Obsah (5)

§ 128§ 95§ 101§ 1028§ 195

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Urmas Reinola ja Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2007.

RS) § 12 lõikest 1 kohaldada võlaõigusseaduses (

) sätestatut. Hageja leiab, et kostja on alusetult rikastunud hageja arvel, kuna on kasutanud töövõtulepingust tulenevat õigust garantiikirja alusel ja esitanud AS-ile Eesti Ühispank garantiinõude summas 98.770 krooni, mis koosneb kulutustest lepingujärgse töö mittevastavuse kindlakstegemiseks, kahju suurendamise vältimiseks ning vastava nõude esitamiseks summas 73.270 krooni eksperthinnangu ja garantiitööde kvaliteedi omanikujärelevalvet korraldava ettevõttega ning summas 25.500 krooni õigusabi eest. Kuna kostja tootmis- ja büroohoone

1. novembri
2. a. ja
3. novembri
4. a. ülevaatustel on viidatud asjaolule, et ülevaatusprotokollides väljatoodud puudused on fikseeritud ka
5. juunil
6. a. hagejale edastatud pretensioonis, siis on põhjendatud kostja vastuväide hagile, mille kohaselt kostja leidis, et tema teadmistest ei piisa hageja poolt 4 teostatud ehitustööde puuduste väljatoomiseks ja kontrollimiseks ning kasutas selleks ehitusspetsialisti (eksperdi) abi. Kostja põhikirjajärgne tegevus on toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgimüük, samuti kaubandus- ja toiduainetööstusseadmete ning materjalide valmistamine, müük, hooldamine, rentimine ja vahendamine, siis kostja tootmis- ja büroohoonete ehitustööde teostamiseks sõlmitud lepingus ei saa kostjat vaadelda isikuna, kes on sõlminud lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, sest kostja põhikirjajärgne tegevusala ei lange kokku töövõtulepingu objektiks olevate ehitustöödega. Kuna kostja toidukaupade müügiga tegeleva isikuna on kohustatud vastama toiduseaduse § 25 lg. 1, kaubandustegevuse seaduse § 4 lg. 1 p. 1 ja kaupluse hea hügieenitava juhendile vastavalt kõrgendatud nõudmistele, siis peavad tema territoorium, hooned, rajatised ja ruumid olema puhtad ja heas seisukorras. Tulenevalt tervisekaitseinspektsiooni poolt heakskiidetud kaupluse hea hügieenitava juhendile peavad käitlemisettevõtte asend, suurus, projektilahendus ja ehitus võimaldama vältida mustuse kogunemist ja võõrkehade sattumist toitu, hallituse kasvu ja kondensatsioonivee teket pindadele ning toidu kokkupuutumist toksiliste materjalidega. Kostja poolt teostatud ehitustööde puuduste väljaselgitamiseks oli põhjendatud teistkordselt ehitustööde garantiiperioodil eriteadmisi nõudva spetsialisti kaasamine, et välja selgitada ehitustöödes esinevaid puudusi, mille likvideerimine oli kostja põhikirjajärgse tegutsemise eelduseks. Et hageja poolt teostatud ehitustöödes ilmnenud puuduste väljaselgitamiseks ei piisanud kostja enda teadmistest ning kostja oli sunnitud kasutama spetsialisti abi ning sellest tulenevalt täiendavaid kulusid kandma, siis oli kostja õigustatud saama hüvitist tema poolt kantud kahju eest, mistõttu kostja on põhjendatult hagejalt saanud garantiinõude korras eksperthinnangu eest 73.270 krooni. Ehitusspetsialisti abi kasutati garantiitööde teostamise ajal ja arved spetsialisti abi kasutamise eest on esitatud pärast garantiitööde teostamist, seega ei saanud kostja garantiitööde teostamise ajal välja tuua spetsialisti kasutamise eest tasumisele kuuluvat tasu. Kostja väidetel kandis ta perioodil oktoobrist 2004 kuni jaanuarini 2005 kulutusi summas 25.500 krooni õigusabi eest. Kostja leidis, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktist
