KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1352 Haldusasi Urve Vilde kaebus Tallinna Linnavalitsuse 26. oktoobri 2005. a korralduse nr 2005-k p 2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. aprill 2007 Menetlusosalised Kaebaja Urve Vilde Vastustaja Tallinna Linnavalitsus Kolmas isik Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2006. a otsus tagastamise küsimuse uuesti läbivaatamise ettekirjutuse osas. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 19. aprillil 2007. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Urve Vilde esitas 15. novembril 1993 Tallinn, Pojengi tee 31 korteri nr 4 erastamise avalduse. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26. aprilli 1999. a otsusega nr 10710 loeti Pojengi tee 31 ehitised ja krunt omandireformi objektiks ja tunnistati Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liit vara tagastamise õigustatud subjektiks. Tallinna Linnavalitsuse 26. oktoobri 2005. a korralduse nr 2005-k p-ga 2 otsustati Pojengi tee 31 hooned tagastada Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidule. 3-05-1352 2. Urve Vilde esitas 29. detsembril 2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 26. oktoobri 2005. a korralduse nr 2005-k p 2 tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2006. a otsusega kaebus rahuldati, Tallinna Linnavalitsuse 26. oktoobri 2005. a korraldus tühistati ning linnavalitsust kohustati uuesti läbi vaatama Pojengi tee 31 hoonete ja krundi tagastamise küsimus ja võtma tarvitusele vajalikud meetmed uue võimaliku otsuse täitmise tagamiseks. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:
- a)Korrektne ei ole vastustaja väide, et kaebaja ei kasuta XX tee xx-x eluruumi. Mõistete „kasutatavate eluruumide“ või „kasutuses olevate eluruumide“ täpset sisu ei ole õigusaktides sätestatud. Kaebaja kasutab eluruume suvel ja on tasunud kõik kommunaalmaksed. Seega on eluruumide kasutamine tõendatud.
- b)Asjakohatud on vastustaja väited, et korraldus ei riku kaebaja õigusi ja ta oleks pidanud vaidlustama hoopis ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26. aprilli 1999. a otsuse nr 10710. See otsus ei riku kaebaja õigusi, sest sellega ei otsustata vara tagastamist ega jäeta rahuldamata kaebaja erastamistaotlust.
- c)Vastustaja põhiline väide tagastamisotsuse tegemisel on asjaolu, et teostatud juurdeehitusel puudub projektdokumentatsioon ning järelikult on juurdeehitus ebaseaduslik ja ei oma tähtsust, kui suure osa see ehitise väärtusest moodustab. Vastustaja on viidanud advokaadibüroo seisukohale, milles tõdetakse, et juurdeehituse legaliseerimiseks antud ehitusloa tühistamine haldusasjas nr 3-318/2003 sõlmitud kokkuleppe alusel on tekitanud õigusliku tühiku. Linnavalitsus on asunud ilma igasuguse põhjenduseta seisukohale, et ümberehitustööd ei ole legaalsed.
- d)Hoone peamised ümberehitused teostati linna või selle asutuste poolt 1950. ja 1980. aastatel. Kohtu andmetel ei ole linnavalitsus enne korralduse tegemist viinud läbi haldusmenetlust juurde- ja ümberehituste lammutamiseks. Seega langeb ära alus juurdeehitiste mittearvestamiseks, mistõttu korraldus tuleb tühistada. Tagastamise aluse äralangemisel muutuvad sisuliselt õigusvastaseks ka selle realiseerimisel tehtud toimingud. Linnavalitsus peab võtma kasutusele meetmed, et vaidlusalune vara ei läheks üle kolmanda isiku omandisse või valdusse.
- e)Enne vara tagastamise otsustamist oleks tulnud teha kindlaks ümberehituste teostamise täpne aeg, pärast õigusvastast võõrandamist teostatud ehitustööde vastavus ehitusnormidele ja ehitusseadusele, samuti takistuste olemasolu või puudumine ümberehitusele kasutusloa andmiseks või nende lammutamise otsustamiseks. Võimaliku uue ekspertiisi tellimisel tuleb arvestada, et praegu kehtiva ja 1999. aastal kehtinud ekspertiisi läbiviimise korras on teatud erinevused. Seetõttu võib osutuda põhjendatuks nimetatud korra p 19 rakendamine. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
- a)Kohtuotsus tehti pärast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) uue redaktsiooni jõustumist, kuid asi määrati kirjalikus menetluses lahendamiseks enne vastavat seadusemuudatust. Kolmandat isikut esindas esimese astme kohtus isik, kes ei oma õigusteadmisi ja kes andis kirjalikuks menetluseks nõusoleku, tundmata asja lahendamise võimalikke tagajärgi kirjalikus menetluses.
