TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1174 Otsuse kuupäev 10.oktoober 2006 Kohtunik Kohtukolleegium koosseisus: Roby Koik, Eda Muts ja Mai Saunanen K

§ 9

lg 4 autonoomne ning sama seaduse § 9 lg 6 p 3 kohaselt kehtestab ülikool oma põhikirjas õppetingimused ja õppekorra ning õppekavade koostamise korra. Vastavalt

§ 3

lg 3 tuleb ülikoolisisese haldusmenetluse suhtes haldusmenetluse seadust kohaldades pidada silmas

s sätestatud erisusi.

§ 14

lg 3 kohaselt ja tulenevalt ülikooli enesekorraldusõigusest kehtestab ülikooli nõukogu ülikooli valitsemisse ning õppe-ja teadustegevusse puutuvad üldised eeskirjad. Ülikoolil ei ole kohustust kooskõlastada nimetatud regulatsioone teiste ülikoolidega.

1. Ülikool oli seisukohal, et õppekorralduseeskirjas sätestatud diplomi cum laude andmise kord vastab haridusministri 09.02.1999 määrusega nr 8 „Diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimuste kinnitamine" kehtestatud regulatsiooni mõttele ning lähtub vastava regulatsiooni loogikast, heakskiidu on Tartu Ülikooli tõlgendusele andnud ka Haridus- ja Teadusministeerium. Vastustaja märkis, et diplomi cum laude andmist reguleeriv kord õppekorralduseeskirjas on püsinud muutumatuna alates kaebaja immatrikuleerimisest
2. aastal. Kõigis alates 04.09.2000 kehtinud õppekorralduseeskirja redaktsioonides on olnud ühtmoodi reguleeritud keskmise hinde arvutamine (v.a. 30.08.2004 jõustunud täiendus, mille kohaselt mitteilmunud = 0), samuti ei ole alates 04.09.2000 olnud lubatud positiivsele tulemusele sooritatud eksami, arvestuse või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil.
3. Vastustaja oli seisukohal, et õppekorralduseeskirjaga kehtestatud cum laude andmise kord on nii eesmärgipärane kui ka proportsionaalne. Diplomi cum laude andmise eesmärk on õppekava raames ülikooli poolt pakutavad ained parimal tasemel omandanud üliõpilaste töö tunnustamine. Tartu Ülikool on seisukohal, et cum laude diplomiga ei ole kohane tunnustada üliõpilasi, kes on õpingute jooksul saanud mõne eksami soorituse eest hindeks F ehk „puuduliku", mis tähendab, et üliõpilasel on eksami sooritamise hetkel puudunud aines miinimumteadmiste tase. Vastav põhimõte on olnud üheselt fikseeritud

alusel ülikooli nõukogu poolt kehtestatud õppekorralduseeskirjas vähemalt alates 04.09.2000 ehk kaebaja immatrikuleerimisest. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide selle kohta, nagu oleks ülikoolis varem olnud võimalik sooritada hinde parandamise eesmärgil uuesti 3 eksamit, mille eest üliõpilane esimesel sooritusel oli saanud E või D. Tartu Ülikoolis ei ole lubatud positiivsele tulemusele sooritatud eksami, arvestuse või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil, seega ei ole võimalik saada diplomit cum laude 5 üliõpilastel, kes on sooritanud mõne eksami tulemusele D või E. Vastav piirang on kehtinud samuti vähemalt alates 04.09.2000 ehk kaebaja immatrikuleerimisest.

