← Eesti

3-06-560/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2007, Tallinn Haldusasja numbe

§ 9

lg 1 p 1 kui ka § 9 lg 2 kohaselt on õigustatud subjektil ja elamu omanikul võimalus omavahel kokku leppida erastatava ja tagastatava maa ulatuses. Emmaste Vallavalitsus on andnud elamu omanikule ja õigustatud subjektidele võimaluse küsimuse lahendamiseks kokkuleppe teel. Kuigi vallavalitsuse poolt kokkuleppe sõlmimiseks määratud tähtaeg ei vastanud Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ punktis 52 sätestatule, olles sellest oluliselt lühem (15 päeva), ei toonud nimetatud rikkumine antud juhul kaasa asjas õiguslikku tähtsust omavaid tagajärgi, kuna puudub 2

(6)3-06-560 põhjendatud alus eeldada, et pikema tähtaja andmise korral oleks vastav kokkulepe sõlmitud. Mõlemad kaebuse esitajad on kohtumenetluses kinnitanud, et nad ei soovi sõlmida kokkulepet kolmanda isikuga, et viimane saaks temale kuuluva elamu juurde ostueesõigusega erastada maad rohkem kui 2 ha. Võimalusi kokkuleppe sõlmimiseks kaebuse esitajate ja kolmanda isiku vahel oli ka enne vallavalitsuse 01.02.2006 korralduse nr 38 andmist, kuid see ei õnnestunud. Kaebajate ja V. Mi ning kolmanda isiku vahel 24.09.1997 sõlmitud kokkulepet ei saa käesoleval ajal kehtivaks lugeda. b)

§ 9

lg 2 on erinorm sama paragrahvi lg 1 p 1 suhtes, mis kuulub kohaldamisele juhul, kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik on soovinud maad osta rohkem kui 2 ha. Vastav soov peab olema väljendatud maa ostueesõigusega erastamise avalduses. c) A. T esitas maa ostueesõigusega erastamiseks kaks avaldust – 17.08.1995, milles on erastamiseks taotletava maa suuruseks märgitud 2 ha, ja 19.08.1997, milles erastamiseks taotletava maa suurust ei ole märgitud. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 12 kohaselt juhul, kui isik on esitanud sama ehitise juures maa ostueesõigusega erastamiseks mitu avaldust, lähtutakse erastatava maa suuruse ja piiride määramisel viimasest enne 01.01.1998 esitatud avaldusest. Viimaseks enne 01.01.1998 esitatud avalduseks on A. T poolt 19.08.1997 esitatud avaldus, milles ta ei ole märkinud erastatava maa suurust. Nimetatud asjaolu ning esitatud dokumentide ja andmete õigsust oleks pidanud Emmaste Vallavalitsus enne maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisele asumist vastavalt korra p 13 alapunktile 1 kontrollima. Kuna A. T ei ole esitanud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks suuremas ulatuses kui 2 ha ja ka kokkulepet kahest hektarist suurema maa ostueesõigusega erastamiseks ei ole A. T ja õigustatud subjektide vahel sõlmitud, siis kuulub A. T elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisele

§ 9

lg 1 p 1 sätestatud ulatuses, st suurusega kuni 2 ha, mida õigustatud subjektidele ei tagastata. d) Maa ostueesõigusega erastamisel tuleb lähtuda kehtivatest maakorralduse nõuetest ning vältida seejuures maade liigset ribastumist või kiildumist. Maakorralduse põhinõuded, mis on seadusest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest tulenevad tingimused, mille täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise, on sätestatud maakorraldusseaduse §-s 5. Emmaste Vallavalitsuse 23.02.2006 korraldusest nr 67 ei nähtu, millistest maakorralduse nõuetest või muudest õiguslikest alustest lähtuvalt on vallavalitsus antud juhul pidanud põhjendatuks A. T poolt taotletud ning talle tulenevalt