- b)Kaebuse esemeks ei olnud 1999. aasta otsus kolmanda isiku tunnistamiseks vara tagastamise õigustatud subjektiks, mistõttu ei ole asjakohane järeldus, et subjektiotsus ei riku kaebajale kuuluvaid õigusi.
- c)Kaebaja ei vaidlustanud haldusakti kaalutlusõiguse teostamata jätmise tõttu. Kaebuse esitaja leidis, et haldusakt tuleb tühistada, kuna vaidlusalune vara ei olnud säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Seega ei ole kaalutlusõiguse teostamine asjakohane. Täiendavate tõendi- 2
(6)3-05-1352 te nõudmiseks või uue ekspertiisi tellimiseks ei ole vaja suunata kaebust kohtueelsesse menetlusse. Juhindudes HKMS §-st 201 tulnuks kirjalikust menetlusest minna üle kaebuse suulisele menetlemisele asja õige lahendamise huvides.
- e)Mõistete „kasutatavate eluruumide“ ja „kasutuses olevate eluruumide“ tõlgendamisel rikuti HKMS § 25 lg 5 ja TsMS § 442 lg 8. Samuti tõlgendati vääralt eluruumide erastamise seadust (EES) ja Tallinna Linnavalitsuse 15. septembri 1995. a määrusega nr 61 kinnitatud „Eluruumide erastamise eeskirja“. Eluruumide erastamise eesmärk ja mõte on eluruumide omandamise võimaldamine isikutele, kes on sõlminud üürilepingu, kes ruume reaalselt kasutavad ja elamiseks vajavad. Olukorras, kus kaebaja ja tema perekonnaliikmete omandis on eluruum Viimsis, mida nad lisaks ka reaalselt kasutavad, ei ole eluruumi erastamine kaebajale vastavuses eluruumide erastamise seaduse mõtte ja sätetega.
- f)Menetlusosalise poolt kaebuses väidetu või selle täiendamiseks antud kirjalik seletus ei ole kohtumenetluses tõendiks. Üüriarvete ja prügiveo teenuste eest tasumine ei tõenda eluruumi kasutamist.
- g)Ümberehitused ei puuduta põhikonstruktsioone ja ümberehitusel puudub õiguslik alus. Tallinna Linna TSN TK 23. detsembri 1952. a otsusega nr 803 võeti vaidlusalune ehitis – palvela – kohaliku nõukogu elamufondi mitte palvelana või mitteeluruumina, vaid elamuna. Seega nimetati arvates vara õigusvastasest võõrandamisest vaidlusalust ehitist kõigis dokumentides elamuks. Selle hilisem inventariseerimine või muudest asjaoludest tingitud uus registreerimine pidi lähtuma samast eeldusest. Ümberehitamise õiguslikuks aluseks ei saa olla ka üürilepingute sõlmimine. Ehitises ruumide üürileandmine ei ole välistatud ka siis, kui ehitis on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kergvaheseinte paigaldamine, olenemata sellest, kas need on tehtud õiguslikul alusel või õigusliku aluseta, ei ole hinnatavad põhikonstruktsioonide asendamisena. 5. Tallinna Linnavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldada ja nõustutakse selles esitatud väidetega. 6. U. Vilde vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Kõik menetlusosalised teatasid kirjalikult, et nad on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Seega olid nad teadlikud menetlusseadustiku uue redaktsiooni jõustumise ajast ja nõus kirjaliku menetlusega. Seadus ei sätesta kohtule kohustust kontrollida esindaja õigusalaste teadmiste piisavust ja kogemuste olemasolu juhul, kui kohtul ei teki kahtlust nende olemasolus ja piisavuses.