7. 4 on hageja tekitanud kostjale eelnimetatud kahju, mistõttu kostja esitas
8. veebruaril
9. a. AS-ile Eesti Ühispank garantiinõude. Kostja ei ole õigusabile tehtud kulutusi piisavalt tõendanud. Kostja on küll esitanud kohtule õigusabikulude arved, kuid nendest ei nähtu, millises ulatuses on kostjale õigusabi osutatud tulenevalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust, samuti ei ole kohtule esitatud arvetelt võimalik eristada kostjale muudes õigusküsimustes antud õigusabi maksumust. Eeltoodust tulenevalt on kostja garantiikirja alusel hagejalt saadud õigusabikulude võrra alusetult rikastunud, mistõttu kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks alusetult saadud 25.500 krooni õigusabikulude eest. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti tema kasuks välja mõistmata 73.270 krooni, ja uue otsusega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palub apellant välja mõista vastustajalt. Kuivõrd hageja nõue põhines asjaolul, et kostja on omandanud hageja arvel alusetult garantiisumma, millele kostjal tegelikkuses õigust ei olnud, pidanuks kohus asja õigeks lahendamiseks tegema kindlaks, milliseid nõudeid garantiikiri tagas ning kas kostjal tekkisid hageja vastu garantiikirjaga tagatud nõuded, s. t. kas hageja rikkus garantiiaja kohustusi, kas rikkumise tagajärjel tekkis kostjale kahju summas 73.270 krooni ning kas hageja vastutab selle kahju hüvitamise eest. Kohus ei ole hageja väiteid ega neid kinnitavaid tõendeid analüüsinud. Kohtuotsusest ei selgu hagi osalise rahuldamata jätmise õiguslikku alust. Kostja on esitanud tõendid OÜ-le CMC Baltic 70.153, 80 krooni, mitte 73.270 krooni tasumise kohta. Kostja ei ole eitanud, et esitatud tõenditest kulutusi summas 73.270 krooni ei tulene, seega oleks kohtul tulnud 3116, 20 krooni igal juhul hageja kasuks välja mõista. Kohus andis ebaõige hinnangu
10. novembri
11. a. ja
12. novembri
13. a. ülevaatuse protokollidele ja
14. juuni
15. a. pretensioonile, järeldades, et kostja teadmistest 5 ei piisanud ehitustööde puuduste väljaselgitamiseks. Hageja selgitas, et erinevalt kostja väidetest ei ole tegemist samade puuduste teistkordse esinemisega, vaid sarnased puudused ilmnesid erinevatel aegadel erinevates ruumides. Hageja kõrvaldas kõik puudused. Arvestades, et kostja käsitles
16. juuni
17. a. pretensioonis vastavaid puudusi ja hageja kõrvaldas need, siis kinnitavad tõendid, et kostjal puudus vajadus kaasata ehitusspetsialisti vastavate puuduste väljatoomiseks ja kontrollimiseks. Kohus rikkus kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusi ja kahjuhüvise vähendamist reguleerivaid materiaalõiguse norme, jättes need kohaldamata.

