← Eesti

3-05-1389/13

Obsah (7)§ 7§ 18§ 19§ 37§ 35§ 15§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2007, Tallinn Haldusasja n

§ 7

lg 4 alusel ei ole kauba ühendusesisese käibe (KÜK) toimumise tõendamiseks kasutatavaid tõendi liike piiratud. Kauba ühendusesisest käivet tõendavad dokumendid peavad sisaldama informatsiooni, millest nähtub müügitehing teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasega, kellele esitatakse arve, ja müüdud kauba Eestist väljatoimetamine teise liikmesriiki. Maksumaksja peab kauba Eestist väljatoimetamist tõendama dokumentidega, mis vormistatakse tavapäraselt kauba transpordil ühest liikmesriigist teise. Eelkõige on sellena kasutatavad tavapärased transpordidokumendid (CMR), kauba müügilepingud, kauba vedajale üleandmist tõendavad aktid ning ostja kinnitused kauba teises liikmesriigis kättesaamise kohta. Maksu- ja Tolliamet on ametlikus seisukohavõtus rõhutanud tõendamise aluseks olevate tõendite lubatavust, mistõttu on maksuotsuses läbivalt kajastatud seisukohad seoses teatud dokumentide, sh eeskätt CMR saatelehtede puuduliku vormistamisega asjakohatud. Eestist kauba väljatoimetamist tõendavaks dokumendiks on sobilik ka ostjapoolne lihtkirjalik kinnitus kauba Eestist väljaviimise kohta. See võib olla koostatud ka enne kauba Eestist välja transportimist. b) Maksuseadust ei saa tõlgendada maksukohustuslase kahjuks ning panna talle kohustusi, mida käibemaksuseadus ette ei näe. Väär on tõlgendada

§ 18

lg 1 p 1 laiendavalt ja teha sellest järeldus, et ostjal tuleks juhtumil, kui vorminõuetele vastaval arvel müüjana märgitud isik on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhtes õiguspäraselt. Maksukohustuslase hoolsuskohustus tuleb lugeda täidetuks, kui ta on kogunud

§ 7

lg-s 4 sätestatud dokumendid, mis tõendavad nii kauba võõrandamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele kui ka kauba Eestist välja toimetamist. Dokumentide kogumisel peab maksukohustuslane üles näitama äris tavapäraselt nõutavat hoolsust, arvestades lisaks asjaoluga, et 0 %-lise käibemaksumäära tõendamise kohustus on pandud käibemaksuseaduse alusel müüjale ehk isikule, kes nullprotsendilist käibemaksumäära rakendab. KÜK puhul on maksuõigussuhe müüja ja ostja vahel. Müüjale kinnituse andmisel kauba kättesaamise kohta teises liikmesriigis deklareerib ostja müüjale, et võõrandamisele rakendatud nullprotsendiline käibemaksumäär on õigustatud (kaup on võõrandaja riigist välja toimetatud) ja kauba teise liikmesriiki toimetamisega tekib ostjal selles riigis maksustatav sündmus (kauba ühendusesisene soetamine), mis kuulub maksustamisele üldjuhul pöördkäibemaksu põhimõtte alusel. Samuti kinnitab ostja müüjale kauba Eestist välja toimetamist kui faktilist asjaolu, mis on aluseks võõrandaja poolt nullprotsendilise käibemaksumäära rakendamisel. Müüja ei saa vastutada teise isiku maksukohustuse eest olukorras, mil ta on käitunud heauskselt ja hoolsuskohustust täites. CMR konventsiooni art 12 p-le 2 tuginedes puudus AS-l Kanpol võimalus kauba käsutamiseks pärast seda, kui CMR saatelehe teine eksemplar oli üle antud kauba vedajale ja seetõttu ei sõltunud kauba Eestist väljaviimine enam AS Kanpol tahtest. c) Piiriülestel tehingutel ei ole ostja tavapäraselt müüja riigis käibemaksukohustuslasena registreeritud ja tavapärase käibemaksu rakendamisel puuduks ostjal võimalus saada tasutud käibemaks käibedeklaratsiooni esitamisel tagasi. Seetõttu tuleb piiriülestel 3

