) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagiavalduse koos 2-07-12185 lisadega ja määras 15 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. AN`i nimele rahvastikuregistris registreeritud aadressil saadedud hagiavalduse koos lisadega on vastu võtnud AN`i XXX
Vastamise tähtpäev saabus 14.05.2007.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 13.11.1998.a sõlmitud teenuse osutamise lepingust. Kostja ei tasunud võlgnevust ning rikkus lepingutingimusi. Kostja võlg hageja ees on 2 269,32 krooni, s.h. 1 135,16 krooni põhivõlg ja 1 134,16 krooni viivised. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 tekkinud võlasuhtele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tulenevalt võlgnevuse tekkimise ajast lähtub kohus otsuse tegemisel tsiviilkoodeksi (TsK) vastavatest sätetest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja kohustise tingimuste muutmine lubamatu. TsK § 190 lg 1 ja § 191 kohaselt võidakse kohustuse täitmine tagada leppetrahviga. Pooled on kooskõlas TsK §-ga 192 sõlminud kirjaliku kokkuleppe leppetrahvi osas, mis on lepingus sätestatud viivistena. Kuna kostja viivitas hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, on TsK § 231 lg 1 kohaselt põhjendatud temalt viivise välja mõistmine. Lepingu kohaselt on viivis 0,5 % tasumisele kuuluvast summast päevas arve tasumise tähtajast arvates. Hageja arvutuste kohaselt on viivisesumma hagiavalduse koostamise seisuga 15 307,60 krooni, kuid lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest taotleb hageja kostjalt välja mõista viiviseid põhivõlast väiksemas summas, s.o. 1 134,16 krooni.
lg 1 alusel jäävad hagimenetluse kulud kostja kanda.
lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust
lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.
lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. 2 2-07-12185 Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.