1. Vastustaja ei nõustunud kaebaja väitega, et Tartu Ülikooli diplomi cum laude andmise regulatsioon ei arvesta puhtinimlikke asjaolusid nagu üliõpilase haigestumine, sattumine liiklusummikusse vms. Õppekorralduseeskirja punkti 198 kohaselt märgitakse selliste asjaolude ilmnemise puhul üliõpilasele eksamiprotokolli tulemusena „mitteilmunud", mis aga tühistatakse juhul, kui üliõpilane esitab tõendi mitteilmumise mõjuva põhjuse kohta seitsme tööpäeva jooksul alates eksami toimumisest. Mõjuval põhjusel eksamile mitteilmumine ei lähe eksamiprotokolli negatiivse tulemusena ega mõjuta üliõpilase keskmist hinnet.
2. Ülikool ei nõustunud ka kaebaja väitega, nagu oleks keeld positiivselt sooritatud eksameid hinde parandamise eesmärgil ümber teha ebamõistlik ja õigusvastane piirang. Ülikool on kohustatud oma õppekorralduse määramisel arvestama, et põhiseaduse § 37 sätestatud igaühe õigus haridusele ei saa olla piiramatu. Finantskaalutlused ning ülikooli efektiivse funktsioneerimise vajadus võivad olla selle piirangu piisavaks õigustuseks. Kaebaja väite kohaselt peaks olema isikul, kellel on võimalus saada cum laude ja seda takistab mõni üksik D või E, olema õigus need üksikud eksamid soovi korral ümber teha. Kaebaja poolt soovitatav selline regulatsioon paneks ülejäänud üliõpilased ebavõrdsesse olukorda võrreldes potentsiaalsete cum laude lõpetajatega ning rikuks jämedalt üliõpilaste võrdse kohtlemise põhimõtet.
3. Põhjendamatu on kaebaja väide, mille kohaselt õppeosakonna poolt teostatud kontrolli järgselt õigusteaduskonnas diplomite cum laude andmise kooskõlla viimine ülikooli õigusaktidega riivaks kaebaja ja teiste varasematel aastatel õpinguid alustanud isikute õiguspärast ootust. Nelja teaduskonna eksimusi mõnel aastal diplomite cum laude väljastamisel ei saa pidada väljakujunenud praktikaks, enamik teaduskondi ja kolledžeid on kiitusega diplomite väljastamisel käitunud õiguspäraselt. Varasemale õigusvastasele käitumisele ning õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisele tuginedes ei saa tekkida õiguspärast ootust sellise käitumise jätkumisele. Võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes ei saa nõuda, et haldus jätkaks oma ebaseaduslikku tegevust. Haridus- ja Teadusministeeriumi arvamus Haridus- ja Teadusministeerium oli seisukohal, et Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri ja selle rakendamine (Tartu Ülikooli õppeprorektori 13.06.2006.a. kiri nr 7-2.1/P2-10997) diplomi kiitusega väljaandmise tingimuste kohta on kooskõlas cum laude määruse sätete ja mõttega. Cum laude määruse võimalik ebaõige kohaldamine teistes ülikoolides ei õigusta kuidagi sellist praktikat ega muuda seda õiguspäraseks. Põhjendatud ei ole rääkida uuest tõlgenduspraktikast, sest cum laude määrus on kehtinud alates 1999.aastast ja selles 2003.a tehtud muudatused ei ole sisuliselt muutnud diplomi kiitusega andmise põhimõtteid. Cum laude määruse punkti 1 kohaselt peavad kõrgharidust andvad õppeasutused andma välja diplomeid kiitusega (cum laude) selles määruses ettenähtud tingimustel. Kui õppeasutuste praktika on olnud määruses sätestatust erinev, siis ei ole nende tegevus olnud selles osas õiguspärane ja nad peavad oma tegevuse õigusaktidega vastavusse viima. Asjaolu, et cum laude määruse punkti 4 alapunktis 4 nimetatud tähtedega hinnetega ümber arvestamisel numbriteks on nimetatud tähti „A" kuni „E" ja mainitud ei ole „ F“, ei oma tähendust. Tuleb tõdeda, et hinnete „D" ja „E" nimetamine poleks tähtedest