(9)3-05-1389 tehingutel rakendada müüja poolt nullprotsendilist käibemaksumäära ja teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasest ostjal tekib kauba soetamisel käibemaksukohustus oma asukohariigis, mis täidetakse üldjuhul pöördkäibemaksu deklareerimisel. d) Ka juhul, kui kaup jäi Eestisse, ei ole tehing maksustatav. Juhul, kui ostja võõrandas kauba Eestis, oli mitteresidendist ostja kohustatud enda registreerima Eestis käibemaksukohustuslasena ja tasuma käibemaksu (

§ 19lg 1).

Kui ostja viis kauba Eestist välja, siis maksustatavat käivet ei tekkinud, kui see toimus võõrandamistehingu alusel, maksustatakse käivet üldjuhul nullprotsendilise käibemaksuga. Olukorras, kus üks maksukohustuslane täitis maksuõigussuhtes temale pandud kohustused, ei ole võimalik riivata tema õiguskindlust ja karistada teise poole ebaausa käitumise eest.

  1. e)Dokos SIA puudutavate tehingute osas on täidetud KÜK eeldused ja nullprotsendilise maksumäära kohaldamine. Maksukohustuslane tuvastas Dokos SIA nimel makseid teostanud isiku – A. G.
  2. f)Ratuti SIA tehingute osas ei hinnatud Läti äriühingu poolt AS-le Kanpol antud kirjalikku kinnitust kauba kättesaamise kohta. Tunnistaja A. Ratturi ütluse kohaselt muudeti septembri alguses koostatud arve kauba kvaliteedipuudustest tulenevalt. Korrektuurid esialgsesse arvesse tehti 21.10.2004. Nullprotsendilise käibemaksumäära kohaldamisel KÜK osas ei oma tähtsust, millist kuupäeva kannab tehingu toimumist kajastav raamatupidamise dokument. Raamatupidamise seaduse (RmtPS) § 6 lg 2 alusel on maksukohustuslasel õigus koguda tehingu, sh KÜK toimumist tõendavaid dokumente nii enne tehingut, tehingu ajal kui ka tehingu järgselt.
  3. g)Läti Vabariigis registreeritud äriühingult Zubrons Marketinga SIA-lt veoselehtede tagasisaamisel kontrolliti üksnes saaja poolset täitmist vastavalt CMR konventsiooni nõuetele ega pööratud tähelepanu konkreetsetele kuupäevadele. Ilmselgelt on Läti äriühingu esindaja eksinud kuupäevade märkimisega. Erinevus avastati alles pärast maksuhalduri kontrolli algust. Tapa laost kauba väljastamine ja CMR-saatelehtedel märgitud kuupäevade erinemine ei oma AS-le Kanpol täiendava maksukohustuse määramise seisukohalt mingisugust tähendust. Tunnistaja ütlustega on tõendatud kauba transport vedaja poolt väljapoole Eesti territooriumi.
  4. h)Arusaamatuks jääb, miks ei ole hinnatud nullprotsendilise maksumäära kohaldamise õigust iga tehingu lõikes.
  5. i)Kohtukulude nimekiri koos kuludokumentidega esitati kohtule enne asja sisulise arutamise lõppemist. Kohtuistungil selgitas AS Kanpol esindaja kohtukulusid pärast kohtukõne ettekandmist. Pärast pikka ja pingelist istungit ei märganud esindaja protokolli ebaõigsust. Olukorras, kus kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid oleks tõesti esitatud kohtuvaidluse ajal, oleks kohus need tagastanud. 5. MTA LMTK vastuses palutakse jätta AS Kanpol apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega osas, milles kaebust ei rahuldatud. Seisukohti põhjendatakse järgmiselt:
  6. a)Ehkki seadusandja jättis