§ 9

lg 1 p 1 ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suurendamist peaaegu kahekordselt. Vaidlustatav korraldus ei vasta haldusaktidele kehtivatele nõuetele, kuna see on nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendamata. Vallavalitsuse väidetavat soovi jagada maa õigustatud subjektide ja kolmanda isiku vahel „õiglaselt“, st võimalikult võrdselt, ei saa lugeda piisavaks haldusakti põhjenduseks. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vallavalitsus peab vastavalt korra p 13 alapunktile 2 erastamise eeltoiminguna korra punktides 131 ja 132 sätestatud korras uuesti määrama ostueesõigusega erastatava maa piirid ja suuruse. Maa tagastamise küsimuse saab otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, kuna sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada (või selle tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida). ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 11. A. T apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Apellandi põhjendused on järgmised: a) A. T 17.08.1995 avaldus 2 ha maa erastamiseks ja 19.08.1997 avaldus maa erastamiseks kirjutati Emmaste Vallavalitsuse maakorraldaja R. Ellermäe dikteerimise 3

(6)3-06-560 järgi, mitte erastaja vabal tahtel. Apellandi tegelik tahe oli erastada 20 ha maad, mida ta suuliselt on ka vallavalitsusele teatanud. b) Halduskohus ei põhjendanud, miks ta leiab, et kaebajate ja V. Mi ning apellandi vahel 24.09.1997 sõlmitud kokkulepe ei ole kehtiv. Sellisel juhul oleks kokkuleppe alusel antud Emmaste Vallavalitsuse 13.10.1998 korraldus nr 191 ebaseaduslik, kuna enne maa tagastamist tuleb läbi viia erastamistoimingud. Apellandi arvates kokkulepe kehtib.
  1. Ester Lehe kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. A. T esitas avalduse 2 ha maa erastamiseks ega saa seega suurema osa maa erastamist nõuda. Kellegi teise dikteerimise järgi ei saa oma tahet väljendada.
  2. Emmaste Vallavalitsuse kirjalikus vastuses peetakse apellatsioonkaebust õigeks.
  3. Ingrid Mauer vaidles kohtuistungil apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas vastustaja määras õigesti tagastataval maal asuva elamu juurde erastatava maa suuruse ja piirid. Elamu omanik A. T esitas
  5. aastal avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks suuruses 2 ha ja
  6. aastal järgmise avalduse, milles maa suurust ei olnud märgitud. Pärast seda sõlmisid maa tagastamise õigustatud subjektid ja A. T
  7. a kokkuleppe erastamisele ja tagastamisele kuuluva maa suuruse ja piiride osas. Kaebuse esitajad leiavad, et kokkulepe ei kehti, kuna A. T ei näidanud viimases maa ostueesõigusega erastamise avalduses taotletava maa suurust, ning seetõttu tuleks maad erastada

§ 9lg 1 p 1 alusel kuni 2 ha ulatuses.

Maa tagastamise õigustatud subjektid sõlmisid

  1. a kokkuleppe H. Tga, milles nähti ette varasemas A. Tga kokkuleppes A. Tle erastamisele kuuluva maa erastamine H. Tle kuuluva elamu juurde. H. Tle kuuluva elamu juurde on maa erastatud, kuigi teistsuguste piiridega võrreldes 07.04.1998 kokkuleppes näidatuga. Nii A. Tga kui H. Tga sõlmitud kokkuleppes maa tagastamise õigustatud subjektidele tagastamisele kuuluv maa on kaebuse esitajatele tagastatud. Neid haldusakte ei ole kohtumenetluses vaidlustatud.
  2. Käesoleva asja lahendamisel on vajalik välja selgitada, kas 24.09.1997 apellandi ja kaebuste esitajate vahel sõlmitud kokkulepe on kehtiv ning kas apellant võib nõuda maa ostueesõigusega erastamist suuremas ulatuses kui 2 ha. Kui apellandile 3,9 ha maa erastamiseks on õiguslik alus olemas, tuleb välja selgitada, kas vaidlustatud haldusakti väidetavad menetlus- ja vormivead võisid mõjutada asja otsustamist. Halduskohus asus seisukohale, et 24.09.1997 kokkulepe ei ole enam kehtiv. Kohus ei põhjendanud seda seisukohta. Ringkonnakohtu arvates rikkus halduskohus sellega TsMS § 442 lõikes 8 ettenähtud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
  3. 24.09.1997 sõlmitud kokkuleppe kehtivuse hindamiseks on vajalik tuvastada, kas kokkulepe jõustus ning kas selle lõppemine ilma kõigi kokkuleppe poolte nõusolekuta oli võimalik.
  4. Kokkuleppe osaliseks ei ole H. T, kellele kuulub vastustaja kirjalikust vastusest kaebusele nähtuvalt elamu samal kinnistul, mille tagastamist kaebuste esitajad soovisid.

