Obsah (15)

§ 188§ 208§ 635§ 34§ 641§ 642§ 646§ 101§ 116§ 647§ 118§ 644§ 189§ 217§ 23

2-05-15189 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

) §-le 76, §-le 77, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 4 §-le

1. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja hagi ei tunnista.
2. Kostja xxx OÜ märgib kirjalikus vastuses hagile, et hageja pöördus kostja poole 2004.a suvel koos sisekujundajaga, et saada võrdlevat köögimööbli hinnapakkumist juba olemasolevale hinnapakkumisele. Neil oli kaasas hageja köögiplaan koos mõõtudega ning teisest sisustussalongist võetud köögijoonis koos mõõtudega. Esmased joonised ja hinnapakkumise koostas kostja eelnimetatud plaani ja eelmisest mööblisalongist saadud jooniste ja mõõtude alusel. Seejuures pidas kostja silmas hageja soovi saada köögimööbel seinast seina. Töövariante oli kostja väitel mitu ning lõpuks valmis vaidlusalune variant kui hagejale ja tema sisekujundale sobivaim. Vastav joonis anti ka hagejale kaasa. Enne mööbli tellimuse vormistamist käisid kostja esindajad hageja kodus mõõte kontrollimas, et kõik mahuks ja sobiks. Vaidlusaluse seina laius oli 180 cm ja projekteeritud köögimööbli laius 179 cm. Hageja soov oli, et mööbel peab mahutama selles seinas valamukappi 100 cm, nõudepesumasinat 45 cm ja peab lõppema ümara otsaga 34 cm – kokku 179 cm. Lühemat kompositsiooni konkreetsesse kööki kostja hinnangul projekteerida ei olnud võimalik. Esimesed köögimööbli joonised andis kostja enda väidetel hagejale üle juba enne tellimuse vormistamist. Samuti anti joonised üle mööbli tellimisel ja lisaks koos arvega ka ettetellimistasu maksmisel. Seega oli hageja teadlik tellitava mööbli mõõtudest.
3. Itaalias asuvalt tootjalt tellitud mööbli Tallinnasse jõudmise ajaks oli aga hageja paigaldanud vaidlusalusele seinale dekoratiivse liistu. Pärast selle liistu paigaldamist tellitud mööbel enam seina ei mahu. Hageja ei nõustu nimetatud liistu mööbli paigaldamiseks ka õgvendama, ehkki hea ehitustava ja- korralduse kohaselt seda kostja hinnangul teha tuleks.
4. Sahtli esipaneelide käepideme augu servade parandamisele ei ole kostja kunagi vastu vaielnud. Selleks on valmistajatehas tarninud ka vastavad vahendid. Korpuse ja esipaneelide värvi erinevus on kostja hinnangul tingitud sellest, et hageja tellis kapi külgedeks melamiinpaneelid, mitte täispuitpaneelid. Tegemist on keskmise hinnaklassiga mööbliga, mille tootja omab EL-is kehtivat ISO-standardit. Samuti ei nõustu kostja väitega, et uksepaneelide esipaneelid on erinevate toonidega. Tegemist on täispuitmööbliga, mille puusüü jookseb paneelil nii horisontaalselt kui vertikaalselt, tekitades toonide vahe. xxx tellis mööbli uksepaneeli näidise alusel ning ka näidisel on väidetavalt näha erinevate detailide toonide erinevus. Prügikasti (prügikonteineri) hankimisest ei ole kostja kunagi keeldunud ning vastavasisuline nõudmine on kostja jaoks üllatav.
5. Vastuses
6. septembri 2006.a hagiavalduse täiendusele märgib kostja, et hageja ei ole paigutanud liistu mitte ukseavale, kuna sellesse avasse ust planeeritud ei olnud. Seega ei saa tegemist olla ka uksega ega uksepiirdelauaga nagu hageja väidab. Kostja leiab, et ukse piirdeliistude mõte on varjata ebatasasusi ukse ja piirneva seina vahel. Usteta avade liistutamisel mõtet ei ole. Kui hageja oleks sellele vaatamata soovinud väga liiste paigaldada, oleks seda saanud teha pärast mööbli paigaldamist. Samuti ei puuduta kostja ja mööbli tootja omavaheline 3 kirjavahetus ning tootjale esitatud tellimuses esinenud ebatäpsuste parandamine mitte mingil moel hagejat. Hageja poolt tellitud mööbel saabus Tallinnasse õigeaegselt ning ka edastati kliendile õigeaegselt. MENETLUSE KÄIK
8. veebruari 2006.a määrusega jättis kohus

§ 188lg-st 1 juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata hageja nõude tunnistada õigust taganeda lepingust xxx OÜ-ga, millega hangiti hagejale köögimööbel. Nimetatud kohtumääruse peale määruskaebust esitatud ei ole.