numbriteks ümber arvutamisel üleüldse vajalik, kuna selliste hinnete olemasolul ei kvalifitseerutaks diplomi kiitusega andmise tingimustele (cum laude määruse punkti 4 alapunkt 2). Nimetatud puudus ei takista cum laude määruse eesmärgipärast tõlgendamist ja on ületatav. Nimelt tuleb 6 ümberarvutamise osas oluliseks pidada ennekõike viidet kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtsele hindamissüsteemile, mille punktis 4 on välja toodud kõik hinded ja nende vasted numbrites, sh „F" kui „0". Cum laude määruse punkti 4 alapunkti 4 kohaselt peab üliõpilase keskmine hinne olema õpingute vältel vähemalt 4,60, kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktika ja lõputöö hindeid. Nimetatud punktis on sõnaselgelt rõhutatud, et keskmise hinde arvutamisel lähevad arvesse kõikide eksamite hinded. Nende hulka kuuluvad ka negatiivsed hinded. Keskmine hinne arvutatakse üle kõigi õpitulemuste, mitte ainult positiivselt sooritatud tulemuste. Ei ole võimalik rääkida üliõpilase õiguspärasest ootusest mis põhineb cum laude määruse ebaõigel kohaldamisel. Kui on tuvastatud õigusvastane olukord, siis isiku lootust et selline olukord jätkuks, ei saa pidada õiguspärase ootuse tekkimiseks piisavaks ja see ei kaalu üles halduse õiguspärasuse põhimõtet. Pealegi on cum laude määrus kehtinud alates 22.03.1999.a. ja üliõpilastel on olnud võimalik sellega sellest ajast alates oma õpingutes arvestada ja nad on saanud mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mida toovad nende õpingute tulemused kaasa diplomi kiitusega saamise võimalikkuse osas. Kohtu otsus ja põhjendused Kaebuses on esitatud järgnevad nõuded:
4. Kohustada Tartu Ülikooli väljastama kaebuse esitajale baccalaureus artiumi kraadi kinnitav diplom kiitusega (cum laude);
5. Tuvastada Tartu Ülikoolis
6. aastal kasutusele võetud cum laude omistamise tõlgenduspraktika õigusvastasus; alternatiivselt: selle tagasiulatuva kohaldamise õigusvastasus. Kaebuse lubatavusest Kaebuses on esitatud nõue sooritamata toimingu sooritamiseks. Vastavalt HKMS § 6 lg 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata (haldus)toimingu sooritamist. Diplomi väljastamisel, sealhulgas ka diplomi kiitusega (cum laude) omistamisel, teostab Tartu Ülikool avalikku võimu temale seaduse ja muude õigusaktidega antud võimupädevust (haldusfunktsiooni). Avaliku võimu teostamisel (avalik-õiguslikus suhtes) antud haldusaktide ja sooritatud või ka sooritamata haldustoimingute peale esitatud kaebused kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Kaebuse esitamiseks on nõutav, et kaebaja oleks pöördunud haldusorgani (antud juhul Tartu Ülikooli) poole taotlusega toiming sooritada. Kaebaja on seda teinud ja ülikool on vastanud keeldumisega (tl 8-9). Kaebuse esitaja on kohtusse pöördumisel järginud HKMS § 9 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Eeltoodust lähtudes on R. R.i kaebus lubatav. I Kohustamisnõude põhjendatus Kohus rahuldab kohustamiskaebuse, kui on tuvastatud, et vastustaja on kohustatud toimingu sooritama; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Hinnangu andmiseks, kas Tartu Ülikool oli kohustatud taotletud toimingu sooritama – diplomi kiitusega kaebuse esitajale väljastama, analüüsib kohus asjassepuutuvat õiguslikku regulatsiooni. 7 Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegevust reguleerib Ülikooliseadus. Tartu Ülikooli tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste ülikoolidega võrreldes sätestab Tartu Ülikooli seadus.

