) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt
lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud
Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. 2. juulil 2007.a saabus kohtule hageja esindaja poolt esitatud avaldus, milles taotletakse
Hageja leiab, et on tasunud lõivu ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 2250 krooni, kuna aga haginõue on 9000 krooni, siis tuleb käesoleva asja läbivaatamise eest tasuda riigilõivu summas 650 krooni. Kohus leiab, et hageja kõnealune taotlus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et Õigusbüroo Tehinger OÜ ja hageja esindaja J.Silm on tõepoolest tasunud hagis esitatud nõuetelt kokku riigilõivu summas 2250 krooni. Samas vastas nimetatud lõivu suurus riigilõivuseaduse § 56 lg-st 1 tulenevalt hagihinnale 38670 krooni, millise rahasumma tasumist hageja 26. märtsi 2007.a hagiavalduse täpsustuses kostjalt nõudis. Hagihinna hilisema vähendamise põhjuseks on hageja esindaja poolt 6. juuni 2007.a eelistungil väidetu põhjal asjaolu, et kostja on hagis esitatud nõude menetluse kestel osaliselt rahuldanud. Kohtu hinnangul ei anna
lg 1 p 1 õigust hagejale taotleda riigilõivu tagastamist olukorras, kus hageja vähendab esialgselt esitatud nõuet põhjusel, et kostja on selle kohtumenetluse jooksul osaliselt rahuldanud. See ei piira samas hageja õigust nõuda kostjalt kogu tasutud riigilõivu hüvitamist menetluskuluna. Kohtu toodud seisukohta toetab kaudselt ka
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.