1. Kohtuistungil jäi hageja kirjalikus hagiavalduses esitatud väidete ning nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajatena üle xxx ning xxx. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
3. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja tellis kostjalt 2004.a novembris köögimööbli, mida kinnitab ka hageja poolt ettemaksu tasumine
4. novembril 2004.a (vt toimik, lk 20). Pooltel puudub ka vaidlus selles, et hageja poolt tellitud mööbli hind oli 114640 krooni, mille hageja on kostjale täies ulatuses tasunud (vt toimik, lk 81). Tellimuse täitmiseks valmistatud köögimööbel on hagejale tarnitud õigeaegselt ning hageja on mööbli vastu võtnud 2004.a detsembri lõpus (vt toimik, lk 80).
5. Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas kostja poolt (kostja tellimusel) valmistatud ning hagejale üle antud mööbel vastab lepingutingimustele. Juhul kui hageja poolt tellitud köögimööbel ei vasta lepingutingimustele, on vajalik edasiselt selgitada, kas hagejat saab lugeda lepingust taganenuks ning kas esinesid sisulised eeldused lepingust taganemiseks.
6. Arvestades, et kostja töö moodustab käesoleval juhul olulise osa köögimööbli kui valmisprodukti väärtusest ning statsionaarse mööbli näol on tegemist individuaaltunnustega asjaga, tuleb

§ 208

lg-st 2 juhindudes kohaldada

§ 635

lg-t 1, mille järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuivõrd kostja tegutses köögimööbli pakkujana enda majandus- ja kutsetegevuse raames ning hageja on asja materjalide põhjal vaadeldav tarbijana (

§ 34

), siis on poolte vahel sõlmitud lepingu näol kohtu hinnangul tegemist tarbijatöövõtulepinguga

§ 635

lg 4 tähenduses.

§ 641lg-st 1 tulenevalt peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (

§ 641

lg 1 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (

§ 641lg 1 p 2).

1. Hageja väidetel seisneb kostjalt tellitud köögimööbli mittevastavus lepingutingimustele alljärgnevas. Esiteks ei vasta nurgasektsiooni mõõdud seinamõõdule, kuhu on ette nähtud sektsiooni paigaldus: seina pikkus nurgast ukseni (ukse piirlauani) on 1750 mm, selle seina äärde paigaldatava (kostja poolt tarnitud) nurgasektsiooni pikkus aga 1850 mm. Teiseks erineb laminaadist detailide korpus oluliselt fassaadi värvitoonist, mis hageja hinnangul ei ole lubatud sellise hinnaklassi mööbli puhul. Samuti on sahtlite täispuidust esipaneelid tehtud väga erineva värvitooniga puidust. Kolmandaks esinevad sahtlite ja kapiuste fassaadpindadel puidu kildjäljed 4 käepidemete kinnitamiseks tehtud puuraukude juures. Neljandaks esineb mööblil väidetavalt ka mittekomplektsus, kuna puudub prügikast siinidel.
2. Käesoleval juhul töö tegemiseks (köögimööbli valmistamiseks) poolte vahel kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Valmistatava köögimööbli vaidlusalustes omadustes ei ole pooled asja materjalidest nähtuvalt ka muul viisil kokku leppinud, vähemalt puudub selline kokkulepe püsivat taasesitamist võimaldavas vormis. Asja materjalide hulgas on küll kostja
3. oktoobri 2004.a hinnapakkumine, millest nähtuvalt pidid mööblil olema melamiinkarkassil akaatsiatäispuituksed ja täispuitraamis klaasuksed. Pakkumine sisaldas prügikasti siinidel ja nugadekahvlite separaatorit, mööbli hinna sisse ei kuulunud tööpind ja mööbli paigaldus (installeerimine 5% kauba maksumusest) (vt toimik, lk 24). Loetletud lepingutingimuste üle puudub pooltel aga ka sisuline vaidlus. Kostja väitel anti köögimööbli joonised hagejale üle mööbli tellimisel ja lisaks koos arvega ka ettetellimistasu maksmisel ning seega pidi hageja olema teadlik tellitava mööbli mõõtudest. Kostja nimetatud väiteid hageja omaks võtnud ei ole. Hageja väitel ei saanud ta enne tellimuse esitamist kostjalt mõõtudega jooniseid (vt toimik, lk 53). Tulenevalt eeltoodust tuleb kohtul vaidlusaluse köögimööbli lepingutingimustele vastavusel lähtuda

§ 641lg 1 p-s 2 nimetatud kriteeriumidest.