§ 128

lõiget 3 kohaldas kohus valesti, leides, et kostja poolt kantud eksperdikulude näol on tegemist otsese varalise kahjuga. Ühelgi õigusaktil ei põhine kohtu seisukoht, et väljaspool kutse- ja majandustegevust ehitustööd tellival äriühingul on õigus kaasata oma garantiiaja õiguste paremaks teostamiseks ehitusspetsialiste töövõtja kulul, ilma et pooled oleksid selles kokku leppinud või see tuleneks seadusest ning ilma, et töövõtja oleks garantiiaja kohustusi üldse rikkunud. Kohtu seisukoha järgi on tellijal võimalik saada lihtsustatud korras garantii arvel rahuldatud suvaline nõue, mida garantii ei tagagi. Garantiikirjaga tagatud väidetava kahju hüvitamise kohustuse kindlakstegemiseks on vajalik tuvastada, milliseid nõudeid garantiikiri tagas. Lepingu p.

2. 2 kohaselt on lepingu dokumentatsiooniks ka pakkumise kutse dokumendid, mille punkti
3. 1 kohaselt peab pakkuja koos pakkumisega esitama tippjuhi kirjaliku nõusoleku firma blanketil, andmaks ehitusaegseks tagatiseks 10% hanke maksumusest, ning punkti
4. 2 kohaselt peab pakkuja koos pakkumisega esitama tippjuhi kirjaliku nõusoleku firma blanketil, andmaks garantiiperioodi tagatiseks 2% hanke pakkumuse maksumusest. AS Eesti Ühispank garanteeris hageja kohustuste täitmise kostja kasuks maksimaalselt summas 365.605 krooni juhul, kui hageja ei täida oma garantiiaja kohustusi vastavalt lepingus sätestatule. Seega tagas garantiikiri üksnes hageja garantiiaja kohustuste täitmist, mitte suvaliste kulutuste hüvitamist kostjale. Eksperdikulud oleksid saanud teoreetiliselt olla garantiikirjaga tagatud, kui hageja garantiiaja kohustuste hulka oleks kuulunud kostjale eksperdi võimaldamine garantiiaja õiguste paremaks teostamiseks või vastavate kulude hüvitamine. Antud juhul see nii ei olnud. Ka kohus märkis otsuses, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja parandas esitatud puudused.
5. novembri
6. a. ja
7. jaanuari
8. a. protokollid on käsitletavad täitmise kviitungina hageja garantiikohustuse kohase täitmise vastuvõtmise kohta kostja poolt (

§ 95

). Kostja on märkinud, et eksperdikulude näol olevat tegemist kuludega kahju kindlakstegemiseks ja suurema kahju ärahoidmiseks.

§ 128lg.

3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega kulud kahju kindlakstegemiseks ja ärahoidmiseks eeldavad, et eksisteerib mingi reaalne kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise näol. Antud juhul ei ole kostja väitnudki mingi reaalse kahju tekkimist. Seega oli tegemist tellija poolt oma garantiiaja õiguste täiesti tavapärase, mitte hageja väidetavatest rikkumistest ajendatud teostamisega – teostati ülevaatus, et avastada ja teatada töövõtjale kõigist võimalikest ilmnenud puudustest. Hageja garantiiaja kohustuste hulka ei kuulunud kostjale oma garantiiaja õiguste efektiivsemaks teostamiseks abistava eksperdi palkamine või kostjale vastavate kulude hüvitamine. Eeltoodu kohaselt ei ole hageja rikkunud garantiiaja kohustusi, kostjale ei ole tekkinud kahju summas 73.270 krooni ning isegi kui oleks, ei vastutaks hageja sellise kahju hüvitamise eest ning isegi kui vastutaks, tuleks kahjuhüvist vähendada. Seega kostja omandas hageja 6 arvel alusetult garantiisummana 73.270 krooni, millele kostjal tegelikkuses õigust ei olnud, ning on kohustatud selle hagejale kui alusetult saadu tagastama. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja rikkus pooltevahelist töövõtulepingut mittekohase ehitamisega. Tehtu parandamise ja kahju hüvitamise kohustus on hagejal vastavalt

§ 101lg.

1 punktidele 1 ja 3 niikuinii, sõltumata sellest, mis oli konkreetse töövõtugarantii või panga poolt antud garantiikirja sisu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige osas, millega kohus hagi rahuldamata jättis. Selles osas tuleb otsus tühistada, uue otsusega tuleb hagi täielikult rahuldada. Kohtukulud tuleb ümber jaotada. Vaidlust ei ole selle üle, et

