ja § 7 nõuete rikkumisega.
lg 1 järgne täieliku sõltumatuse nõue on rikutud järgmiselt: 1) audiitor on andnud järeldusotsuse OÜ-le Linandell, mille tütarettevõttele AS Infortar kuulub tütarettevõttena Tallink Grupp AS, kus audiitor töötab pearaamatupidajana.
lõikes 2 on toodud olulisemad olukorrad, mille puhul on piisav põhjus väita, et audiitor ei ole sõltumatu.
lg 2 p 2 näeb ette, et kui audiitor on kontrollitaval perioodil kliendi palgal, käsitletakse seda olukorrana, kus audiitor ei ole piisavalt sõltumatu selle kliendi kohta järeldusotsust tegema. Sama paragrahvi lg 3 p 3 rõhutab reeglit, et audiitor ei tohi võtta endale kliendi töötaja rolli, ei tohi ise läbi viia majandusoperatsioone ega kasutada kliendi aktivaid, mis kliendi olulise tütarettevõtte omakorda olulise tütarettevõtte pearaamatupidajaks olemisega on samuti rikutud; 2) audiitori sõltumatust mõjutab asjaolu, et kliendi, so OÜ Linandell juhatuse liige E. P on Tallink Grupp AS nõukogu liige ning OÜ Linandell nõukogu liikmed K. J ja E. P on Tallink Grupp AS juhatuse liikmed, kus neil on oluline mõju Tallink Grupp AS juhtimisotsustele, sh töötajatega töölepingute sõlmimisele ja lõpetamisele ning nende tasustamise otsustamisele; 3) audiitorile kuulub osalus OÜ Linandell tütarettevõttes AS Infortar ja selle tütarettevõttes AS Tallink Grupp.
lg 2 p 1 kohaselt loetakse olukorraks, mille puhul on piisav põhjus väita, et sõltumatuse nõue on rikutud, ka juhtumit, kus audiitori ja kliendi vahel eksisteerivad rahalised seosed. Näitena on toodud ka kliendi või tema juhtkonna liikmega ühises tulu taotlevas koostöö projektis osalemine. OÜ-ga Linandell koos investeeringu omamine AS-s Infortar kuulub ühises tulu taotlevas koostöö projektis osalemise näite alla. Audiitorkogu juhatuse 14.detsembri 2005 otsusega (protokoll tl 10-11) otsustati karistada audiitor M. Asit distsiplinaarkorras märkusega AudS § 2 lg 4 ning
§-de 1 ja 7 olulise mittejärgimise eest. 2. Meelis Asi esitas 17.jaanuaril 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti Audiitorkogu juhatuse 14.detsembri 2005 otsus tühistada. Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja ei ole toime pannud distsiplinaarsüütegu. Tulenevalt
lõikest 2 peab täieliku sõltumatuse rikkumise tuvastamiseks esinema piisav põhjus. Kaebajale süüks pandud tegudest ükski ei vasta identselt viidatud näidisloetelule, mistõttu neid ei saa automaatselt käsitleda
rikkumisena. Haldusorgan on toonud välja asjaolud, mis võivad olla käsitatavad sõltumatuse nõude rikkumisena, kuid puudub analüüs, kuidas need asjaolud kvalifitseeruvad audiitori õigusvastaseks käitumiseks. Puudub põhjendus, miks esitatud faktilised asjaolud annavad piisava põhjuse väita sõltumatuse nõude rikkumist. Otsus on puudulikult motiveeritud; 2) kliendi tütarühingu tütarühingu pearaamatupidajaks olemist ei saa samastada kliendiga töösuhtes olemise ja tema palgal olemisega
s peetakse töösuhete all silmas otsest töösuhet töölepingu seaduse tähenduses, millele viitab palga maksmise tingimus, samuti keeld olla kliendi töötaja. Kaebajal ei ole OÜ-s Linandell osalust, ta ei ole selle juhtorgani liige ega töötaja. OÜ-l Linandell kui kaudsel osanikul puudub igapäevane juhtimispädevus Tallink Grupp AS-s. Töölepingute sõlmimine on äriühingu juhatuse pädevuses. Äriühingu aktsionäridel sellekohaste korralduste andmise pädevus puudub; 3) kliendi tütarühingus samaaegselt kliendiga osaluse omamine ei ole vaadeldav ühises koostööprojektis osalemisena
Sätte kohaselt ei ole lubatud rahalised seosed kliendi ja audiitori vahel, kusjuures eeskiri sätestab, mida võidakse pidada rahalisteks seosteks. Koostööprojektis osalemine peab toimuma kooskõlastatud tegevusena omavaheliste tihedate suhete kaudu, mis on suunatud ühiselt tulu teenimisele. Äriühingu võrdsustamine koostööprojektiga pole kooskõlas äriõiguses sätestatud definitsioonide ja õigusinstituutidega. Kaebaja marginaalsel osalusel AS-s Infortar (väikeaktsionär) puuduvad tunnused, mille alusel võiks väita tema võimalikku mõju nimetatud äriühingu juhtimisele; 4) OÜ Linandell ja Tallink Grupp AS juhtorganite liikmete kattumine ei ole vaadeldav sõltumatuse riivena. Sellekohased viited on paljasõnalised.