§ 9lg 1 esimese lause kohaselt kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik 4

(6)3-06-560 soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. Sama lõike neljas ja viies lause sätestavad, et kui õigusvastaselt võõrandatud maal asub mitu elamut, mille omanikud soovivad erastada maad rohkem kui 2 ha, saavad nad vabade maade puudumise või vähesuse korral õigusvastaselt võõrandatud maa arvelt erastada kuni pool maast, kuid kokku mitte üle 20 ha. Maa erastamisel käesoleva lõike alusel arvestatakse tingimusega, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Käesoleval juhul sõlmiti apellandi ja kaebuste esitajate vahel kokkulepe enne vallavalitsuse poolt kokkuleppe sõlmimiseks antud tähtaja möödumist. Asjaolu, et vastustaja ei pidanud kokkulepet kehtivaks, ei tähenda, et see poleks kehtinud. A. T ei ole väljendanud tahet kokkuleppest loobuda ega nõustunud talle maa erastamisega väiksemas osas.

§ 9

lg 2 ei nõua, et kokkuleppe sõlmimisel peaksid osalema kõigi tagastataval maal asuvate elamute omanikud. Kui kokkulepe saavutatakse vaid ühe elamu omanikuga, ei ole erastamisele kuuluva maa suuruse vähendamine võrreldes kokkuleppes näidatuga lubatud. Sellisel juhul võib kokkulepe kehtida osaliselt, kui kokkuleppega rikutakse teise tagastataval maal asuva elamu omaniku õigusi. Ringkonnakohus on seetõttu seisukohal, et kokkulepe jõustus.

  1. H. Tle maa erastamisega kaotas A. Tga sõlmitud kokkulepe osaliselt kehtivuse, kuna H. Tle erastati osa A. Tle
  2. a kokkuleppe kohaselt erastamisele kuuluma pidanud maast. Kaebuste esitajate õigusi ei piira maa A. Tle erastamata jätmine alal, mida ei ole seni H. Tle erastatud ega kaebuste esitajatele tagastatud või mida ei ole vaidlustatud korraldusega ette nähtud erastada A. Tle, kuid mis
  3. a kokkuleppe kohaselt pidanuks kuuluma A. Tle erastamisele. A. T ei ole talle erastamisele kuuluva maa suuruse ja piiride määramise kohta antud korraldust vaidlustanud. Seetõttu ei ole vajalik hinnata, kas kokkulepe selle maa, mille erastamist käesolevas asjas vaidlustatud korraldusega ei kavandata, erastamise suhtes kehtib.

§ 9

lg 2 neljandas ja viiendas lauses ettenähtud nõudeid kokkuleppega vähemalt pärast H. Tle maa ostueesõigusega erastamist kehtima jäänud osas ei rikuta.

  1. 07.04.1998 H. T ja maa tagastamise õigustatud subjektide vahel sõlmitud kokkuleppes ei ole näidatud A. Tle kuuluva elamu juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suurust ega piire. Kokkuleppe kohaselt vaidlustatud korraldusega A. Tle erastamisele kuuluv maa H. Tle erastamisele ei kuulu. Seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et nimetatud kokkuleppe sõlmimisega kaotas A. Tga sõlmitud kokkuleppe kehtivuse vaidlustatud korraldusega erastamiseks ettenähtud osas.
  2. Kokkuleppe sõlmimise ajal kuni 01.07.2002 kehtinud ENSV tsiviilkoodeks sätestas kohustise lõppemise §-des 233 kuni
  3. Nendest sätetest võimalust ilma A. T nõusolekuta kokkuleppe kehtivuse lõppemiseks osas, milles selle erastamist ei lepitud 07.04.1998 kokkuleppes kokku H. Tle, ei nähtu. Maareformi seadus ei näe ette võimalust kokkuleppest taganemiseks või selle ülesütlemiseks.
  4. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kokkulepe kehtib vähemalt osas, milles vaidlustatud korraldusega maa ostueesõigusega erastamine A. Tle on ette nähtud.
  5. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et 24.09.1997 kokkulepe pärast H. Tga sõlmitud kokkuleppe sõlmimist või H. Tle maa erastamist osaliselt 24.09.1997 kokkuleppe kohaselt A. Tle erastamisele kuuluva maa arvel enam ei kehti, ei saa väita, et vaidlustatud korraldus 5

