lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatis tütre … ülalpidamiseks tuleb kostjalt välja mõista alates elatise hagi esitamisest, so alates 21. maist 2007.
lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01. jaanuarist 2007 moodustab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määr 3600 krooni ning pool sellest 1800 krooni. Hageja palus välja mõista kostjalt igakuine elatusraha seadusega sätestatud miinimummääras 1800 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ja lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja esitatud tõendeid hageja töötasu ja korteri osas tehtud kulutuste kohta (t.l.-7-9). Kostja on esitanud vastuväite, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, töötu abikaasa, kes on lapseootel, ja abikaasa esimesest abielust sündinud poeg ning elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks. Sellest tulenevalt palub kostja vähendada igakuise elatusraha suurust alla seaduses kehtestatud miinimummäära. Kohus ei arvesta kostja väiteid abikaasa ja abikaasa esimesest abielust sündinud poja ülalpidamise kohta. PKS § 21 kohaselt, abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kohus märgib, et PKS § 21 ja § 60 koosmõjust lähtuvalt on lapse ülalpidamiskohustus primaarne abikaasa ülalpidamise kohustuse ees. Abikaasat on kostja kohustatud ülal pidama vaid siis, kui kostja varaline seisund seda võimaldab, lapse ülalpidamiskohustus on sätestatud ilma reservatsioonita. 3
lg 1, vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kostja abikaasa nende laste osas, kes ei põlvne kostjast ja kelle isana ei ole kostja kantud sünniakti, kostjal ülalpidamiskohustus puudub ning nende lastega ei saa elatise määramisel arvestada. Lähtuvalt PKS § 61 lg 5, kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on alaealine laps … uuest abielust, sündinud ... … sünnitunnistusele on isana kantud kostja (t.l.-18). Kostja on omaks võtnud, et ta töötab ja tema sissetuleku suuruseks on umbes 11 000 krooni kuus. Hageja kostja sissetuleku osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja sissetuleku suurust kinnitab ka kostja palgatõend (t.l.-32), millest nähtub, et kostja kuue kuu keskmine palk moodustab eelpool toodud arvestuste kohaselt 14 118, 66 krooni. Kohus leidis, et peale tulumaksu ning muude maksete mahaarvamist jääb kostjale kätte ligikaudu 11 000 krooni, mis vastab kostja omaksvõtule. Kohus jõuab järeldusele, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teine laps ega ka kostja ise vähem kindlustatuks. Kostja sissetuleku juures 11 000 krooni jääb 2 lapsele ja kostjale igaühele 11 000 / 3 = 3667 krooni kuus. Nimetatud summa on piisav, et maksta elatist miinimummääras 1800 krooni kuus. Kohus märgib, et kostja töötasu ja kättesaadav summa on arvutatud ligikaudsetes väärtustes, kuna kostja poolt omaks võetud töötasu väärtus 11 000 krooni annab kahe lapse ja kostja enda vahel jagades igaühe kohta oluliselt suurema summa kui seda on elatise suurus miinimummääras. Hageja poolt nimetatud igakuise elatusraha suurus 1800 krooni on põhjendatud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks alaealise lapse … ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 1800 krooni. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli välja mõista elatis alaealisele lapsele, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega sätestatud määras koheselt. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.