1. aprillil
2. a. sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille esemeks oli kostja tootmis- ja büroohoone ehitustööde tegemine (tl. 7 – 14). Lepingu punkti
3. 1 kohaselt andis töövõtja tellijale ehitustöödele garantii tähtajaga 2 aastat lepingujärgsete tööde lõplikust vastuvõtmisest. Garantiis kohustus töövõtja omal kulul kõrvaldama defektid, mis on tekkinud tema süül ja avastatud garantiiaja jooksul. Lepingu punktis
4. 3 nähti ette tellija kohustus teatada töövõtjale kirjalikult garantiiperioodil avastatud puuduste mahust ja iseloomust. Töövõtja kohustus kolme tööpäeva jooksul teate kättesaamise päevast saatma tellija juurde esindaja, kes oli kohustatud kontrollima reklamatsiooni paikapidavust. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg ja tingimused tuli fikseerida kirjaliku aktiga lepingu osapoolte vahel. Vaidlust ei ole ka selle üle, et
5. novembril
6. a. väljastas AS Eesti Ühispank garantiikirja hageja kohustuste täitmise garanteerimiseks kostja ees summas 365.605 krooni juhuks, kui hageja ei täida oma garantiiaja kohustusi vastavalt
7. aprilli
8. a. töövõtulepingus sätestatule (tl. 24). Garantii kohaselt kehtis see
9. novembrist
10. a.
11. veebruarini
12. a. ja selle kohaselt kohustus garant tegema makse kostja esimesel nõudmisel 14 päeva jooksul pärast kostja kirjaliku ja põhjendatud nõude kättesaamist. Garantiikirjas loetleti dokumendid, millest nõue pidi koosnema. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et lepingujärgsed tööd võttis kostja vastu
13. novembril
14. a. ja et
15. juunil
16. a. teatas kostja hagejale garantiiperioodil avastatud puudustest. Hageja parandas puudused ja andis garantiikorras tehtud tööd kostjale üle
17. novembri
18. a. aktiga, milles pooled kinnitasid, et garantiitööd on teostatud vastavalt tellija poolt esitatud puuduste loetelule (tl. 25).
19. oktoobril
20. a. esitas kostja hagejale teise reklamatsiooni, milles märgitud puudused hageja kõrvaldas, andes tööd kostjale üle aktiga
21. jaanuaril
22. a. (tl. 28 – 30). Pooled ei vaidle selle üle, et selgi korral kõrvaldas hageja garantiikorras kõik kostja poolt osundatud puudused. Kostja esitas hagejale
23. jaanuari
24. a. pretensiooni ehituse töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamiseks (tl. 26 – 27). Pretensioonis teatas kostja, et hageja poolt töövõtulepingu rikkumisega (mittekvaliteetsete tööde tegemisega) seoses on ta kandnud kahju summas 98.770 krooni, sealhulgas kulutused eksperthinnangutele ja garantiitööde kvaliteedi kontrollile ehitise omanikujärelevalvet korraldava ettevõtte poolt summas 73.270 krooni ja kulutused õigusabile summas 25.500 krooni. Kostja hoiatas hagejat, et kahju hüvitamata jätmisel esitab ta nõude garantiikohustuse garanteerinud pangale.
25. veebruaril
26. a. esitas kostja AS-ile Eesti Ühispank nõude 98.770 krooni maksmiseks (tl. 31 – 33) ja pank debiteeris selle summa hageja kontolt
27. veebruaril
28. a. Vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli alus nõuda pangalt garantii realiseerimist ja 98.770 krooni ülekandmist. Kuna maakohus rahuldas hagi 25.500 krooni ulatuses, leides, et kostjal ei olnud selles osas õigust pangalt raha nõuda, ning selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, siis ei kontrolli ringkonnakohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lõikele 1 maakohtu lahendi õigsust osundatud osas. Ülejäänud – 73.770 krooni – osas on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. 7 AS-i Eesti Ühispank poolt kostjale garantii andmisega tekkis kolmnurksuhe, milles osalevad pank kui garant, kostja kui võlausaldaja ja hageja kui võlgnik. Kuna garantii, mille kostja rahaks tegi, andis pank
29. novembril
30. a., siis kohalduvad sellele suhtele

-i sätted. Garandi ja võlausaldaja suhte moodustab garantiileping, mille sisu on määratud

-i §-s

1. Selle paragrahvi lg. 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele, ja lg. 3 kohaselt võib garantii andja võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Seega on garantiilepingu puhul tegemist abstraktse garandipoolse lubadusega täita garantiis nimetatud eelduste täitmisel kindlale isikule (võlausaldajale) viimase nõudel kindlasisuline kohustus (maksta teatud rahasumma). Garantiileping ja sellest tulenevad kohustused on täiesti sõltumatud lepingust, millest tulenevaid kohustusi see tagab. AS-i Eesti Ühispank ja kostja vahelises garantiilepingus (
2. novembri
3. a. garantiikirjas) on garantiijuhtumina kokku lepitud põhjendatud kirjaliku nõude esitamises ja selles, milliseid dokumente peab see nõue sisaldama. Seega on tegemist formaalse asjaoluga. Kostja poolt esitatud dokumentide alusel maksiski pank kostjale nõutud summa, debiteerides selle ühtlasi hageja arvelt. Kostja vastu esitatud alusetu rikastumise nõuet on hageja põhjendanud väitega, et kostja on hageja arvel omandanud garantiisumma, mida tal ei olnud alust saada, kuna garantiiga tagatavat kohustust tegelikult ei olnud. Niisugune nõue võib põhineda