(6)3-06-560 oleks õigusvastane seetõttu, et apellandile on selles ette nähtud rohkem kui 2 ha maa erastamine. Olukorras, kus maa ostueesõigusega erastamise avalduses ei ole taotletava maa suurust märgitud, kuid enne maa ostueesõigusega erastamise korra punktis 7 näidatud avalduse esitamise tähtaja – 01.01.1998 – lõppemist on sõlmitud maa tagastamise õigustatud subjektide ja maad ostueesõigusega erastada sooviva isiku vahel kokkulepe, on võimalik kokkuleppes näidatud ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suurust käsitleda maa ostueesõigusega erastamiseks taotletava maa suurusena ning kokkulepet maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 12 teises lauses nimetatud avalduse täiendusena. Viidatud sätte kohaselt kui esitatud avaldus ei sisalda kõiki korra punktides 10 ja 11 nimetatud maa ostueesõigusega erastamiseks vajaminevaid andmeid ja lisasid või on andmed avalduse esitamise ajast muutunud, tuleb avaldajal need täiendavalt lisada. Täiendava avalduse esitamine, mis maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 12 kolmanda lause kohaselt on samuti lubatav, ei olnud sellises olukorras enam vajalik.
  1. Ringkonnakohtu istungil selgitasid kaebuste esitajad, et nad allkirjastasid kokkuleppe ja esitasid selle vallavalitsusele samal päeval, s.o 24.09.
  2. Nende allkirjade õigsust on kokkuleppe pöördel kinnitatud aga alles 18.11.1997 (apellatsioonkaebuse lisa 4; Emmaste Vallavalitsuse kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele lisa 12). Kokkuleppel V. Mi allkirja ehtsust on kinnitatud aga ühel juhul 18.11.1997, teisel juhul 30.09.
  3. Apellandi allkirja ehtsust on mõlemal juhul kinnitatud 21.04.
  4. Apellant selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta kirjutas kokkuleppele alla aga
  5. aastal. Ringkonnakohus peab usutavaks, et kokkulepe sõlmiti
  6. aastal. Vastasel korral puudunuks igasugune mõte maa tagastamise õigustatud subjektidel esitatud plaani allakirjutamiseks ja vallavalitsuses allkirja ehtsuse tõestamiseks, kaebuste esitajate osas liiatigi kahel korral. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et A. T ei teatanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise tähtaja jooksul soovist erastada maad suuremas ulatuses kui 2 ha.
  7. Seetõttu leiab ringkonnakohus, erinevalt halduskohtust, et maa ostueesõigusega erastamine A. Tle 3,9 ha ulatuses ei ole õigusvastane.
  8. Halduskohus leidis, et vaidlustatud korraldus on nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamata ning tuleb tühistada ka seetõttu. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et A. T võis nõuda maa ostueesõigusega erastamist kokkuleppes näidatud ulatuses osas, mis ei ole erastatud H. Tle ega tagastatud kaebuste esitajatele. Korraldus erastatava maa piiride kulgemise kohta on seega sisuliselt õiguspärane. Halduskohus märkis õigesti, et vaidlustatud korraldus on vormiveaga. Korralduses leiti, et kaebuste esitajad ja apellant ei ole kokkuleppele jõudnud. Korraldus on faktiliselt motiveerimata. Ringkonnakohtu arvates ei saaks aga vastustaja asja otsustamisel haldusakti nõuetekohasel vormistamisel teistsugusele otsusele jõuda. Korralduse tühistamiseks puudub seetõttu piisav alus.
  9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebused rahuldamata. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.