Juhtorganite liikmete kattumine iseenesest ei tähenda alluvussuhte olemasolu audiitori ja juhtorganite liikmete vahel, arvestada tuleb konkreetse juhtorgani pädevust ja ülesandeid äriseadustiku kontekstis; 5) järgitud ei ole Audiitorkogu põhikirja p 84 nõudeid ja haldusakti põhjendamise nõudeid. Audiitorkogu juhatus pole käsitlenud süüteo raskuse küsimust ega andnud hinnangut audiitori eelnevale käitumisele. Otsusest ei selgu, miks on kaebajale süüks pandud teod sedavõrd rasked rikkumised, et on vaja kohaldada distsiplinaarvastutust. Karistus ei ole proportsionaalne. 9.novembril 2005 toimus hääletus ka ettepaneku suhtes juhtida tekkinud probleemidele tähelepanu ning distsiplinaarasi lõpetada, kuid kaalutlusi sellest protokollist ega vaidlustatud haldusaktist ei nähtu. Varem ei ole audiitortegevuse praktikas taolisi olukordi sõltumatuse nõude rikkumisena käsitletud. Nõude varasemast rangema tõlgendamise korral oleks proportsionaalne juhtida kõigepealt Audiitorkogu liikmete tähelepanu põhimõtete muutumisele. Kohene vastutusele võtmine pole kirjeldatud olukorras proportsionaalne meede rikkumise sanktsioneerimiseks, eriti kui väidetav täieliku sõltumatuse nõude rikkumine pole kaasa toonud puudusi audiitori kutsetöös. 3. Vastustaja vaidles kaebusele vastu: 1) kaebaja rikkus OÜ Linandell 2003/2004 majandusaasta aruande auditeerimisega audiitori sõltumatuse kohustust. E. Pkontrollis vahetult ning oma õe ja K. J abil ühelt poolt OÜ Linandell tegevust ja omas teiselt poolt vahetult ning oma õe ja kaastöötaja K. J kaasabil ning äriühingute OÜ Linandell ja AS Infortar kaudu olulist mõju Tallink Grupp AS tegevusele, sealhulgas töötajatega töölepingute sõlmimisele, muutmisele ja lõpetamisele ning tasustamisotsustele. Kaebajal olid AS Infortar aktsionärina OÜ-ga Linandell ühised majanduslikud huvid; 2) AudS §-st 37, mis sätestab audiitori kutsetegevuse alused, nähtub, et audiitor ei lähtu oma tegevuses mitte niivõrd kliendi soovidest, kuivõrd seadusest ja selle alusel kehtestatud normidest.
lg 1 kohaselt peab audiitor säilitama suhetes kliendiga täieliku sõltumatuse.
lõikes 1 toodud täieliku sõltumatuse nõude tagamiseks on põhjendatud; 3) audiitori täielik sõltumatus nõuab nii audiitori mõtteviisi sõltumatust kui ka näilist sõltumatust. Kaebaja kitsendav lähenemine piisavale alusele
Nõue audiitori sõltumatusele on kehtestatud avalikkuse huvides, mistõttu audiitori sõltumatuse puudumise ja ametialaste seoste olemasolu hindamisel
lg 2 p 2 mõttes tuleb lähtuda kliendi ja audiitori vaheliste suhete tegelikust sisust ehk sellest, kas klient suudab audiitorit mõjutada või mitte. Seetõttu pole õiged kaebaja väited, et töösuhet
lg 2 p 2 mõttes tuleks mõista kui otsest töösuhet auditeeritava isikuga töölepingu seaduse tähenduses või justkui puuduks E. P võimalus kaebaja mõjutamiseks, kuna E. Pant on üksnes Tallink Grupp AS juhatuse liige ega saa OÜ Linandell nõukogu liikmena anda korraldusi kaebajale kui audiitorile, sest igapäevases majandustegevuses esindab äriühingut juhatus. Kaebaja on jätnud tähelepanuta OÜ Linandell ja Tallink Grupp AS juhtorganite liikmete omavahelised tööalased ja perekondlikud suhted, mis võimaldavad nimetatud äriühingute tegevust kooskõlastada ja seeläbi mõjutada audiitori/pearaamatupidaja tegevust ning seavad kahtluse alla tema sõltumatuse. Seega oli põhjendatud väita, et kaebaja, töötades OÜ Linandell auditeerimise ajal Tallink Grupp AS pearaamatupidajana, rikkus auditeerimisega
lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud sõltumatuse kohustust; 4)
lg 2 p 1 sätestatud rahalise seose olemasolu kinnitava olukorra all tuleb õiguslikust vormist sõltumata mõista igasugust ühist tegutsemist, mille eesmärgiks on ühine tulu teenimine. Aktsionäride ühine huvi väljendub kasvõi selles, et eelduslikult on kõik aktsionärid huvitatud äriühingu headest majandustulemustest, et äriühing maksaks dividende või et aktsionäril oleks võimalus osalust kasumlikult võõrandada. Kaebajal ja OÜ-l Linandell on osalused AS-s Infortar, mistõttu on põhjendatud väita, et kaebaja rikkus sõltumatuse kohustust ka