- b)Kaalutlusõiguse teostamine on ainuvõimalik, kuna olemasoleva ekspertiisiakti alusel on selge, et ümberehitustööd on teostatud, kuid puudub neid legaliseeriv dokumentatsioon. Üürileandja ülesandeks on projektdokumentatsiooni korrastamine ja teostatud ehitustööde vastavuse tagamine ehitusnormidele. Samuti peaks haldusorgan eeldatavalt tellima uue ehitustehnilise ekspertiisi. Pirita Linnaosa Valitsus laskis koostada XX tee xx krundil asuva elamu ülesmõõtmisprojekti ja esitas selle ehitusloa saamiseks koos hooneregistri tõendiga. Esitatud ehitusprojekti ja dokumentatsiooni alusel andis Säästva Arengu ja Planeerimise Amet 26. septembril 2001 välja ehitusloa XX xx hoonele. Kolmas isik pöördus halduskohtusse ja nõudis ehitusloa tühistamist. Säästva Arengu ja Planeerimise Amet tunnistas kohtus oma eksimust ja sõlmis kohtuliku kokkuleppe kolmanda isikuga, mille kohaselt Tallinna Linnavalitsus kohustus vaidlustatud ehitusloa tühistama ja kolmas isik loobus haldusasja läbivaatamisest. Kokkulepe kinnitati Tallinna Halduskohtu 19. mai 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-318/2003. Täites viidatud kokkulepet tühistas Tallinna Linnavalitsus 4. juuni 2003. a korraldusega nr 1422-k Pojengi tee 31 hoonete juurdeehituse seadustamiseks väljaantud ehitusloa.
- c)XX tee xx-x erastamise avaldus esitati tähtaegselt. Kuna kaebaja ei ole saanud eluruumi erastada, on neis eluruumides elamine kütteperioodil muutunud eluohtlikuks. Eluruumi küttekolded on lagunenud, korter x ahjudega seotud korsten on pooleks murdunud, elektrisüsteem 3
(6)3-05-1352 on väga halvas seisukorras. Kuna elamu on puust, mis võib kergesti süttida, polnud kaebajal ega tema pereliikmetel võimalik 2005/2006 ega ka 2006/2007 talvel korteris elada. Kaebaja ja tema pereliikmed elavad korteris küttevälisel perioodil ja hooldavad korteri juurde kuuluvat aiamaad. Korteri soojapidavaks ja kütteperioodil elamiskõlblikuks muutmiseks kulub ligikaudu 350 000 kr, mida ei ole mõistlik enne vaidluse lõppu realiseerida. Seadusandja ei ole täpsustanud EES § 3 lg-s 4 sätestatud eluruumi kasutamise mõistet ja kohtul tuleb see sisustada lähtuvalt õiglustundest. Hoone ei sobi pärast eluruumideks ümberehitamist kasutamiseks kolmanda isiku põhikirjas toodud eesmärkide saavutamiseks. d) Ümberehitustööd palvelast elamuks teostati pärast hoone arvamist kohaliku nõukogu elamufondi
- detsembril
- Majavaldus registreeriti Tallinna Linna Mererajooni TSN TK Elamutevalitsuse majavalitsuse nr 120 poolt kirikust ümber elamuks ja hiljem teostas täiendavaid ümberehitusi Kadrioru EEV. Algselt koguduse palvelaks ehitatud majavalduse põhikonstruktsioonis on tehtud olulised muudatused: lammutatud on kirikutorn ja selle asemele on ehitatud katus, juurde on ehitatud tuulekoda,
- korrus koos kandva vahelae, vaheseinte, trepi, küttekollete, sanitaarsõlme, avatäidete, elektriseadmete ja akendega ning kandva vahelaega pööning. Maja sisearhitektuuri on muudetud 100%. Ulatuslike ümberehitustööde teostamist põhihoone juures
- aastate teisel poolel ja
- aastatel tõendab AS Ristart poolt
- detsembril 1999 koostatud eksperthinnang (töö nr E-407/99). Tegemist ei ole ebaseaduslike ümberehitustöödega vaatamata projektdokumentatsiooni puudumisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Tühistamistaotluse osas ei anna apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse muutmiseks alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus ei ole käesoleva asja kirjalikus menetluses läbivaatamisega menetlusnorme rikkunud. Asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ei takistanud see, et kirjalikku menetlust esimeses astmes lubav regulatsioon jõustus alles
- septembril 2006, seega pärast kirjalikuks menetluseks nõusolekute andmist. Apellatsioonkaebuse viide HKMS §-le 101 ei ole asjakohane, sest see säte reguleeris halduskohtumenetluse seadustiku rakendamist selle jõustumisel
- jaanuaril
- Vastavalt HKMS §-le 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 6 tehakse haldusasja menetlustoiming toimingu ajal kehtiva seaduse järgi. Vaidlusaluseks menetlustoiminguks on käesoleval juhul asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Kirjalik menetlus toimus käesolevas asjas pärast halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse jõustumist
- septembril
- Nõusolek asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ei ole veel osa kirjalikust menetlusest, sest nõusoleku andmise hetkel ei ole teada, kas kohus vaatab asja läbi kirjalikus menetluses või suuliselt istungil. Seadus ega kohtumenetluse põhimõtted ei keela seisukoha avaldamist menetlustoimingu suhtes enne menetlustoimingut reguleeriva normi jõustumist. Asjakohane ei ole kolmanda isiku põhjendus, et nõusolek kirjalikuks menetluseks anti tundmata menetlust ja kirjaliku menetluse tagajärgi (oluliste asjaolude väljaselgitamata jäämise võimalust). Halduskohus on kohustatud selgitama välja asjas tähtsust omavad asjaolud piisava põhjalikkusega sõltumata sellest, kas menetlus on kirjalik või suuline.
- Halduskohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul rikkunud uurimisprintsiipi ja halduskohtu otsus on sisult õige. 4
(6)3-05-1352
- Halduskohus tegi kindlaks, et vaidlustatud tagastamiskorraldus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Nendest asjaoludest piisab õigusvastase haldusakti tühistamiseks. Halduskohus ei pea uurimispõhimõttest tulenevalt uurima asjaolusid, millest kaebuse lahendamine enam ei sõltu. Halduskohus tegi kindlaks, et tagastamiskorralduse aluseks võetud asjaolu, nagu ei oleks elamus üldse tagastamist mõjutavaid ümberehitusi tehtud, ei vasta tõele. Sellest järeldas halduskohus õigesti, et korraldus kuulub tühistamisele. Korralduse oleks võinud haldusmenetluse seaduse § 58 alusel jätta tühistamata vaid juhul, kui kohus on veendunud, et väär põhjendus ei ole mõjutanud haldusakti sisu. Seda ei ole kolmas isik ega vastustaja käesolevas asjas tõendanud. Soovides õigusvastasele põhjendusele tugineva korralduse jõussejätmist, oleks kolmas isik ja vastustaja ise pidanud esitama piisavad tõendid selle kohta, et korraldus on vaatamata väärpõhjendusele sisuliselt õige, nt esitama uue nõuetekohase ekspertiisi. Omandireformi õigusaktid määravad ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamise esmajoones kohaliku omavalitsuse pädevusse. Halduskohtu roll on teostada kohaliku omavalitsuse hinnangute üle kohtulikku kontrolli. Kohalik omavalitsus ega vara tagastamise õigustatud subjekt ei saa nõuda, et vigase ekspertiisi korral peaks kohus kohaliku omavalitsuse asemel asuma läbi viima tagastamismenetlust.
- Halduskohus on linnavalitsusele andnud õige suunise, et tulenevalt ORAS § 12 lg 10 kolmandast lausest tuleb kohalikul omavalitsusel enne mittenõuetekohaste ümberehituste tagastamismenetluses arvestamata jätmist otsustada, kas ümberehitused kuuluvad lammutamisele. Ehitise või selle osa lammutamise otsustamine on kohaliku omavalitsusüksuse kaalutlusotsus, mitte asjaolu, mida kohus saab enda siseveendumuse kohaselt tuvastada. Eesti haldusõiguses kehtib põhimõte, et kohus ei tohi üldjuhul täitevvõimu asemel ise diskretsiooniotsuseid teha (HKMS § 19 lg 6; vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
- novembri
- a otsus haldusasjas nr 3-3-1-64-02, p 11).
- Halduskohus on õigesti tuvastanud U. Vilde kaebeõiguse ning selle aluseks oleva erastamisõiguse. Vastavalt EES § 4 p-le 1 on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik eluruumi erastamise õigustatud subjekt. Ringkonnakohtu hinnangul on üürileping reeglina piisavaks tõendiks eluruumi üürilepingu alusel kasutamise tõendamisel. Eeldada tuleb, et üürnik kasutab üürilepingust tulenevaid õigusi. Seega ei pidanud kaebaja esitama ega halduskohus koguma selles küsimuses täiendavaid tõendeid. Vastustaja ja kolmas isik, väites, et vaatamata üürilepingule ei toimu käesoleval juhul eluruumi kasutamist, oleksid vastavalt HKMS § 15 lg 3 esimesele lausele pidanud oma väidet tõendama. Selliseid tõendeid ei ole esitatud. Vastustaja ja kolmanda isiku viited sellele, et kaebaja ja tema perekonnaliikmete omandis on muid eluruume ja et kaebaja elab alaliselt mujal, ei lükka halduskohtu hinnangut eluruumi kasutamise tõendatuse osas ümber. Eluruumide erastamise seadus ei keela eluruumi erastamist isikule, kelle omandis on juba mõni eluruum. Isikul võib olla mitu eluruumi ja seadus ei sätesta, et isik saaks erastada vaid alalise elukohana kasutatavat eluruumi. Kui seadusandja oleks soovinud säärased piirangud eluruumide erastamisele kehtestada, oleks ta pidanud need seaduses selgesõnaliselt väljendama. Eluruumide erastamise seaduse eesmärk ei olnud vältida eluruumide erastamist võimalikult suures ulatuses.