§ 7

lg-s 4 ühendusesisest käivet tõendavate tõendusdokumentide loetelu lahtiseks ja võimaldab Eesti käibemaksukohustuslasel koguda tõendeid ühendusesisese käibe toimumise asjaolude kohta ka pärast tehingute toimumist, ei saa kõiki esitatud dokumente lugeda ühendusesisese käibe toimumist kinnitavateks tõenditeks. Näiteks ei oma tõenduslikku jõudu puudulikult täidetud transpordi saatelehed ja pärast maksumenetlust AS Kanpol rekvisiitidega dokumendil apellandi poolt valmis trükitud kinnituskirjad. Viimaste puhul ei ole teada, kes ja kus neid dokumente allkirjastas ning kas kinnituskirjale allkirja andnud isikutel on äriühingute esindusõigus. b) Müügilepingu sõlmimine müügitehingute eelselt ei saa tõendada muud, kui lepingupoolte tahteavaldusi tulevikku suunatud tehingute toimumisele. Samuti ei saa müügitehingu toimumist arvel näidatud poolte vahel tõendada nõuetekohaselt koostatud müügiarve, sest üksnes vormiliselt õigesti koostatud deklaratiivsed 4

(9)3-05-1389 müügiarved ja müügilepingud ei saa ühendusesisese käibe toimumise seisukohalt tõendada tehingute faktilist toimumist müügiarvel ja lepingus näidatud poolte vahel. Kauba ühendusesisest käivet on võimalik tõendada veosedokumentidega, millel on kauba vastuvõtnud teise liikmesriigi käibemaksukohustuslase poolt esindusõigust omava isiku kirjalik kinnitus. Samuti on võimalik kauba ühendusesisest käivet tõendada sihtkohas kauba vastuvõtmise kohta selleks pädeva isiku poolt allkirjastatud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidega.
  1. c)Riisiko tõendada ühendusesisese käibe faktilist toimumist on alates 01.05.2004 kehtima hakanud käibemaksuseaduse kohaselt pandud Eestis 0 %-list käibemaksumäära kohaldanud käibemaksukohustuslasele. Tõendamiskoormis seab Eestis registreeritud käibemaksukohustuslasest müüjale tavapärasest suurema hoolsuskohustuse kõikide dokumentide nõuetekohaseks vormistamiseks, sh kauba vastuvõtnud isikute vastavasisuliste volituste kontrollimiseks ja võimalike kahtluste korral tehingu teise poole esindajate volituste kontrollimiseks. Eestis registreeritud käibemaksukohustuslasest müüjal on võimalik riske hajutada detailselt sõlmitud müügilepingutega, kus on võimalik ette näha teisele tehingupartnerile temapoolsete kohustuste täitmata jätmisel sanktsioonid või nõuda tagatist.
  2. d)0 %-lise käibemaksumäära rakendamine on Eesti käibemaksukohustuslasest müüja riisikol tema õigus ja võimalus, mitte imperatiivne kohustus.
  3. e)Kuna ühendusesisese käibe faktilise toimumise tõendamise koormus on pandud 0 %list käibemaksumäära rakendanud Eesti käibemaksukohustuslasest müüjale, oleks apellandi poolt olnud mõistlik juba tehingute eelselt vormistatud lepingute sõlmimisel detailse täpsusega tuvastada teise poole esindusõigus ja võimalikud volitused. Apellant ei tuvastanud sularaha sissemaksnud isikuid. Kaubaveo saatedokumendid ja arved anti üle isikutele, kel puudusid ostja nimel tegutsemiseks volitused. Samuti puudus ülevaade Zubrons Marketinga SIA nimel tegutsenud isikute volituste ulatusest.
  4. f)Ratuti SIA osas toimus 01.09.2004 rekvisiitidega müügiarve nr 0424242-02 koostamine tagantjärgi 21.10.2004, mil ostja ei olnud enam käibemaksukohustuslane. Arve koostati apellandi juhtivtöötaja korraldusel.
  5. g)Kauba saatjal on kohustus täita CMR saatelehe lahtrid 1-15 ja 21-22. Nägemata kaupa, kauba ostja poolt kaupa vedama volitatud isikut ja veokit, ei saa kauba saaja nimetatud lahtreid täita ja nende täitmise õigsust ja tegelikkusele vastavust kontrollida. Kauba saatjal ei ole vastavate CMR lahtrite puuduliku täitmise korral või täitmise õigsuses veendumata jätmise korral võimalik hilisemate vaidluste korral kauba üleandmise tõendamiseks pöörduda kauba vedajate poole. Seega ei saa puudulikult täidetud CMR-e käsitleda tõenditena, millele kauba müüja saaks hiljem toetuda.
  6. h)Kuna apellant ei olnud hoolas tehingupartnerite tuvastamisel ega astunud ka ise samme, mille eesmärgiks sai olla üksnes maksukohustusest vabanemine, ei ole apellandil õigus tugineda õiguskindluse printsiibile.
  7. i)Tõendamiskoormus, et Leedus maha laaditud kaup oleks võõrandatud Lätis käibemaksukohustuslasena registreeritud Dokos SIA-le, oli maksuotsuse vaidlustamise korral Eestis registreeritud maksukohustuslasest müüjal.
  8. j)Apellandil oli võimalik tutvuda protokolliga ja esitada oma vastuväiteid pärast kohtuistungit ja ka hiljem. Kuivõrd apellandi esindaja on vandeadvokaat, kes peaks olema teadlik kohtumenetluse normidest, ei saa väsimust lugeda piisavaks põhjuseks protokolli ekslikul allkirjastamisel. 6. MTA LMTK apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega kaebus rahuldati, ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
  9. a)AS Kanpol andis koormad üle Eestis Läti äriühingute poolt tellitud transpordivahendite autojuhtidele. Arved Dokos SIA-le koostati vastavalt