Kuna tegemist on tarbijatöövõtulepinguga saab küsimus olla eelkõige selles, kas valmistatud köögimööbel sobib otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Seonduvalt tarnitud köögimööbli nurgasektsiooni pikkusega ei ole pooltel vaidlust selles, et seina pikkus nurgast ukseavani (ehk seinas oleva avani) on 180 cm (vt toimik, lk 81). Seina pikkus nurgast nimetatud seinaavale paigaldatud piirdeliistuni on 175 cm (vt toimik, lk 15). Tõenetuks võib lugeda ka kostja väidet, et tarnitud nurgasektsiooni pikkus on 179 cm. Seda kinnitavad eelkõige hagiavaldusele lisatud fotod (vt toimik, lk 15) ning hageja kirjad kostjale ja Tallinna Ettevõtluseametile, milles hageja on esitanud nõude vaidlusaluse köögimööbli sektsiooni pikkuse vähendamiseks vähemalt 5 cm võrra (vt toimik, lk 25 ja lk 28). Samuti nähtub Tallinna Ettevõtlusameti vastusest hagejale, et kapi ja köögi seina ülemõõtmisel selgus, et kui köögimööbel paigaldada ettenähtud kohta, siis katab mööbel uksepiirded ca 5 cm ulatuses. Ülaltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul kinnitust leidnud hageja väide, et tarnitud nurgasektsiooni pikkus on 185 cm (1850 mm). Vaidlustamata asjaolude kohaselt käis kostja esindaja enne tellimuse vormistamist hageja juures mööbli valmistamiseks vajalikke mõõte kontrollimas. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt hoidis tema kostja esindaja poolt toimunud mõõdistamise ajal toona veel paigaldamata liiste nende kavandatavas asukohas. Tunnistaja tundis asja materjalide hulgas olevatelt fotodelt ära vaidlusaluse piirdeliistu (vt toimik, lk 111). Ka tunnistaja xxx kinnitas, et liistu paigaldamisest ukseavasse (seinaavasse) oli hagejal kostja esindajaga juttu ning hagejal olemas olnud näidise põhjal võis kindlaks teha ka piirdeliistu laiuse (vt toimik, lk 114-115). Seega pidi kostja kohtu arvates töövõtulepingu sõlmimisel teadma nii piirdeliistu olemasolust kui mõõtudest ning sellega tööde teostamisel arvestama. Asjaolu, et piirdeliist ei olnud toimunud mõõdistamise hetkel veel reaalselt paigaldatud, ei oma kohtu hinnangul õiguslikku tähendust. Köögimööbli valmistamine on asja materjalidest nähtuvalt kostja igapäevane majandustegevus, mistõttu võis hageja mõistlikult tugineda kostja kui töövõtja erialastele oskustele ja teadmistele. 17. Kuna valmistatud köögimööbli nurgasektsioon ei ulatu seinaavale paigutatud piirdeliistuni, vaid jääb seda mitme sentimeetri ulatuses katma, ei vasta kostja poolt teostatud töö tulenevalt eeltoodust lepingutingimustele

§ 641lg 1 p 2 tähenduses.

Kostja on kõnealuses osas seega poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud. Vastavalt

§ 642

lg-le 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale 5 üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.

§-st 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 18. Kohtu arvates on tuvastamist leidnud asjaolude põhjal paljasõnaline kostja väide, et hageja soovis mööblit n.ö seinast-seina. Kohtu hinnangul ei oma õiguslikku tähendust see, et hagejal oli kostja poole pöördudes kaasas sisekujundaja koostatud köögiplaan koos mõõtudega ning teisest sisustussalongist võetud köögijoonis koos mõõtudega (vt toimik, lk 48).