ülesanne on sätestada ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise kord, tegutsemise alused, autonoomia piirid, juhtimise põhimõtted, kõrghariduse omandamise vormid ja tingimused, ülikooli varade õiguslik seisund, finantseerimise kord, õppejõudude ja üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused ning riiklik järelevalve ülikooli tegevuse üle. Tartu Ülikooli seadus ei sätesta erisusi diplomite (sealhulgas kiitusega diplomite) andmisel võrreldes teiste ülikoolidega. Seega tuleb Tartu Ülikoolil nagu teistelgi ülikoolidel lähtuda selles küsimuses

st ja selle alusel antud õigusaktidest. Bakalaureuseõppe, magistriõppe doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe ning rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi vormistamise ja väljaandmise korra on

§ 31

lg 4 alusel kehtestanud Vabariigi Valitsus.

§ 31

lg-s 2 sisalduva volitusnormi alusel on bakalaureuse- ja magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimused kinnitanud haridusminister

1. veebruari 1999.a. määrusega nr 8 „Diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimuste kinnitamine.” (edaspidi lühendatult määrus). Nimetatud määruse punkti 4 kohaselt diplom kiitusega (cum laude) antakse välja üliõpilasele: 1) kes läbis käesoleva määruse punktis 3 nimetatud õppekava täies mahus (sooritas õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kaitses lõputöö); 2) kes sooritas kõik eksamid hinnetele "3"("C"), "4"("B") või"5"("A"); 3) kes kaitses lõputöö hindele "5 " ("A ") või sooritas lõpueksami hindele "5 " ("A "); 4) kelle keskmine hinne õpingute vältel oli "4,60" või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktika ja lõputöö hindeid. Õpitulemuste hindamisel tähtedega arvestatakse keskmise hinde arvutamisel tähed "A" kuni "E" ümber numbriteks "5" kuni "1" vastavalt kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtsele hindamissüsteemile. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on läbinud õppekava täies mahus (sooritas õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika) ning kaitses lõputöö hindele „5” („A”). Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada fraasi „sooritas kõik eksamid” (määruse p 4.2) ja kuidas tuleks arvestada keskmist hinnet õpingute vältel (määruse p 4.4). Vastustaja arvates on ministri määruses reguleeritud keskmise hinde arvutamist puudutav punkt 4.4 puudulikult. Tartu Ülikool on täpsustanud määruses sätestatud korda Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjas. Diplomi kiitusega (cum laude) andmine on sätestatud Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja alajaotuse III .2.9.1 „Õppekava täitmine” punktis
2. Nimetatud punkt sätestab, et diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele, 130.1 kes läbis rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, arsti-, hambaarsti või proviisoriõppe, klassiõpetaja või magistriõppe õppekava täies mahus; 130.2 kes sooritas kõik eksamid hinnetele C, B või A; 130.3 kes kaitses lõputöö hindele A või sooritas lõpueksami hindele A ; 130.4 kelle keskmine hinne õpingute vältel oli "4,60" või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktika ja lõputöö hindeid. Õpitulemuste hindamisel tähtedega arvestatakse keskmise hinde arvutamisel tähed A kuni C ümber numbriteks 5 kuni
3. 8 Toimiku materjalidest nähtub, et
4. mail 2006.a. saatis ülikooli õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse juhataja TÜ teaduskondadele märgukirja, milles osundatakse sellele, et õppeosakonna poolt läbi viidud kontrolli tulemusena on selgunud, et teaduskonniti tõlgendatakse cum laude andmisel õppekorralduseeskirjas sätestatut erinevalt. Märgukirjas antakse juhised, kuidas tuleks õppekorralduseeskirja tõlgendada. Märgukirja kohaselt tähendab esimene punkt muuhulgas seda, et üliõpilasel ei tohi olla ühtegi hinnet F (kusjuures arvesse lähevad ka hiljem hinneteks A, B või C parandatud mitterahuldavad). Kolmandas punktis öeldu tähendab seda, et üliõpilase keskmine hinne on arvutatud üle kõigi tulemuste, mitte ainult üle positiivsete