§ 37

lg-s 7 sätestatud formaalsetele nõuetele.

§ 7lg-s 1 ja § 15 lg 3 p-s 2 sätestatu loob võimaluse 0 %-lise maksumäära kohaldamiseks juhul, kui võõrandaja suudab 5

(9)3-05-1389 tõendada kauba võõrandamist arvel näidatud isikule koos kauba Eestist välja toimetamisega. Tehes kauba kättesaadavaks Eestis, oleks AS-l Kanpol olnud õigus arvele lisada 18% käibemaksu, mida ühendusesisese riigi käibemaksukohustuslane oleks omakorda võinud tagasi taotleda

§ 35lg-s 1 sätestatud tingimustel.

Käibemaksu tagastamine välisriigi maksukohustuslasele on sätestatud Euroopa Ühenduse direktiivides 79/1072/EMÜ ja 86/560/EMÜ. Ühendusevälise riigi puhul lähtutakse Eestis vastastikuse käibemaksu tagastamise printsiibist, st käibemaks tagastatakse ühendusevälise riigi maksukohustuslasele juhul, kui vastav ühenduseväline riik tagastab käibemaksu Eesti maksukohustuslasele. Teise liikmesriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamisel ei võeta aluseks vastastikust käibemaksu tagastamise printsiipi, sest vastav käibemaksu tagastamise kohustus tuleneb otse direktiivist.