§ 641

lg 3 kohaselt vabaneb töövõtja vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tuleneb tellija juhistest üksnes juhul, kui töövõtja juhiseid piisavalt kontrollis. Käesoleval juhul on kostja esindaja mõõte kontrollinud, kuid teinud seda ebapiisava hoolsusega. Lisaks ei ole kostja kõnealune väide kohtu hinnangul ka tõendatud. Hageja kui ka tunnistajana üle kuulatud sisekujundaja xxx on eitanud nimetatud jooniste olemasolu (vt toimik, lk 113). Kostja rikkumist ei muuda vabandatavaks ka see, et hagejat konsulteeris köögimööbli tellimisel sisekujundaja. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei oma hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu täitmisel tähtsust. Asja lahendamise seisukohast ei ole tähtsust ka sellel, kas paigaldatud liistu näol on tegemist ukse piirdeliistuga või seinas oleva ava dekoratiivliistuga, kuna kostja pidi selle olemasoluga mõlemal juhul arvestama. Käesolevas asjas vaidluse all olevas lepingus puudub kokkulepe tarnitud mööbli paigaldamise kohta. Pooltel oli kokkulepe üksnes selles, et täiendava tasu eest on hagejal võimalik lasta tellitud köögimööbel ka paigaldada (vt toimik, lk 81). Seetõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et mööbli komplektsuse, sobivuse ja kvaliteedi üle saaks otsustada üksnes juhul kui hageja võimaldaks kostjal eelnevalt tarnitud mööbli paigaldada. Kostja väitel ei olnud hageja soove arvestades võimalik projekteerida kööki 179 sentimeetrist lühemat kompositsiooni (vt toimik, lk 48). Viimast väidet ei pea kohus võimalikuks hinnata, kuna see eeldab mittejuriidilisi eriteadmisi. 19. Köögimööbli kapikorpuste ja fassaadi (esipaneelide) olulist värvitoonide erinevust

§ 641lg 1 p 2 mõttes mittevastavuseks lugeda ei saa.

Toonide erinevus on tõenäoliselt tingitud detailide valmistamiseks kasutatud materjalide erinevusest. Esipaneelid on kooskõlas

1. oktoobri 2004.a hinnapakkumisega valmistatud täispuidust, kapi küljed aga melamiinpaneelidest. Kostja väitel vastab selline materjalide valik hageja kui tellija soovile (vt toimik, lk 49 ja lk 107). Hageja vastupidist tõendada pole suutnud. Sama järelduse teeb kohus hageja väidete kohta, mis puututavad sahtlite täispuidust esipaneelide erinevat värvitooni.
2. Sahtlite esipaneeli kärpidemete augu servi on kostja olnud nõus parandama ning selles osas teostatud töö mittevastavuse üle pooltel sisulist vaidlust ei ole. Samuti ei ole kostja keeldunud prügikonteineri (prügikasti) tarnimisest (vt toimik, lk 49). Lisaks ei annaks viimatinimetatud kaks puudust (koos ega eraldi võetuna) iseenesest hagejale ka õigust lepingust taganeda. Nimetatud puudused saanuks hageja vajaduse korral lasta kõrvaldada kostja kulul (

§ 646lg 5).

21.

§ 101

lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Tulenevalt

§ 116

lg-st 1 on lepingust taganemise õiguse tekkimise eelduseks lepingust tuleneva kohustuse oluline rikkumine teise lepingupoole poolt.

§ 647

lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist (

§ 647lg 2).

Nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda (

§ 647lg 3).

Vastavalt

§ 118

lg-le 2 on lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine tühine muu hulgas juhul, kui võlgnik keeldub kohustuse täitmisest õigustatult. 6 Hageja on

1. mail 2005.a teinud kostjale avalduse (pretensiooni), milles teatab lepingust taganemisest, valmisolekust tagastada mööbel ning soovist saada tagasi kostjale tasutud 114640 krooni (vt toimik, lk 32). Kostja ei ole menetluse käigus vaidlustanud nimetatud avalduse kättesaamist, samuti on kostja avaldusele ka omapoolselt vastanud (vt toimik, lk 33).
2. mai 2005.a avalduses on hageja taganemise peamise põhjusena välja toonud mööbli mõõtude mittevastavuse. Kõnealune avaldus on piisavalt selge ja ühemõtteline, mistõttu saab lugeda hagejat avalduse alusel lepingust taganenuks (

§ 188lg 1).

14. veebruari 2005.a kirjaliku pretensiooniga oli hageja kostjat eelnevalt kõnealusest mõõtude mittevastavusest teavitanud ning andnud koos konkreetsete ettepanekutega kostjale võimaluse töö parandamiseks või uue töö tegemiseks. Seega on hageja täitnud

§ 644

lg-st 1 tuleneva kohustuse teavitada töövõtjat töö lepingutingimustele mittevastavusest ja kostja poolset lepingurikkumist tuleb lugeda oluliseks lepingurikkumiseks

§ 647lg 1 tähenduses.