tulemuste. Lisatud on märkus, et keskmise hinde all mõeldakse aritmeetilist keskmist ning uues õppekorralduseeskirjas on vastav täpsustus ka tehtud (tl 8-9). Seega tuleb õppeosakonna poolt antud juhise järgi keskmise hinde (hinnete aritmeetiline keskmise) arvutamiseks kõikide saadud hinnete summa jagajana arvesseminevate eksamite hulka arvata ka need eksamid, mille esialgne tulemus oli „0” (F). Sellisel puhul läheb ühes aines tehtud eksami eest kirja kaks tulemust ( 0 + ümbertegemisel saadud tulemus) ning ühte eksamit, mis oli õppekava täies mahus läbimiseks kohustuslik sooritada, arvestatakse kahe eksamina. Taoline keskmise hinde arvutamise metoodika mõjutab keskmist hinnet üliõpilase kahjuks. Keskmine hinne on tunduvalt madalam, kui juhul, kui arvesse läheksid ainult eksamid, mille üliõpilane õppekava läbimiseks tõepoolest sooritas („tegi eksami ära” ehk sai positiivse tulemuse). Samas kajastuvad diplomi lisas (akadeemilises õiendis) vaid positiivsed hinded. Kuna kaebuse esitaja sooritas 26.01.2005 eksami aines „Õiguse üldteooria" hindele F („puudulik") ja 14.03.2005 eksami samas aines hindele A („suurepärane"), siis tema aritmeetiline keskmine hinne üle kõigi õppetulemuste oli 4,53 ning juhul, kui arvesse läheksid ainult positiivsele hindele sooritatud tulemused üle 4,63 (tl 15). Seega Tartu Ülikooli õppeosakonna poolt kehtestatud cum laude diplomi andmise põhimõtetest lähtudes ei vastanud kaebuse esitaja diplomi cum laude saamise tingimustele Tartu Ülikoolis. Asja kohtulikul uurimisel on selgunud, et Tartu Ülikoolis tõlgendatakse ja rakendatakse haridusministri määrusega kehtestatud cum laude andmise tingimusi teisiti, kui teistes Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, samuti see, et kuni k.o. aasta kevadeni ei tõlgendatud ja rakendatud mitte kõikides Tartu Ülikooli teaduskondades cum laude andmise tingimusi ühetaoliselt (tl 4647; tl 94-98). Kuni
5. juunini 2006, mil kaebajale tehti teatavaks ülikooli lõplik seisukoht, et talle ei ole võimalik diplomit kiitusega väljastada (tl 13 -14), anti ka TÜ õigusteaduskonnas diplom kiitusega (cum laude) üliõpilastele, kes õpingute vältel olid saanud hinde F, kuid hiljem parandasid selle hindeks A, B või C ning keskmise hinde arvutamisel võeti arvesse ainult positiivse tulemusega eksamid. Vastustaja oli seisukohal, et õppekorralduseeskirjas sätestatud diplomi cum laude andmise kord vastab haridusministri 09.02.1999 määrusega nr 8 „Diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimuste kinnitamine" kehtestatud regulatsiooni mõttele ning lähtub vastava regulatsiooni loogikast, heakskiidu on Tartu Ülikooli tõlgendusele andnud ka Haridus- ja Teadusministeerium. Kohus nõustub vastustajaga selles, et õppekorralduseeskirja p 130 regulatsioon vastab haridusministri 09.02.1999 määruse nr 8 „Diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimuste kinnitamine" regulatsioonile. Kohtu arvates ei vasta aga ministri määrusele (regulatsiooni loogikale ja mõttele) ülikooli õppeosakonna poolt õppekorralduseeskirja p 130 tõlgendamiseks ja kohaldamiseks antud juhised. 9 Vastustaja selgitas kohtule, et cum laude omistamise põhimõtted pidid olema kõigile teaduskondadele teada juba vähemalt alates
6. aasta sügisest. Kirjalikke selgitusi ja juhiseid TÜ õppekorralduseeskirja kohaldamiseks varem antud ei ole. Nõustamine on toimunud suuliselt. Õppekorraldus- ja kvaliteedi osakonna märgukiri
7. maist 2006.a. on esimene kõigile teaduskondadele saadetud kirjalik juhis TÜ õppekorralduseeskirja p 130 tõlgendamiseks ja kohaldamiseks (tl 8-9). Selle juhisega, milles sisalduvad põhimõtted pidid väidetavalt üldiselt teada olema, laiendab Tartu Ülikool kohtu arvates õigusvastaselt oma pädevust. Piirates diplomi kiitusega (cum laude) saamise võimalust on Tartu Ülikool kehtestanud cum laude diplomi andmiseks täiendavad tingimused võrreldes haridusministri 09.02.1999.a. määruses kehtestatud tingimustega. Ülikooliseadus ega ka Tartu Ülikooli seadus Tartu Ülikoolile diplomi kiitusega (cum laude) tingimuste kehtestamiseks volitust ei anna.