lg 2 p 1 mõttes; 5) Audiitorkogu juhatus võttis karistuse määramisel arvesse toimepandud süüteo raskust ja kaebaja eelnevat käitumist, määrates talle võimalikest karistustest kergeima. Väited kaalutlusõiguse rikkumisest on paljasõnalised ja otsitud. Põhjendamatu on väide, et kaebaja ei mõista, miks tema tegevus on kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteoks. Juhatus on analüüsinud, kas kaebaja tegevuses on distsiplinaarsüütegu või mitte ja leidis, et tegemist on distsiplinaarsüüteoga. Kui audiitori tegevuses on distsiplinaarsüütegu, puudub võimalus kaaluda, kas võtta audiitor vastutusele või mitte, vaid tuleb kohaldada seadust. Väide vastuolust varasema praktikaga on paljasõnaline, samuti on viide 1994-1999 Audiitortegevuse Nõukogu praktikale asjakohatu. 4. Tallinna Halduskohtu 21.aprilli 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) AudS § 45 lg 1 sätestab, et audiitortegevuse seaduse, audiitori tegevust reguleerivate muude õigusaktide, samuti audiitorkogu otsuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on audiitorkogu juhatusel õigus võtta audiitor distsiplinaarvastutusele. AudS § 45 lg 2 sätestab sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud rikkumiste eest määratavad distsiplinaarkaristused. Põhikirja p 80 kohaselt teeb juhatus kogutud materjalide alusel otsuse, millega võtab audiitori distsiplinaarvastutusele või lõpetab asja menetluse. Sellest sättest tulenevalt on juhatusel distsiplinaarsüüteo tunnustega tegevuse kohta asjas tähtsust omavate kõigi asjaolude väljaselgitamiseks kogutud tõendite alusel õigus ja kohustus otsustada, kas tegemist on distsiplinaarsüüteoga, või saab asjaolude pinnalt väita, et rikkumist ei olnud. AudS § 45 lg 1 sätestab Audiitorkogu juhatuse pädevuse, mitte diskretsiooniõiguse. Kui audiitori tegevuses on tuvastatud distsiplinaarsüüteo toimepanemine, on juhatusel seadusest tulenev kohustus 4
lg 1 mõistes nõuab nii audiitori mõtteviisi sõltumatust kui ka näilist sõltumatust. Audiitorkogu juhatus on faktilisi asjaolusid põhjendatult hinnanud mõlemast aspektist; 5)
Sellele viitab sätte sõnastus – toodud on olulisemad olukorrad, mille puhul on piisav põhjus väita, et audiitor ei ole sõltumatu. Seega võivad sõltuvusele viidata ka sättes loetlemata olukorrad ning täieliku sõltumatuse nõude tagamiseks on lubatav loetelus toodud olukordi tõlgendada laiendavalt, arvestades sealjuures täieliku sõltumatuse nõudes sisalduvate tasanditega; 6) on õige, et audiitori sõltumatuse nõue on kehtestatud avalikkuse huvides. AudS § 2 lg 4 kohaselt on auditeerimine raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes.
lg 3 rõhutab, et olgugi, et audiitori on valinud kliendi omanikud, peab audiitor oma tegevuses ja otsustes arvestama ka kõigi teiste infokasutajate vajadustega ning huvidega, kes teevad kliendi kohta järeldusi raamatupidamisaruannetele tuginedes ja kes eeldavad, et auditeeritud raamatupidamisaruanded kajastavad finantsseisundit õigesti ja õiglaselt. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt tõstab audiitori hinnang finantsinformatsiooni usaldatavust ning § 19 lg 1 kohaselt nimetatakse audiitor äriühingutele vastavalt äriseadustikule, et saada sõltumatu eksperdi 5
lg 2 punktis 2 märgitakse ametialaste seoste puhul olukorrana, kus audiitor ei ole piisavalt sõltumatu selle kliendi kohta järeldusotsust tegema, ka juhtumit, kus audiitor on või oli kontrollitaval perioodil või vahetult enne seda kliendi juhatuse liige või töötaja või juhatuse liikme või töötaja koostööpartner või tema palgal. Seega ei saa sõltumatuse nõude rikkumisena mõista vaid otsest töösuhet auditeeritava isikuga. Sõltumatuse eri tahke ning avalik-õiguslikku iseloomu arvestades on oluline kindlaks teha, kas audiitori ja kliendi vahel on sisuliselt sellised suhted, kus klient saab audiitorit mõjutada. Seetõttu ei lükka kaebaja väited, et ta ei ole OÜ-ga Linandell tööalastes suhetes, et sellel äriühingul puudub igapäevane juhtimispädevus Tallink Grupp AS-s, et töölepingute sõlmimine kuulub juhatuse pädevusse ja et aktsionäridel korralduste andmise pädevus puudub, ümber järeldust sõltumatuskohustuse rikkumisest sellega, et kaebaja oli auditeerimise ajal Tallink Grupp AS-s raamatupidajana töötades OÜ Linandell juhataja ja nõukogu liikmete poolt oluliselt mõjutatav. Vastustaja on faktiliste asjaolude pinnalt põhjendatult leidnud, et OÜ Linandell ja Tallink Grupp AS juhatuse ja nõukogu liikmete omavahelised tööalased ja perekondlikud suhted võimaldavad nimetatud äriühingute tegevust kooskõlastada ja seeläbi mõjutada audiitori/pearaamatupidaja tegevust ning seavad kahtluse alla tema sõltumatuse. Otsuse järeldus
lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud sõltumatuskohustuse rikkumisest on põhjendatud; 8)
lg 2 p 1 kohaselt on sõltumatuse nõude rikkumisena hinnatav rahaliste seoste olemasolu audiitori ja kliendi vahel. Mitteammendavas loetelus on ühe sellise viisina toodud kliendi või tema juhtkonna liikmega ühises tulu taotlevas koostööprojektis osalemine. Kaebajal ja kliendil on osalused AS-s Infortar. Vaatamata kaebaja osaluse suurusele tuleb tõdeda tema ja kliendi ühiste huvide olemasolu aktsionäridena. Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega ühises tulutoovas projektis osalemisest. Oluline on ühine tegutsemine ühise tulu teenimise eesmärgil, mida sama äriühingu aktsionäride puhul tuleb eeldada; 9) vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane. Sellisele järeldusele jõudmiseks on kohus arvestanud ka kohtumenetluse käigus antud seletusi, mis aitasid kõrvaldada motiveerimispuudused. Haldusakti tühistamist ei saa nõuda üksnes menetlus- või vormivigade tõttu, kui need ei avaldanud mõju asja otsustamisele (HMS § 58); 10) vastustaja kantud õigusabikulust (20 355 krooni) peab kohus õiglaseks kaebajalt välja mõista pool, so 10 178 krooni. Kvalifitseeritud õigusabi kasutamist ja selleks kulutuste tegemist ei saa pidada täielikult põhjendamatuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Meelis Asi apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada uue otsusega kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohus rikkus HKMS §-st 25 ning TsMS § 436 lõikest 1 ja § 422 lõikest 8 tulenevat põhjendamiskohustust. Kaebaja väitis, et vaidlustatud haldusaktist ei ole võimalik tuvastada, miks konkreetsed faktilised asjaolud on kvalifitseeritavad distsiplinaarkaristuse kaasa toova teona. Haldusaktis puudus faktiliste asjaolude ja õigusliku aluse kõikehõlmav analüüs. Kohus jättis vastamata, millisest haldusakti punktist nähtub seaduses sätestatud konkreetse keelu ning tehiolude analüüs; millistele õigusnormidele ning varasemale praktikale toetudes loeti teokoosseisu tunnustele vastavaks tegu, mida seadus otsesõnu ei keela ja mida varasema praktika kohaselt ei ole sõltumatuse riiveks peetud; kuidas saab kaebaja Tallink Grupp pearaamatupidajana mõjutada OÜ Linandell finantsandmete usaldusväärsust; kui isiklikud 6
p 3 kohaselt automaatselt käsitatavad sõltumatuse riive rikkumisena, siis millistele asjaoludele toetudes rakendati antud juhul seda põhimõtet teisiti; kuidas OÜ Infortar ja Tallink Grupp AS omavad tähtsust kliendisuhetes OÜ Linandell ja kaebaja vahel; milliste asjaoludega on tuvastatud OÜ Linandell ja kaebaja ühises koostööprojektis osalemine ning kas äriühingu aktsionäride struktuur ja arv ei ole kriteerium, mida tuleb arvestada ühises koostööprojektis osalemise tuvastamiseks. Haldusorgan jättis HMS § 56 lõikest 1 tuleneva motiveerimiskohustuse täitmata, sest võimatu on tuvastada, miks need faktilised asjaolud kvalifitseeruvad süüteoks. Kohtumenetlus ei saa olla haldusorganile võimaluseks haldusakti täiendavalt põhjendada. Kohtu teistsugune seisukoht on vastuolus HMS § 56 lõikega 1. Kohtuotsus ei ole seaduslik, kui kohus kaldub kõrvale haldusakti motiveerimise nõudest, leides, et seda kohustust saab täita ka kohtumenetluses. Kohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kaebaja mõistis seletusest ja kaebusest järelduvalt talle süüks arvatud tegude iseloomu. Kaebuse esitamine iseenesest ei tähenda, et haldusakt on piisavalt ja seaduspäraselt motiveeritud. 2) OÜ Linandell tütarühingu tütarühingu pearaamatupidajaks olemist ei saa samastada OÜ-ga Linandell töösuhetes ja palgal olemisega
lg 2 p 2 tähenduses.