  1. b)AS Kanpol tehingute puhul Läti äriühingutega Dokos SIA, Ratuti SIA ja Zubrons Marketinga SIA puhul toimusid esmalt tehingud Ratuti SIA-ga. AS Kanpol tegevust, mis seisnes Ratuti SIA nimel sularaha vastuvõtmises selleks mittevolitatud isikult, kelleks oli AS Kanpol töötaja H. Kasearu, ja arve rekvisiitide (kuupäeva) võltsimises ajal, mil Ratuti SIA ei olnud enam käibemaksukohustuslane, ei saa pidada heausksele müüjale omaseks tegevuseks. AS Kanpol koostas 21.10.2004 arve nr 0424242-02 Ratuti SIA-le tagasiulatuva kuupäevaga käibemaksukohustusest vabanemise eesmärgil.
  2. c)Zubrons Marketinga SIA-ga lepingu sõlmimisel puudus allkirjastaja pädevust tõendav dokumentatsioon.
  3. d)Dokos SIA-ga sõlmitud tehingute puhul rikuti rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 5 lg-s 1 ja § 6 lg-s 5 sätestatud nõudeid, kuivõrd sularaha võeti AS Kanpol kassapidaja poolt vastu isikult, kellel puudus volitus. Suhkrukoormate lähetamisel anti saatelehed A. Gi kätte, et see edastaks need Dokos SIA poolt organiseeritud vedajatele. Selline tegevus ei tõenda müüja heausksust. Fakt, et kaup toimetati Leetu ja laaditi seal ka maha, ei tõenda, et oleks täidetud

§ 7

lg 1 mõlemad kohustuslikud nõuded, kuivõrd Leedus kauba saanud isiku seost Dokos SIA-ga ei ole suudetud tõendada. Seega oli Dokos SIA tehingute puhul käibe tekkimise kohaks Eesti ja kauba võõrandamisel tuli kauba maksustavale väärtusele lisada 18% käibemaks.

  1. AS Kanpol vastuses palutakse jätta MTA LMTK apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu põhjendustega.
  2. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Õige on AS Kanpol seisukoht, et vastustaja apellatsioonkaebuses ei ole selgitatud, miks on nimetatud tehingute tegemise järjekorda ja osundatud võimalusele maksustada kaupa Eestis kättesaadavaks tegemisel 18 protsendilise käibemaksuga. Põhjendus nimetatud asjaoludele ilmneb selgelt maksuhalduri vastusest kaebuse esitaja apellatsioonkaebusele, milles on osundatud, et maksukohustuslane ei ole tehingute tegemisel täitnud hoolsuskohustust tehingu teise poole tuvastamisel. Esimesena tehtud tehingud Ratuti SIA-ga pidid kaebuse esitajale osundama vajadust hoolsusnõudeid täpsemalt järgida, et tõendada tehingu teist poolt ning kauba Eestist väljaviimist. CMR saatelehed nimetatud äriühinguga väidetavalt tehtud tehingute kohta on täidetud puudulikult ning ei võimalda tehingu toimumist tagantjärele kontrollida. Vaatamata sellele ei ole järgmiste maksuotsuses näidatud tehingute tegemisel kaebuse esitaja olnud hoolsam. Sellises olukorras on maksuhalduri arvates kaebuse esitajal võimalik kohaldada ka 18 protsendilist käibemaksumäära ilma, et tekiks kumuleeruv maksustamine. 6

(9)3-05-1389 MTA LMTK apellatsioonkaebus põhineb väitel, et

§ 7

lg 1 ja sellest tulenevalt

§ 15

lg 3 punkti 2 kohaldamine eeldavad, et kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele peab olema tõendatud. Käesoleval juhul on halduskohus ebaõigesti pidanud piisavaks kauba väljaviimist Leetu ega ole õigesti hinnanud tõendeid, mis maksukohustuslase väitel tõendavad kauba võõrandamist Dokos SIA-le. 10.

§ 7

lg 1 sätestab: „Kauba ühendusesisene käive on: 1) kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel; 2) aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki; 3) kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks, sealhulgas äriühingu ja tema teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha vaheline kauba üleandmine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.“

§ 15

lg 3 punkti 2 kohaselt on käibemaksumäär null protsenti kaupade, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või teise liikmesriiki toimetamist ilma võõrandamiseta käsitatakse kauba ühendusesisese käibena, välja arvatud juhul, kui

§ 16kohaselt on selle kauba käive maksuvaba, maksustatavast väärtusest.