Kostja poolt viimatinimetatud pretensioonile vastuväite esitamine (vt toimik, lk 26-27) ei oma lepingurikkumise olulisuse hindamisel käesoleval juhul tähtsust. 22. Eeltoodust lähtuvalt eksisteerisid hagejal sisulised eeldused sõlmitud lepingust taganemiseks ning taganemisavaldus on hageja poolt ka kehtivalt tehtud. Tulenevalt

§ 188

lg-st 2 vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega on hagejal õigus nõuda kostjale lepingu täitmiseks tasutud 114640 krooni tagastamist. Kostjal on seevastu õigus saada hagejalt tagasi tarnitud köögimööbel. 23. Võttes aluseks ülaltoodu, kuulub hagi rahuldamisele. Kohus lisab seejuures, et arvestades eelkõige

§ 217

lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 641 lg 2 p-de 1 ja 2 regulatsioonide sisulist kattuvust, kuuluks hagi rahuldamisele ka juhul kui käsitleda poolte vahel eksisteerivat lepingulist suhet müügilepinguna (

§ 208). Kohus märgib samuti, et hageja poolt 29.

septembri 2006.a hagiavalduse täienduses välja toodud asjaoludel puudub kohtu hinnangul õiguslik seos hageja poolt esitatud nõudega. Täienduses nimetatud lepingupoolte koostöökohustuse (

§ 23

lg 2) võimalikud rikkumised ei ole viinud lepingust taganemise aluseks oleva mittevastavuseni. Lisaks ei pea töövõtja vastavalt

§ 635

lg-le 2 eelduslikult täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, mistõttu kostja infovahetus võimaliku alltöövõtjaga ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast otsest tähtsust. Seetõttu jätab kohus ka hagiavalduse täiendusele lisatud tõendid (vt toimik, lk 91-101) TsMS § 238 lg 5 alusel nende asjakohatuse tõttu arvestamata.

1. Kooskõlas
2. jaanuaril 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni
3. detsembrini 2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni
4. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada sama seaduse § 61 lg 1 p-s 1 nimetatud piirmääraga. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud (kohtukulud), mis koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust sumas 7000 krooni (vt toimik, lk 7) ning Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangu kui dokumentaalse tõendi saamiseks kantud kulust (asja läbivaatamiskulu) summas 1500 krooni (vt toimik, lk 34 ja lk 118). Kostja on palunud hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 19180 krooni (käibemaksuta) (vt toimik, lk 123). 7 Seoses hagi rahuldamisega täies ulatuses mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 7000 krooni. Samas ei pea kohus põhjendatuks lugeda Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ poolt läbi viidud kohtuvälise ekspertiisi kulusid summas 1500 krooni dokumentaalse tõendi saamise kuluks vastavalt (enne 01.01.2006.a kehtinud) TsMS § 52 p-le
5. Nimetatud dokumentaalses tõendis kajastatud asjaolud on küll seoses käesoleva vaidluse tõendamisesemega, mille hulka kuulub muu hulgas köögimööbli mõõtude vastavus lepingule. Teisalt ei ole asja materjalidest nähtuvalt ekspertarvamus hangitud dokumentaalse tõendina ainuüksi käesoleva kohtumenetluse jaoks. Seda on hageja kasutatud enda väidete kinnituseks ka kohtuväliselt. Nii on kõnealusele ekspertiisiaktile otseselt viidatud juba Tallinna Ettevõtlusameti
6. juuni 2005.a kirjas (vt toimik, lk 30). Seetõttu ei pea kohus võimalikuks ekspertiisiakti koostamise kulude väljamõistmist menetluskuluna. Tegemist võiks olla hagejale seonduvalt kostja lepingurikkumisega tekkinud kahjuga täiendavate kulude näol. Kahju hüvitamise nõuet hageja kostja vastu aga esitatud ei ole. Kostja menetluskulud jätab kohus ülalviidatud TsMS § 60 lg 1 alusel kostja enda kanda. /allkiri/ Indrek Parrest kohtunik Kohtuotsus jõustus 25.07.2007.a Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse jõustumisega järgmise resolutsiooniga: Täiendada Harju Maakohtu 21.12.2006 otsuse resolutsiooni ning märkida sellesse hageja kohustus lepingu alusel saadu tagastamiseks: Kohustada xxx OÜ-le xxx üle andma talle tarnitud köögimööbli. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonakaebus jätta rahuldamata. Väljavõte õige: A.Reiman nooremreferent 29.08.2007 8