lg 2 määratleb selgelt isikute ja suhete kategooriad, mille kaudu võib audiitor olla käsitatav mõjutatud olevana. Sõltumatuse garantii rikkumise piisavaks põhjuseks on ainult suhteliselt otsesed ja selget mõju avaldavad õiguslikud situatsioonid, ennekõike otsest rahalist seost tekitavad suhted (osalus kliendis või kaudne oluline osalus), otsesed töösuhted või otsene vastastikune rahaline sõltuvus.
s on silmas peetud ennekõike otsest töösuhet töölepingu seaduse tähenduses. Sätte laiendava tõlgendamise lubatavuse korral peab haldusaktis olema toodud sellisele seisukohale jõudmise arutluskäik. Distsiplinaarvastutust ei saa kaasa tuua tegu, mille osas puudub otsene keelunorm. Kui
s puudub konkreetne keeld, milline olukord võib kaasa tuua sõltumatuse nõude riive, siis peab adressaat suutma seda ette näha ja samuti hilisemalt mõistma, miks tema teos esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused. Võimalus, et audiitori ja kliendi vahelised suhted saavad audiitorit mõjutada, ei saa olla hüpoteetiline. Haldusorgan peab esitama veenvad põhjused, miks tema arvates on risk sedavõrd suur, et sõltumatuse nõue on saanud kahjustada. Ainuüksi näivuse tõttu ei saa isikut võtta distsiplinaarvastutusele. Haldusorgan peab esitama argumendid, miks kahtlus on sedavõrd suur, et kaalub üles audiitori enda selgitused, et tegemist ei olnud sõltumatuse nõude rikkumisega. Kuna
lg 2 p 3 kohaselt peab audiitor olema kindel, et isiklikud ja peresuhted ei mõjuta tema sõltumatust, tuleb arvestada ka audiitori enda hinnangut faktilistele asjaoludele. Kui audiitori hinnang on väär, peab haldusorgan suutma tuua esile vastava seisukoha põhjendused. Distsiplinaarvastutus on olemuselt karistusliku iseloomuga ning ka distsiplinaarsüüteo asjades rakendub karistusõiguse põhimõte, et karistuse kaasa toova teo koosseisulised tunnused peavad olema seaduses täpselt määratletud. Lahtise koosseisuga normide või määratlemata õigusmõistete puhul peab haldusorgan hea seisma selle eest, et normiadressaat mõistaks normi sisu ja piire. Kohtu seisukoht, et vastutusele saab võtta näivuse või mõtlemisviisi eest, riivab seaduslikkuse põhimõtet. Normiadressaat ei saa sel juhul olla kindel, milline tema tegevus (mõttetegevus) võib kaasa tuua vastutuse. Olukorras, kus isiku tegevus võib tekitada kahtluse teatud koosseisu tunnuste esinemise osas, peab kutseühendus esmalt selgitama, kas faktilised asjaolud on tekitanud sedavõrd suure ohu sõltumatuse riive esinemiseks, et seda pole võimalik tähelepanu juhtimise teel kõrvaldada. Kutseühenduse juhatus on pädev välja töötama kohustuslikke soovitusi ja juhendeid selleks, et ühenduse liikmed mõistaksid neile adresseeritud keelunorme. Selgete keelunormide kehtestamise suutmatuse korral puudub õiguslik alus isiku distsiplinaarvastutusele võtmiseks. Riigikohus on seoses notari distsiplinaarvastutusega leidnud, et üheselt mõistetava õigusnormi vastu eksimine võib kaasa tuua distsiplinaarvastutuse. Sama põhimõte on kohaldatav ka käesolevas vaidluses. Kaebaja ei ole konkreetset normi
s ega mingeid kohustuslikke juhiseid 7
Ühe äriühingu aktsionärid ei ole igal juhul käsitatavad koostööpartneritena.
viidatud säte eeldab kooskõlastatud tegevust omavahel tihedate suhete kaudu, mis on suunatud ühiselt tulu teenimisele. Tegemist peab olema koostööprojektiga. Äriühingu koostööprojektiga võrdsustamine ei ole kooskõlas äriõiguses sätestatud õigusinstituutide ja definitsioonidega. Koostööprojekti all on
s silmas peetud sõna tavapärast tähendust ehk ühist tegutsemist mingi tulutoova eesmärgi nimel kooskõlastatud lähteülesande raames ning kasutades kooskõlastatud tegevussuuniseid ja vahendeid. Tallink Grupp aktsionärideks on ka pensionifondid, millel on üle 300 000 liituja, kes on järelikult ka kaebajaga ühises koostööprojektis. Haldusorgan ega kohus pole selgitanud, millised koostööle iseloomulikud tunnused on kaebaja ja OÜ Linandell vahel ja milles seisneb kooskõlastatud tegevus. Kohus on jätnud käsitlemata kaebaja argumendid seoses pensionifondide ning arvukate aktsionäride/osanikega äriühingutega. Kohus pole analüüsinud, kuidas arvukate aktsionäridega aktsiaseltside puhul tuleb tuvastada koostööprojektis osalemist. 4) OÜ Linandell ja Tallink Grupp AS juhtorganite liikmete kattumine ei ole vaadeldav sõltumatuse riivena.