- Kolmas isik leiab, et hoones tehtud ümberehitustel puudub õiguslik alus, mistõttu nad on tagastamismenetluses jäetud õigesti arvestamata. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu.
- Nii ORAS § 12 lg 10 kolmanda lause varasema kui kehtiva redaktsiooni kohaselt on ehitise uute osade mittearvestamise aluseks üksnes ehitise osa materiaalne õigusvastasus, s.o ehitise enda mittevastavus ehitisele esitatavatele tehnilistele, arhitektuursetele, keskkonna- jms 5
(6)3-05-1352 nõuetele. Viidatud sätte kohaselt ei arvestata ehitise osa vaid juhul, kui osa kuulub lammutamisele. Ehitis ei kuulunud planeerimis- ja ehitusseaduse (PlES) § 43 nõuetele mittevastavuse tõttu lammutamisele ainuüksi seetõttu, et ehitamisel puudus projekt, muu dokument või õiguslik alus. Esiteks ei olnud projekt nõutav igasuguse ehitamise korral, rääkimata igasugusest ümberehitamisest. Teiseks on kohtupraktikas selgitatud, et formaalselt õigusvastaste, kuid materiaalselt õiguspäraste ehitiste lammutamisele määramine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (Riigikohtu halduskolleegiumi
- novembri
- a otsus haldusasjas nr 3-3-164-02, p 15). Projekti ja õigusliku aluse (loa vms) olemasolu on ehitamisele esitatav formaalne, mitte ehitisele esitatav sisuline nõue. Ehitis võib olla materiaalses mõttes nõuetekohane ka vaatamata projekti puudumisele. PlES § 43 lg 1 sätestas nõuded projektidele ja ehitistele, mitte ei sätestanud projekti koostamise kohustust. Projekti koostamise kohustus oli sätestatud hoopis PlES §-s 36 ning see säte ei ole ORAS § 12 lg-ga 10 hõlmatud. Ka Vabariigi Valitsuse
- novembri
- a määrusega nr 220 kinnitatud „Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika“ p 13 kohaselt on omavolilise ja kasutusloata parenduse või uuenduse hindamata jätmise aluseks kohaliku omavalituse otsus parenduse või uuenduse likvideerimise kohta. Sarnastele seisukohtadele on Tallinna Ringkonnakohus asunud ka
- detsembri
- a otsuses haldusasjas nr 2-3/3/05, p 12,
- märtsi
- a otsuses haldusasjas nr 3-99-3, p 12 ja
- mai
- a otsuses haldusasjas nr 3-00-2, p
- Otsust ümberehituste likvideerimise kohta ei ole käesoleval juhul tehtud. Seega ei ole vaidlus ümberehituste õigusliku aluse üle antud juhul asjakohane.
- Kaebaja ei ole taotlenud linnavalitsuse kohustamist tagastamismenetlust jätkama. Seega on halduskohus sellekohase ettekirjutusega väljunud kaebuse piiridest ja selles osas tuleb halduskohtu otsus tühistada. Kaebuse eesmärgiks ei olnud iseenesest vara tagastamise küsimuse lahendamine, vaid vara tagastamise vältimine. Halduskohus on teinud oma otsuses ka ettekirjutuse rakendada meetmeid uue otsuse täitmise võimalikkuse tagamiseks. Selle all pidas halduskohus ennekõike silmas meetmeid, „mis teevad võimatuks vaidlusaluse vara õiguspärase ülemineku kolmanda isiku omandisse või valdusse“. Selle ettekirjutuse puhul leiab ringkonnakohus, et vastav kohustamistaotlus oli tõlgendamise teel kaebusest tuletatav, sest kaebuse lõppeesmärk on kolmanda isiku poolt vaidlusaluse elamu omandamise vältimine. Kuna kolmas isik ja vastustaja ei ole kaebuse piiridest väljumise kohta vastuväiteid esitanud, ei peatu ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt.
- Kuna apellatsioonkaebus jääb põhiosas rahuldamata, jäävad kolmanda isiku poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 6
(6)