§ 1028

lõikel 1, mille kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas hageja oli rikkunud vaidluse poolte (võlgniku ja võlausaldaja) vahelist lepingut viisil, mis oleks andnud kostjale õiguse panga poolt väljamakstud garantiisumma omandamiseks. Panga garantii (tl. 24) kohaselt on see antud juhuks, kui hageja ei täida oma garantiiaja kohustusi vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingule. Seega tagati pangagarantiiga mitte kõiki töövõtulepingust tulenevaid töövõtja (hageja) kohustusi, vaid üksnes tema poolt võetud garantiikohustusi. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas hageja rikkus töövõtulepingust tulenevaid garantiikohustusi ja kas kostja tegi vaidlusalused kulutused selleks, et hageja garantiikohustus tema asemel täita. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks pooltevahelise töövõtulepingu näol tegemist kestuslepinguga, sest see leping ei ole suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele (

§ 195lg.

3). Töövõtulepingus on pooled kokku leppinud ühekordse kindla mahuga kohustuse täitmises – hoone ehitamises – ja asjaolu, et hoone ehitus võttis teatud aja, ei muuda lepingut kestuslepinguks. Töövõtuleping sõlmiti 9. aprillil 2002. a., seega enne

-i jõustumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne

1. juulit 2002, enne selle seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb pooltevahelisele töövõtulepingule kohaldada tsiviilkoodeksi (TsK) ja enne
2. juulit
3. a. kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätteid. TsK §-s 214 sätestatud garantii mõiste kohaselt loeti garantiiks seaduse või lepinguga ettenähtud isiku (garandi) kohustust kustutada teise isiku võlgnevus täielikult või osaliselt kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Hageja poolt töövõtulepingus antud garantiikohustus ei mahu sedavõrd kitsa määratluse alla, kuid tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võisid pooled sõlmida lepinguid, mis ei olnud seaduses sätestatud, kuid mis ei olnud vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega (TsÜS § 58 lg. 1). Pooltevahelises töövõtulepingus määratletud hageja garantiikohustus ei olnud sellega vastuolus ning hageja garantiikohustuse sisu määratlemisel tulebki lähtuda pooltevahelisest lepingust. 8 Töövõtulepingust tulenevalt tagas hageja töövõtugarantiiga, et ta kõrvaldab omal kulul kõik tööde puudused, mis on avastatud 2 aasta jooksul kostja poolt tööde lõplikust vastuvõtmisest. Seega oleks kostjal olnud alus nõuda pangagarantii alusel oma kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui tegemist oleks olnud puudustega töös, mis oleksid ilmnenud garantiitähtajal ja mida hageja lepingus kokkulepitud korras ei oleks kõrvaldanud. Kostja ei olegi väitnud, nagu oleks tema kulutuste näol, mis talle pangagarantiist tulenevalt korvati, olnud tegemist niisuguste puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutustega. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kõik kostja poolt garantiitähtajal avastatud puudused hageja kõrvaldas. Kostja väitel oli tema kulutuste näol tegemist kahjuga, mis tekkis hageja poolt töövõtulepingu rikkumisest, mis seisnes mittekvaliteetses ehitamises. Selleks kahjuks on kostja lugenud kulutused lepingujärgse töö mittevastavuse kindlakstegemiseks, kahju suurenemise vältimiseks, eksperthinnangu saamiseks ja garantiitööde üle omanikujärelevalve teostamiseks. Kolleegium leiab, et kirjeldatud väidetava kahju hüvitamiseks ei andnud pangagarantii alust ning kostja on panga poolt hüvitatud kulutuste näol hageja arvel alusetult rikastunud. Seega tuleb hagi ka 73.270 krooni ulatuses rahuldada. Kuna hagi on esitatud enne
4. jaanuari
5. a., siis tuleb menetluskulud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotada ja kindlaks määrata seni kehtinud TsMS-i kohaselt. Kuna hagi rahuldatakse lõppkokkuvõttes täielikult, tuleb kostjal vastavalt TsMS § 60 lõigetele 1, 8 ja 11 hüvitada hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõiv 6000 krooni ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 4000 krooni. Õigusabi kuludokumente ei ole hageja esitanud. Kostja kohtukulud jäävad tema enda kanda. Urmas Reinola Raivo Einula Malle Seppik