lõikes 2 puudub vastav koosseis – erinevate äriühingute juhtorganite liikmete kattumine. Olukord peab andma piisava aluse eeldada, et sõltumatus võib tõepoolest riivatud saada. Automaatselt teatud suhte olemasolust ei saa veel järeldada sõltumatuse rikkumist. Vastustaja peab suutma motiveerida, milles täpselt sõltumatuse rikkumine on seisnenud. Kohus on üksnes nentinud, et faktilised asjaolud on sellised, et sõltumatuse riive on olnud võimalik ja kaebaja võis olla mõjutatud. Miks kohus sellisele järeldusele jõudis, otsusest ei nähtu. Sõltumatuse nõude rikkumise eest vastutusele võtmisel tuleb arvestada reaalselt tekitatud ohu suurust. Hinnata tuleb, kuivõrd ametikohustuste täitmine võis olla tegelikult mõjutatud konkreetsetest isiklikest suhetest. Sõltumatuse nõude rikkumise tuvastamine küll ei eelda, et järgnenud peaks olema negatiivne tagajärg, kuid piisava põhjuse kriteerium eeldab siiski kaalumist, kuivõrd võis isik olla sõltumatuse nõuet rikkunud. Vastava hindamise raames teostabki haldusorgan kaalutlusõigust, kaaludes, kas sõltumatuse riive võis kahjustada äriühingu või potentsiaalsete võlausaldajate, äripartnerite huve. Kui riive oli näiline, pole sõltumatuse nõuet rikutud. Õige pole seisukoht, et sõltumatuse nõue on ennekõike avalikkuse huvides. Nõue on sätestatud äriühingu ning selle võlausaldajate ja potentsiaalsete äripartnerite huvides. Nõue on sätestatud, et isikud saaksid eeldada äriregistris olevate andmete õigsust. Kui andmed on õiged ja huvitatud isikutel pole audiitorile etteheiteid, ei saa vastustaja olla see, kes asub audiitori sõltumatuses kahtlema. Mingit kahtlust või etteheiteid kaebaja audiitortegevuse sisulisele küljele vastustajal ei ole. Seega on küsimus näivuses, mis pole aga tegu, mis saaks tuua kaasa distsiplinaarvastutuse. 6. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) väited halduskohtu poolt HKMS § 25 lg 4 rikkumise kohta on ebaõiged. Audiitorkogu juhatuse 14.detsembri 2005 otsuses (9.novembri 2005 otsuse kaudu) on piisavalt kirjeldatud, milles seisnes distsiplinaarsüütegu ja kuidas on sellega seotud asjaolu, et kaebaja töötab Tallink Grupp AS pearaamatupidajana. Kaebajat karistati võimalikest kergeima karistuse – märkusega, mistõttu pole küsimus proportsionaalsusest asjakohane. Küsimust audiitori isiklikest suhetest ei ole vaidlustatud otsuses puudutatud. Väide, et otsuse tegemisel on jäetud põhjendamiskohustus täitmata, pole õige. Paljasõnaline ja arusaamatu on väide, justnagu oleks põhjendamiskohustuse puudusi kõrvaldatud kohtumenetluses. Kaebaja 28.novembri 2005 8
§-s 7 täpsustatud audiitori sõltumatuse kohustus on kehtestatud avalikes huvides ning see kohustus on avalik-õigusliku iseloomuga. Vastustaja hinnangul kehtib kohtupraktikas maksukohustuse puhul osundatud põhimõte, et avalik-õigusliku kohustuse olemasolu ja selle täitmine tuvastatakse tegelike asjaolude ja tehingu osapoolte vaheliste tegelike suhete pinnal, mitte tehingu osapoolte poolt vormistatud dokumentide alusel, iga avalik-õigusliku kohustuse suhtes, sh olukorras, kus on vaja tuvastada, kas audiitor on täitnud sõltumatuse kohustust või mitte.
lõikes 2 sätestatud loetelu on mitteammendav ning selles on toodud vaid olulisemad olukorrad, mille puhul on piisav põhjus väita, et audiitor ei ole sõltumatu. Seetõttu on põhjendamatu väide, et sättes on silmas peetud otsest töösuhet töölepingu seaduse tähenduses. Lähtuda tuleb kliendi ja audiitori vaheliste suhete tegelikust iseloomust ehk sellest, kas klient suudab otseselt või kaudselt audiitorit mõjutada. Kaebaja oli auditeerimise ajal OÜ Linandell juhtorganite poolt ametialaselt mõjutatav. Kaebaja töötas auditeerimise ajal Tallink Grupp AS pearaamatupidajana. OÜ Linandell tütarettevõtteks oli AS Infortar (OÜ Linandell osaluse suuruseks oli 75,37% AS Infortar aktsiakapitalist); AS Infortar tütarettevõtteks oli Tallink Grupp AS (AS Infortar osaluse suuruseks 55,53% Tallink Grupp aktsiakapitalist); E. P oli Tallink Grupp AS juhatuse esimees ning OÜ Linandell ja AS Infortar nõukogu esimees; E. P õde E. P oli Tallink Grupp AS nõukogu liige ning OÜ Linandell ja AS Infortar juhataja; K. J oli Tallink Grupp AS juhatuse liige ning OÜ Linandell ja AS Infortar nõukogu liige. Seega kontrollis E. P vahetult ning oma õe ja kaastöötaja kaasabil ühelt poolt OÜ Linandell tegevust ja omas teiselt poolt vahetult ning õe ja kaastöötaja kaasabil ning OÜ Linandell ja AS Infortar kaudu olulist mõju Tallink Grupp AS tegevusele, sh töötajatega töölepingute sõlmimisele, muutmisele ja lõpetamisele. Seega oli kaebaja auditeerimise ajal selgelt ametialaselt mõjutatav OÜ Linandell juhtorganite (nii juhataja kui ka nõukogu liikmete) poolt. Ebamõistlik on nõue, et vastustaja peaks otsuses näitama selged ja konkreetsed põhjused, miks konkreetsel juhul on audiitori mõjutamise võimalus nii suur, et sõltumatuse nõue saab kahjustada.
