← Eesti

2-05-22163/3

Obsah (7)§ 407§ 444§ 468§ 60§ 61§ 52§ 150

2-05-22163 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2007.a. Tallinn Tsiviil

) §-le 317. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati 04.04.2007.a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul alates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati

§-st 407 tulenevatest võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks 04.05.2007.a. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis sätestab, et juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 402 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 alusel leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. 2 2-05-22163 Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 2644,40 krooni. Menetluskulude jaotus Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud

§ 60

lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt varemkehtinud

§ 61

lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest.

§ 52

p 6 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna (kohtukuluna) hagi esitamisel tasutud riigilõivu 280 krooni ning menetlusdokumentide väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest makstud riigilõivu 100 krooni . Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 280 krooni ning menetlusdokumentide väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest makstud riigilõivu 100 krooni. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et taotlus menetlusdokumentide avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded on esitatud 2006. aastal, mil riigilõivu tuli nimetatud toimingu tegemise eest tasuda 200 krooni, kuid teade iseenesest on avaldatud 2007.a, mil Ametlikes Teadaannetes väljavõtte avaldamise eest makstava riigilõivu määr on 100 krooni. Lähtudes eeltoodust on hagejal õigus vastavalt kehtiva

§ 150lg 1 p-le 1 riigilõivu tagastamisele enamtasutud osas.

Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel (

§ 150lg 3).

Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult tsiviilasja menetlevale kohtunikule. Indrek Parrest Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.