§ 31

lg 2 järgi on volitatud diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimused kehtestama haridus- ja teadusminister.

§ 31lg 2 edasivolitamise õigust ei sisalda.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et õppeosakonna poolt teaduskondadele saadetud märgukirjas ei tõlgendata haridusministri 09.02.1999.a. määruse nr 8 punkti 4 süstemaatiliselt ja normi loogikast lähtudes. Ministri määruse punktis 4.1 räägitakse õppekava täies mahus läbimisest. Määruse p-s 4.1 sulgudes antud selgituses ja TÜ õppekorralduseeskirja p-st 127 lähtudes on õppekava täies mahus täidetud (läbitud), kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami. Sooritatud eksamina saab eeltoodu alusel mõista üksnes eksamit, milles üliõpilane sai positiivse hinde. Määruse p 4.2 kohaselt peab cum laude saamiseks olema eksamid sooritatud hinnetele C, B, või A. „Kõikide eksamite hinded“ määruse p 4.4 tähenduses saavad olla vaid positiivsed eksami hinded, s.t hindeid A-st E-ni (F kui „mittesooritatud" eksami hinne arvesse ei lähe). Seda kinnitab vahetult punkti 4.4 teine lause, kus antakse juhis numbersüsteemis olevate hinnete ümberkandmiseks tähtsüsteemi („Õpitulemuste hindamisel tähtedega arvestatakse keskmise hinde arvutamisel tähed „A" kuni „E" ümber numbriteks „5" kuni „1" vastavalt kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtsele hindamissüsteemile."). F-ide arvestamisest keskmise hinde arvutamisel määrus ei räägi, mis on ka loogiline, sest õppekava läbimise mõttes tähendab F „mittesooritust" ehk tulemuse puudumist (tulemus = 0). Seega on väär ja määruse mõtet ja süsteemi moonutav TÜ õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse tõlgendus, kus sooritatud eksamite hulka arvestatakse ka eksamid, mille tulemus oli F

§ 9

lg-le 4 autonoomne.

§ 14

lg 3 kohaselt ja tulenevalt ülikooli enesekorraldusõigusest kehtestab ülikooli nõukogu ülikooli valitsemisse ning õppe-ja teadustegevusse puutuvad üldised eeskirjad. Ülikoolil ei ole kohustust kooskõlastada nimetatud regulatsioone teiste ülikoolidega. Vastustaja põhjendab cum laude omistamise põhimõtteid Tartu Ülikoolis ja ministri vastava määruse ja õppekorralduseeskirja p-i 130 tõlgendust cum laude andmise eesmärgi ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Tartu Ülikoolis ei ole lubatud positiivsele tulemusele sooritatud eksami, arvestuse või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil, seega ei ole võimalik saada diplomit cum laude üliõpilastel, kes on sooritanud mõne eksami tulemusele D või E. Seoses eeltooduga peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et

§ 1kohaselt sätestab nimetatud seadus ka autonoomia piirid.

Kuna kõrgharidust tõendava dokumendi - diplomi (sealhulgas cum laude diplomi) väljaandmiseks peavad kehtima ühtsed tingimused kõikides Eesti kõrgkoolides, on seadusandja

§ 31

lg-s 2 volitanud diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimused kehtestama haridus- ja teadusministrit.

§ 31lg 2 edasivolitamise õigust ei sätesta.

Samuti ei sätesta erisusi cum laude andmise põhimõtete ja tingimuste kehtestamisel Tartu Ülikoolis Tartu Ülikooli seadus. Seega piiratakse