lõikes 2 loetletud olukordade puhul eeldatakse, et audiitor on sõltumatuse kohustust rikkunud. Seega olukorras, kus audiitor auditeerib oma tööandja või tööandjaga seotud äriühingu raamatupidamisaruandeid, on võimalus sõltumatuse nõude rikkumiseks niivõrd suur, et vastustajal puudub vajadus omalt poolt midagi täiendavalt põhjendada või tõendada. Audiitori täielik sõltumatus nõuab nii audiitori mõtlemisviisi sõltumatust (so meeleseisundit, mis võimaldab anda arvamuse ilma, et sellele avaldaksid mõju tegurid, mis kompromiteerivad professionaalset otsustust, mis laseb isikul tegutseda usaldusväärselt ja rakendada objektiivsust ning ametialast skeptitsismi) kui ka näilist sõltumatust (so taoliste asjaolude vältimist, mis on nii märkimisväärsed, et mõistlik ja informeeritud kolmas osapool järeldaks põhjendatult, et audiitori usaldusväärsus, objektiivsus või ametialane skeptitsism on kompromiteeritud). Seetõttu tuleb asjaolusid hinnata ka aspektist, kas neil asjaoludel audiitor näib sõltumatu. Kõik avalik-õiguslikke ülesandeid täitvad ametiisikud peavad mitte üksnes olema, vaid ka näima ausad. OÜ Linandell ja Tallink Grupp AS juhtorganite – juhatuse ja nõukogu liikmete vahel on nii tööalased kui ka perekondlikud suhted, mis võimaldavad nimetatud äriühingute tegevust kooskõlastada ja seeläbi mõjutada kaebaja tegevust nii audiitori kui pearaamatupidajana ning seavad objektiivselt kahtluse alla tema sõltumatuse audiitorina. Väide reaalselt tekitatud ohu suuruse 9
Viidatud sättes on toodud ühe olulisema olukorrana kliendi või tema juhtkonna liikmega ühises tulu taotlevas koostööprojektis osalemine. Kaebajale kuulus 1,04% suurune kaudne osalus (AS Infortar kaudu) ja OÜ-le Linandell kuulus 55,53% suurune kaudne osalus (AS Infortar kaudu) Tallink Grupp AS-s. Ühises tulu taotlevas koostööprojektis osalemisena
sätte mõttes tuleb mõista igasugust ühist tegutsemist sõltumata tegevuse õiguslikust vormist, mille eesmärgiks on ühine tulu teenimine. Kõik aktsionärid on eelduslikult huvitatud äriühingu headest majanduslikest tulemustest, et ühing maksaks võimalikult palju dividende või et aktsiaid oleks võimalik kasumlikult võõrandada. Kuna kaebajal ja tema kliendil on osalused AS-s Infortar, on põhjendatud väita sõltumatuse kohustuse rikkumist ka
Avalikõigusliku kohustuse puhul ei ole haldusorgan ega halduskohus seotud tsiviilõiguslike mõistete ja instituutidega, mistõttu on põhjendamatu väide, et
väljendit „ühises tulu taotlevas koostööprojektis osalemine“ tuleb sisustada eraõiguse mõistete kohaselt ning et see ei hõlma audiitori ja kliendi osalusi ühes ja samas äriühingus. Võrdlus pensionifondidega on kohatu. Pensionifondid on professionaalsed investorid, kes paigutavad klientide raha sinna, kus on lootust teenida võimalikku suurt tulu, asjaolude sobivuse korral võõrandavad oma osalused ning investeerivad teenitud raha mujale. Seetõttu pole fondide seosed Tallink Grupp AS-ga märkimisväärsed. Seevastu osalusi omavate Tallink Grupp AS juhtivtöötajate (sh pearaamatupidaja) ja nimetatud äriühingu vahelised seosed on märgatavalt tihedamad, sest töötajad on otseselt huvitatud äriühingu käekäigust, kuna sellega on seotud nende töökohad. Majandustulemuste halvenemise või äriühingu kahjude korral võib tõusetuda küsimus juhtkonna vahetusest või tegevuse lõpetamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
lg 1 mõistes hõlmab nii audiitori mõtlemisviisi sõltumatust kui ka näilist sõltumatust. Täieliku sõltumatuse nõude eesmärk on vältida audiitori poolt enda asetamist mitte üksnes olukorda, kus tema objektiivsus saab mõjutatud, vaid ka olukorda, mille puhul mõistlikul ja informeeritud isikul on põhjust audiitori usaldusväärsuses ning objektiivsuses kahelda. Seda järeldust kinnitab ka
