauto mootori. Kostja 4 juhindus pesulas olevatest joonistest. Kostja ei teadnud, et sõidukil olev kronstein on keelatud. Kostja ei saanud aru „lisapakiraam“ mõistest, kostja ei valda eesti keelt (t lk 90). Pesumasina seade kukkus maha ja Aktsiaseltsile xxx tekkis kahju.
lg 1 tulenevalt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Esmalt käsitleb kohus, kas käesolevas asjas kohaldub
Lepingulise kahjuhüvitise ulatuse üle otsustamisel tuleb esmalt leida, kas kahju on ettenähtav
lg 3 mõttes, ning kui kahju on ettenähtav, kas see kuulub ka hüvitamisele
Nende sätete kohaldumise kaudu tuvastab kohus ka põhjusliku seose tekkinud kahju 1 132 820,20 krooni ja kohustuse rikkumise (lisapakiraami eemaldamata jätmine) vahel. Kahju tekitaja peab hüvitama tema rikkumisest tulenevad, põhjuslikus seoses olevad kahjulikud tagajärjed (
Käesoleval juhul kohus leiab, et kuigi kahju on olemas, tuleb kahju hüvitatavust hagiavalduses toodud kahju ulatuses eitada.
lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja esindaja on seisukohal, et kostja pidi ette nägema, et lisapakiraamiga pesulasse sõitmisel võib tekkida kahju hagiavalduses sätestatud suuruses. Samuti leiab hageja esindaja, et kahju tekitati raske hooletuse tõttu ning kostja oli alkoholijoobes. Hageja ei pidanud vajalikuks tõendada, et kostja oli pesulasse sissesõidul alkoholijoobes ja kohus jätab selle väite tähelepanuta. Pooltel peab olema võimalik lepingu sõlmimise hetkel ette kalkuleerida ja hinnata endale lepingu sõlmimisega võetavaid riske ning võimalikku vastutust. Kahju tekkimine peab olema ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel, mida kostja antud lepingu sõlmimise situatsioonis faktiliselt ette nägi või ette näha võis. Leping sõlmiti, kui kostja tasus pesukaardi eest. Kostja seletustega on tõendatud, et ta ei valda eesti keelt, ta ei teadnud, et lisapakiraam (kostja enda seletuse kohaselt kronstein) on keelatud ning ta ei saanud aru „lisapakiraam“ mõistest. Kostja oli õnnetusjuhtumi toimumisest alates mitu aastat kindel, et tema oli kannataja (t lk 90). Pesulas käivitas kostja sõiduki mootori, kuna helisignaali andmine ei andnud tulemusi. Hinnates autopesula juhendi sõnastust (t lk 20), pesulepingu sõlmimise asjaolusid ning kostja vande all antud seletusi leiab kohus, et pesulepingu sõlmimisel ei olnud sellise kahju tekkimise risk (kahju liik ning põhimõtteline ulatus) kostjale ettenähtav ning seega ei saanud ta sellist kahju arvesse võtta. Mõistlik inimene, kes sõlmib auto pesemiseks lepingu 100-110 krooni eest ei pea ette teadma, et mõne juhendis märgitud punkti rikkumise tagajärjel võib pesuseade alla kukkuda ning tal tuleb hüvitada uue pesuseadme maksumus. Autopesula juhendis ei ole märgitud rikkumise tagajärgi. Teisi teavitamise allikaid lepingu sõlmimisel samuti ei ole kasutatud. Kohus leiab, et arvestades kahju liiki ja tekkida võiva kahju suurt ulatust, peaks teenuse tarbijat, kui lepingu nõrgemat poolt, eelnevalt sellise kahju tekkimise võimalusest teavitama. Asjakohased on kostja esindaja viited Aktsiaseltsi xxx poolsetele ohutusnõuete rikkumisele, mis on kehtestatud MOS § 7, TOS § 3, § 8 ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.12.2002 määruses nr 60 kehtestatud „Nõuded masinale ja ohutusseadisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra“ § 8, § 11, § 16, § 49, § 69, § 83, ja § 84. Kui nimetatud paragrahvides sätestatud nõuded oleksid Aktsiaseltsi xxx poolt täidetud, ei oleks automaatpesumasin alla kukkunud (
). See aga kinnitab veelkord asjaolu, et kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal mõistlikult ettenähtavad kahjuriskid, mis võiksid kaasneda automaatpesula juhendi rikkumisel. 5
lg 3 tuleb kahju, mida ei näinud või ei pidanud ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena, hüvitama, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei pannud kostja rikkumist korda (automaatpesula juhendi eiramine) tahtlikult ega raske hooletusega, kuna kostjaga sarnane inimene (inimene, kes ei valda eesti keelt) oleks võinud käituda samamoodi ning lisapakiraamiga pesulasse sõitmist ei saa hinnata mõistlikult vastuvõtmatuks käitumiseks. Samuti oli kostja ka varem sama autoga sama pesulat kasutanud. Rikutud kohustuse eesmärgi järele küsides leiab kohus, et lepingu kaitsealasse ei kuulu hagiavalduses toodud kahju hüvitamine. Autopesula juhendit lugedes saab aru, et kehtestatud normide eesmärk (ka kostja poolt rikutud normi eesmärk) on kaitsta autopesula omanikku (Aktsiaseltsi xxx) teenuse tarbijale tekitatud kahju hüvitamisel (
lg 2, näiteks pesulas võivad auto lisadetailid vigastada saada, kui neid ei eemaldata). Punktis 2 sisalduvast hoiatusest saab järeldada vaid, et kui lisadetaile autolt ei eemaldata, võivad nad viga saada.
lg 2 ja 3 kohaselt kuuluks hüvitamisele kahju, mida kostja pidi objektiivselt endale võetud riski realiseerumisel ette nägema. Kohus tuvastas, et kostja ei näinud ega pidanud ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena pesumasina alla kukkumise riski ning sellest tulenevat kahju. Sellest tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata ning ei pea vajalikuks anda hinnangut tõenditele, mis on esitatud pesumasina maksumuse ning selle parandamise võimaluste kohta. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.