  1. Ringkonnakohus nõustub MTA LMTK seisukohaga, et maksukohustuslane ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et kauba soetajaks oli Dokos SIA. Tehingute eest tasuti osaliselt sularahas A. Gi ja J. F poolt, osaliselt maksukohustuslase kassasse, osaliselt pangaarvele. Maksuhaldur heidab AS-le Kanpol ette ebapiisavat hoolsust tehingute tegemisel. AS Kanpol ei selgitanud välja, kas A. G, kellega tehingute tegemisel suheldi, on volitatud Dokos SIA-d esindama, samuti ei kontrollitud, kas kauba veoselehed antakse vedajale üle, jättes need A. Gile või tema töökohta sisustussalongis. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kaebuse esitaja ei täitnud hoolsuskohustust, jättes välja selgitamata, kas A. G oli tegelikkuses Dokos SIA esindaja. Selline kohustus tulenes maksukohustuslasele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lõikest 5 ja § 5 lõikest
  2. Ka DokoS SIA poolt antud kinnitus kauba kättesaamise kohta ei tõenda, et tehingu teiseks pooleks oli teise liikmesriigi äriühing. Dokos SIA esindajana on kinnituse andnud isik, kelle volitused Dokos SIA-d esindada ei ole tõendatud. Dokos SIA ei ole deklareerinud tehingute tegemist maksuotsuses näidatud ajal Kanpol AS-ga. Kuusteist veost, mis väidetavalt on seotud Dokos SIA-ga, on veetud Eestisse. Dokos SIA-ga väidetavalt sõlmitud lepingutest ei nähtu müüdava kauba kogust ega kvaliteedile esitatavaid tingimusi. Need asjaolud näitavad, et maksukohustuslane ei ole teinud kindlaks tehingu teist poolt, mis on üks

§ 7lg 1 kohaldamise eeldustest.

12. AS Kanpol apellatsioonkaebuses on vaidlustatud halduskohtu järeldust, et

§ 7

lg 1 on kohaldatav ka nende tehingute suhtes, kus kaup viidi veokijuhtide seletustest nähtuvalt Eestisse. Halduskohus leidis, et ühendusesisese käibega sellisel juhul tegemist ei ole ning null protsendilist käibemaksu kohaldada ei saa. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et osundatud sätte kohaldamine eeldab igal juhul kauba Eestist väljaviimist.

§ 15

lg 3 punktist 2 nähtub, et juhul, kui kauba võõrandamist ühendusesisese käibena ei käsitleta, ei ole null protsendilise käibemaksu kohaldamine võimalik. Kuna ringkonnakohus leiab, et tõendamata on juba tehingu teine pool (otsuse p 11), ei ole vajalik selgitada, kas kaebuse esitaja oleks

§ 15

lg 3 punkti 2 kohaldamiseks pidanud täiendavate tõenditega peale CMR saatelehtede ja saaja kinnituse kauba kättesaamise kohta kontrollima kauba Eestist väljaviimist. 7