Nii on näiteks ühe olulisema olukorrana, mille puhul on piisav põhjus väita, et audiitor ei ole sõltumatu, kirjeldatud külalislahkuse ja kingituste vastuvõtmist, mis võiksid mõjutada audiitori sõltumatust või seada selle kahtluse alla (
1. peatükis auditeerimise eetiliste nõuetena ning sõltumatuse nõude rikkumise koosseis ei eelda taunitava teo kahjuliku tagajärjena ebaõige hinnangu andmist kliendi raamatupidamisaruannetele. Täieliku sõltumatuse kui audiitorile
§-s 7 esitatava kutseeetika nõude rikkumise koosseis ei eelda kahjuliku tagajärjena ka audiitorkogu või audiitori maine olulist ja tegelikku kahjustamist avalikkuse silmis. Audiitori ameti hea maine kahjustamise ja audiitori kutset diskrediteerivate tegude sooritamise keelab
Nõustuda ei saa kaebaja väidetega ka distsiplinaarkaristuse määramise motiveerimatusest. Audiitorkogu juhatus on näidanud selgelt, millist kaebaja tegevust ja miks loetakse audiitori täieliku sõltumatuse nõude rikkumiseks. See, et kaebaja audiitorkogu juhatusega ei nõustu ning ei pea OÜ Linandell auditeerimist otsuses kirjeldatud asjaoludel täieliku sõltumatuse nõude rikkumiseks, ei tähenda, et karistuse määramist on puudulikult motiveeritud. Kaebajale on süüks pandud kliendi OÜ Linandell tütarettevõtte AS Infortar tütarettevõtte Tallink Grupp AS pearaamatupidajana järeldusotsuse tegemist olukorras, kus OÜ Linandell juhatuse liige E. P on ühtlasi Tallink Grupp AS nõukogu liige ning OÜ Linandell nõukogu liikmed K. J ja E. P on ühtlasi Tallink Grupp juhatuse liikmed, kus neil on oluline mõju Tallink Grupp AS juhtimisotsustele, sh töötajatega töölepingute sõlmimisele, lõpetamisele ning nende tasustamise otsustamisele, ning lisaks sellele omab audiitor koos kliendiga investeeringut viimase tütarettevõttes AS-s Infortar. Need faktilised asjaolud annavad mõistlikule infokasutajale piisava aluse kahelda audiitori sõltumatuses. Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult järeldanud, et OÜ Linandell ja Tallink Grupp AS juhatuse ja nõukogu liikmete omavahelised tööalased ja perekondlikud suhted võimaldavad nende äriühingute tegevust kooskõlastada ja seeläbi mõjutada audiitori/pearaamatupidaja tegevust. Kaebaja väike osalus AS-s Infortar eraldi vaadatuna ei pruugi olla piisavalt märkimisväärne asjaolu, mille põhjal saaks järeldada audiitori mõjutatavust, kuid koosmõjus eespool kirjeldatud asjaoludega annab ka see aluse seada audiitori sõltumatus kahtluse alla. Seisukohaga, et äriühingus osaluse omamine samaaegselt kliendiga on vaadeldav ühises tulu taotlevas koostööprojektis osalemisena
lg 2 p 1 mõttes, ringkonnakohus nõustub.
lg 1 kohustab audiitorit säilitama suhetes kliendiga täieliku sõltumatuse ning sama paragrahvi lõikes 2 on toodud näitlik loetelu olulisematest olukordadest, mille puhul on 11
s konkreetselt kirjeldatud kui ka mõjutatavuse aspektist sarnastes olukordades tuleb pidada ohtu audiitori sõltumatusele sedavõrd suureks, et selle eraldi põhjendamiseks puudub vajadus. Tegemist on formaalset laadi piirangutega, mille eesmärgiks on vältida suhteid ja käitumisviise, mis tüüpiliselt võivad tekitada audiitoris soovi juhinduda oma otsustustes kriteeriumitest, mis ei lähtu täiel määral audiitori kutsetegevusele esitatavatest nõuetest, ning tagada sel viisil audiitori töö tulemuse usaldusväärsus. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile, milles käsitati notari distsiplinaarvastutust (3-3-1-35-00), ei ole käesolevas asjas kohane. Viidatud asjas loeti ametikohustuste süüliseks mittenõuetekohaseks täitmiseks selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu eksimine seaduse rakendamisel. Kaebajale ei heideta ette eksimist seaduse rakendamisel, vaid kutse-eetika vastu eksimist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.