§ 31

lg-ga 2 ülikoolide, sealhulgas Tartu Ülikooli, autonoomiat (enesekorraldusõigust). Tartu Ülikool on oma õppekorralduseeskirjas sätestanud, et positiivsele tulemusele sooritatud eksami, arvestuse või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud (õppekorralduseeskirja p 189). Kohus ei anna käesolevas asjas hinnangut sellele, kas Tartu Ülikoolis kehtestatud keeld positiivselt sooritatud eksameid hinde parandamise eesmärgil ümber teha on ebamõistlik ja õigusvastane piirang. Sellise piirangu kehtestamine on jäetud ülikoolide otsustada. Sellest piirangust tulenevalt pole üliõpilased, kes on sooritanud mõne eksami tulemusele D või E võrdselt koheldud nendega, kes on saanud mõnel eksamil tulemuse F. Samas ei ole kohtu arvates aga õige põhjendada cum laude diplomi väljaandmisel täiendavate tingimuste (piirangute) kehtestamist õppekorralduseeskirja p-s 189 sätestatud piiranguga. Eelkirjeldatud piirangu sätestamisel oli Tartu Ülikoolil võimalus ja kohustus kaaluda, kas selline piirang tagab üliõpilaste võrdse kohtlemise. Ülikoolisisese regulatsiooni kehtestamisel (antud juhul TÜ õppekorralduseeskirja p 189) tuleb lähtuda üleriigilisest regulatsioonist, mis seab ülikoolile teatavad piirangud (antud juhul haridusministri 09.02.1999.a. määrus nr 8), mitte vastupidi – kohandada tõlgendamise või täiendavate tingimuste õigusvastase kehtestamisega seadustes või muudes üleriigiliselt kehtivates õigusaktides sätestatud korda ja tingimusi ülikoolisisese regulatsiooniga. Vastustaja põhjendus, et on oma õppekorralduse määramisel kohustatud arvestama sellega, et põhiseaduse § 37 sätestatud igaühe õigus haridusele ei saa olla piiramatu, on antud juhul asjakohatu. Cum laude diplomi andmisel täiendavate tingimuste õigusvastast kehtestamist ei saa põhjendada ka õppeasutuse efektiivse funktsioneerimise kaalutluse ja finantskaalutlustega. Vastustaja väitel on cum laude andmise tingimusi tõlgendatud Tartu Ülikoolis eesmärgipäraselt. Vastustaja märkis, et cum laude andmise eesmärk on õppekava raames ülikooli poolt pakutavad ained parimal tasemel omandanud üliõpilaste töö tunnustamine. Kohus nõustub selle 11 seisukohaga. Samas ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et cum laude diplomiga ei ole kohane tunnustada üliõpilasi, kes on õpingute jooksul saanud mõne eksami soorituse eest hindeks F ehk „puuduliku", mis tähendab, et üliõpilasel on eksami sooritamise hetkel puudunud aines miinimumteadmiste tase. Asjaolu, et üliõpilane sai õpingute jooksul mõnes aines eksamil hindeks F ei tähenda iseenesest seda, et ta ülikooli lõpetamisel ei oleks ta seda ainet parimal tasemel omandanud. Parandades eksamihinde F hindeks C, B või A on üliõpilane omandanud õppeaine heal, väga heal või suurepärasel tasemel. Kohtu arvates väärib tunnustust lõpptulemus, tähtis ei ole, kuidas üliõpilane selle tulemuseni jõudis. Nagu kohus otsuse alguses sissejuhatavalt märkis, tuleb kohustamiskaebus rahuldada, kui on tuvastatud, et vastustaja on kohustatud toimingu sooritama; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohus on seisukohal, et Tartu Ülikool oli kohustatud väljastama R. R.ile diplomi kiitusega (cum laude), kuna R. R. oli täitnud haridusministri 09.02.1999.a. määruse nr 8 „Diplomi kiitusega (cum laude)andmise tingimused“ punktis 4 sätestatud vajalikud eeldused selle diplomi saamiseks. R. R.ile on diplom kiitusega käesolevaks ajaks esialgse õiguskaitse korras väljastatud. Et see õiguslik olukord jääks püsivalt kehtima, on tal õigus nõuda, et Tartu Ülikooli kohustus väljastada kaebajale baccalaureus artiumi kraadi kinnitav diplom kiitusega (cum laude) fikseeritakse kohtuotsuses. Kohus rahuldab kohustamisnõude ja kohustab Tartu Ülikooli väljastama R. R.ile baccalaureus artiumi kraadi kinnitav diplom kiitusega (cum laude). II Tuvastamisnõude põhjendatusest Kaebuse esitaja on esitanud kaebuses ka nõude tuvastada Tartu Ülikoolis

