KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Määruse tegemise aeg ja koht
- august
- a Raplas Tsiviilasja number 2-07-28493 Menetlusosalised ja nende Avaldaja: N M isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx, xxxxx x-xx esindajad Puudutatud isikud: AU (P) isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx vald, xxxxxx, xxxxx sjk M P isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx, xxxxx x-xx Hagita asja ese Vanema õiguste määramine lapse suhtes RESOLUTSIOON Võtta ära vanema õigused A U’ilt (end. P, isikukood xxxxxxxxxxx) M P (xxxxxxxxxxx, sünd.xx.xx.xxxx.a. xxxxxx, sünd.reg. x.xx.xxxx.a. K Vallavalitsuses, kanne nr.xx) suhtes. Käesolev määrus jõustub A Ule kättetoimetamisega. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust ega seda muuta. Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad 1.08.2007.a. esitas N M Pärnu Maakohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks A Ult nende ühise poja M P (sünd. xx.xx.xxxx.a.) suhtes. Avalduse ja avaldaja poolt kohtus antud selgituste kohaselt elas ta A Uga (end.P) koos 1999.a. suveni. Ajal, mil avaldaja ootas teist last, lahkus A U perekonna juurest ning poeg M on sündinud vallaslapsena. Avaldaja taotlev vanema õiguste äravõtmist A Ult poeg M suhtes, kuna mees ei ole avaldajat materiaalselt toetanud ega ka muul viis M kasvatamises osalenud. Vahepealsetel aastatel oli 2 avaldajale A U elukoht üldse teadmata. Mees ei ole M kordagi külastanud, lapsele helistanud ega last isegi sünnipäeval meeles pidanud. AU avaldusele ja avaldaja poolt esitatud väidetele vastu ei vaidle, tunnistades, et ei ole M kasvatamises osalenud ning pojale ülalpidamist andnud. M on ta viimastel aastatel näinud oma ema juures, kellega avaldajal on head suhted. Peale perekonna juurest lahkumist ei suhelnud A U mõnda aega ka oma emaga. A U on uus perekond, kus kasvab kolm last. Kui M oli väiksem, kutsus ta teda onuks. Nüüd M teab, et A U on tema bioloogiline isa, kuid erilist lähedust pole tekkinud, sest A U ei taha M ja avaldaja ellu sekkuda. Kohtu seisukoht Vastavalt PS § 54 lg.1 võib kohus ühe vanema nõudel teiselt vanemalt vanema õigused ära võtta, kui viimane mõjuva põhjuseta ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. A U on oma perekonna suhtes käitunud vastutustundetult, jättes raseda naise koos kaheaastase pojaga maha. Aastaid puudus poolte vahel igasugune suhtlus. Vaatamata sellele, mis juhtus avaldaja ja A U vahel, oli viimane kohustatud hoolitsema oma poja, so M P eest, mida ta aga teinud ei ole ega tee kuni käesoleva ajani. Mõjuvaid põhjusi, millised võisid tingida sellise käitumise, A U kohtule ei esitanud. Kohtu hinnangul on AU M oma elust välistanud ega soovi selle olukorra muutumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N M avaldus on põhjendatud ning A Ult tuleb ära võtta vanema õigused M P suhtes. Kohus ei pea käesolevas asjas õigeks lapse, so M P ärakuulamist, kuna tema soov ja tahe ei saa vanema õiguste äravõtmise küsimuses tähendust omada. Samuti oleks lubamatu 10-aastast last kõnesoleval teemal küsitleda, kuna lapsele võib kohtulahendist johtuvalt jääda ekslik mulje, et ta on isa suhtes kuidagi halvasti käitunud või et isa võib nii arvata. Et mitte tekitada lapsele asjatut süütunnet ja segadust, tuleb kõnesolev kohtuasi lahendada ilma temata. Vastavalt PS § 55 lg.1 kaotab A U käesoleva kohtulahendi jõustumisel kõik õigused M P suhtes, kuid sama seaduse lg.3 kohaselt ei vabane ta lapse ülalpidamiskohustusest. Kohtunik: Anne Randjärv
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.