(9)3-05-1389 Seetõttu jättis halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata osas, milles vaidlustati maksuotsust Dokos SIA-ga tehtud tehingutelt tekkinud käibelt osas, kus kaup tehti kättesaadavaks Eestis ning seda riigist välja ei viidud.
  1. Tehingute tegemisel Ratuti SIA-ga nõustub ringkonnakohus kaebuse esitajaga, et halduskohus ei ole hinnanud tõendeid tehingu teise poole kindlakstegemise ja kauba Eestist väljaviimise kohta ning AS Kanpol hoolsuskohustuse täitmise kohta. Ühe arve koostamine ajal, kui tehingu teine pool ei olnud enam käibemaksukohustuslane, ei tõenda, et hoolsuskohustust oleks rikutud. Tehing võis aset leida ajal, kui tehingu teine pool oli käibemaksukohustuslane ning arve hilisem koostamine ei tähenda maksukohustuslase poolt hoolsusnõuete rikkumist.
  2. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et CMR saatelehtede puudulikust täitmisest tulenevalt ei saa lugeda AS Kanpol hoolsuskohustust tehingute tegemisel täidetuks, et tõendada tehingu teist poolt. Sularaha kauba saamise eest tasuti tunnistajate ütluste kohaselt I. S poolt, kelle esindusõigust ei ole kontrollitud. Kassasse on sularaha tasunud aga kaebuse esitaja enda töötajad, kelle esindusõigust ei ole ka kaebuse esitaja ise väitnud. Maksuhaldur on õigesti osundanud, et kaebuse esitaja ei kontrollinud veoste tegelikku toimumist ja ostja volitust vedajatele nende nimel tegutsemiseks. Nii veoste saatedokumendid kui arved esitati isikutele, kelle volitusi ei olnud kontrollitud. Apellandi väide 01.09.2004 arve hilisema koostamise põhjuste kohta on tõendamata. Kaebuse esitaja suulist kinnitust kauba kvaliteedipuuduste ja sellest tulenevalt arve muutmise kohta peab ringkonnakohus ebausutavaks olukorras, kus neid asjaolusid oleks saanud õigeaegselt dokumentide kogumisel tõendada usaldusväärsemate tõenditega. Kaupa vedanud autojuhtide seletustest nähtub, et tehingu asjaolud CMR saatelehtedel on kajastatud ebaõigesti ning kaupa ei veetud saatelehtedel märgitud sihtpunkti. Kauba saamise kohta esitatud hilisem ostja kinnitus isiku poolt, kelle esindusõigus ei ole tõendatud, ei ole usaldusväärne olukorras, kus ostja ei ole kauba saamist ja käivet deklareerinud. Sellist kaebuse esitaja käitumist ei saa pidada heauskseks ja hoolsuskohustust järgivaks. Kuna tehingu teine pool on tuvastamata, siis ei olnud ka alust

§ 15lg 3 punkti 2 kohaldamiseks.

15. Zubrons Marketinga SIA-ga tehtud tehingute puhul on maksuhaldur osundanud, et lepingu sõlmimisel ei ole märgitud ostjat esindava isiku nime, samuti on CMR saatelehtede täitmisel ebaõigesti märgitud andmed kauba vedamise aja ja sihtkoha kohta. Samuti on 03.12.2004 arved koostatud tagantjärgi. Sellised puudused tehingu tõendamisel osundavad, et maksukohustuslane ei ole olnud hoolas tehingu toimumise asjaolude kontrollimisel ja teise poole tuvastamisel.

§ 7lg 1 kohaldamise eeldus tuvastada tehingu teine pool ei ole täidetud.

Ka selle väidetava tehingupartneriga tehtud tehingute osas leiab ringkonnakohus, et tehingupartneri hilisem kinnitus tehingu toimumise kohta ei saa olla usaldusväärne olukorras, kus ostja ei ole käivet deklareerinud. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka nimetatud äripartneriga tehtud tehingute tegemisel ei saa kaebuse esitaja käitumist tehingu teise poole tuvastamisel ja kauba liikumise kontrollimisel pidada hoolsaks. Kuna

§ 7

lg 1 kohaldamise eeldused on täitmata, sest tehingu teist poolt ei ole usaldusväärselt tõendatud, siis ei olnud alust

§ 15lg 3 punkti 2 kohaldamiseks.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb AS Kanpol apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja MTA LMTK apellatsioonkaebus rahuldada. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja menetluskulud tuleb jätta HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. 8

(9)3-05-1389 17. Kaebuse esitaja vaidlustas halduskohtu otsuse ka osas, millega jäeti õigusabikulude vastustajalt väljamõistmise taotlus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud HKMS § 92 lõike 1 alusel tema enda kanda. Ringkonnakohtul puudub vajadus võtta seisukohta kaebuse esitaja apellatsioonkaebuses toodud väidete kohta kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.