lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning 2 2-05-15903 võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuste täitmist kui kahju hüvitust. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. TsMS § 52 p 6 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna (kohtukuluna) hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1750 krooni ning menetlusdokumentide väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest makstud riigilõivu 100 krooni. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1750 krooni ning menetlusdokumentide väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest makstud riigilõivu 100 krooni. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et taotlus menetlusdokumentide avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded on esitatud 2006. aastal, mil riigilõivu tuli nimetatud toimingu tegemise eest tasuda 200 krooni, kuid teade iseenesest on avaldatud 2007.a, mil Ametlikes Teadaannetes väljavõtte avaldamise eest makstava riigilõivu määr on 100 krooni. Lähtudes eeltoodust, on hagejal õigus vastavalt kehtiva TsMS § 150 lg 1 p-le 1 riigilõivu tagastamisele enamtasutud osas. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel (TsMS § 150 lg 3). Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult tsiviilasja menetlevale kohtunikule. Indrek Parrest Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.