1. aasta mais kasutusele võetud cum laude omistamise tõlgenduspraktika õigusvastasus; alternatiivselt selle tagasiulatuva kohaldamise õigusvastasus. Vastustaja selgitas kohtule, et kaebaja arusaam, nagu oleks ülikool väljastanud Margit Raudsepa
2. mai 2006.a. kirjaga kehtiva korra uue tõlgendusjuhise, on ekslik.
3. aasta mais kontrolliti diplomi cum laude andmist ülikoolis. Kontrolli tulemusena selgus, et neljas teaduskonnas 11-st teaduskonnast ja 6-st kolledžist oli ülikoolis kehtivat regulatsiooni kohati vääralt rakendatud, mistõttu saatis õppeosakonna õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse juhataja Margit Raudsepp
4. mail 2006 märgukirja juhtimaks tähelepanu vajadusele diplomi cum laude andmine teaduskondades ja kolledžites kehtivate õigusaktidega kooskõlla viia. Vastustaja võttis õigeks, et varasemalt teaduskondadele kirjalikku juhist antud ei ole. Kuna õigusteaduskond oli üks nendest neljast teaduskonnast, kus vastustaja väitel ülikoolis kehtivat regulatsiooni vääralt rakendati, oli Tartu Ülikooli õigusteaduskonna jaoks tõlgendusjuhis uus ja selle kasutuselevõtmine muutis senist praktikat. Kuna enamik Tartu Ülikooli teaduskondadest kohaldas TÜ õppekorralduseeskirja ka enne
5. mai 2006.a. juhiste saamist
6. mai 2006.a. märgukirjas antud juhistele vastavalt, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et õppeosakonna poolt saadetud tõlgendusjuhis võeti ülikoolis kasutusele 2006.a. maist. Nimetatud asjaolu kaebaja taotlust sisuliselt ei muuda ning seetõttu tuvastab kohus Tartu Ülikoolis kasutusele võetud cum laude omistamise tõlgenduspraktika õigusvastasuse. 12 Kaebuses esitatud kohustamisnõuet käsitledes on kohus jõudnud järeldusele, et Tartu Ülikool oli kohustatud väljastama kaebuse esitajale diplomi kiitusega (cum laude) ja kaebajal oli õigus seda vastustajalt nõuda. Sellele järeldusele jõudis kohus muuhulgas ka põhjusel, et kohus tuvastas TÜ õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse juhataja poolt teaduskondadele
7. mail 2006 edastatud cum laude omistamise tõlgendusjuhise õigusvastasuse. Kuna Tartu Ülikooli õigusteaduskond lähtus
8. mail 2006 TÜ õppeosakonnast saadetud juhisest, ei teinud teaduskonna dekaan esildist kaebajale diplomi kiitusega (cum laude) andmiseks. Vaatamata sellele, et kaebuses esitatud tuvastamisnõuet võib lugeda kohustamisnõudega hõlmatuks, rahuldab kohus kaebuse ka tuvastamisnõude kui iseseisva nõude osas. Kohus loeb Tartu Ülikoolis kasutusele võetud cum laude omistamise tõlgenduspraktika õigusvastasuse tuvastatuks. Kohtu arvates on põhjendatud kaebuses väljendatud preventiivse huvi sellise konstateeringu suhtes. Kuna kohus rahuldab tuvastamisnõudes kaebuse esitaja põhitaotluse, siis puudub vajadus käsitleda alternatiivset taotlust: tuvastada 2006.a. mais kasutusele võetud cum laude omistamise tõlgenduspraktika tagasiulatuva kohaldamise õigusvastasus. Eeltoodud põhjendustel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-dest 2 ja 3 rahuldab kohus kaebuse tervikuna. Põhjusel, et kohus kaebuse tervikuna rahuldab, ei käsitle kohus ka kaebaja poolt kohtuistungil esitatud alternatiivset taotlust kontrollida haridusministri 9.veebruari 1999.a. määruse nr 8 punktide 4.2 ja 4.4 põhiseadusele vastavust. Roby Koik Eda Muts Mai Saunanen 13