← Eesti

3-05-421/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma

  1. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-421 Haldusasi Merilin Mölli kaebus Anija Vallavalitsuse 17.01.2005 korralduse nr 48 ja 10.01.2006 korralduse nr 23 õigusvastaseks tunnistamise nõudes Tallinna Halduskohtu 13.12.2006 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Merilin Mölli apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja Merilin Möll Vastustaja Anija Vallavalitsus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 13.detsembri 2006 otsus muutmata ja Merilin Mölli apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib vahetult Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Anija Vallavalitsuse 17.01.2005 korraldusega nr 48 otsustati sõlmida T. J ja Anija Vallavalitsuse vahel kuni 31.12.2005 ajutise põllumajandusliku maakasutuse leping Rasivere, Rooküla, Voose, Pikva ja Uuearu külas 315,5 ha suuruse maatulundusmaa osas ja rahuldada T.J 07.01.2005 esitatud taotlus. Korralduse andmisel juhinduti muu hulgas Vabariigi Valitsuse 15.02.2993 määrusest nr 48 „Põllumajandusliku maakasutuse kohta“. 21.01.2005 esitas kaebaja taotluse maa ajutisse kasutusse saamiseks. Taotlus puudutas osaliselt sama maad, mis oli juba antud T.J kasutusse. 25.04.2005 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie korralduse nr 48 peale rahuldamata põhjusel, et T.J oli avalduse maa enda kasutusse saamiseks esitanud varem ja kuna maa oli juba antud kolmanda isiku kasutusse, siis ei olnud võimalik maad selles osas enam kaebaja kasutusse anda. 3-04-391
  3. Anija Vallavalitsuse 10.01.2006 korraldusega nr 23 otsustati sõlmida Tiit J ja Anija Vallavalitsuse vahel kuni 31.12.2006 ajutise põllumajandusliku maakasutuse leping Rasivere, Voose ja Pikva külas 50,9 ha suuruse maatulundusmaa osas ja rahuldada T.J 06.01.2006 esitatud taotlus. 06.02.2006 esitas kaebaja vallale taotluse maa ajutisse kasutusse saamiseks perioodiks 01.01.2007 kuni 31.12.
  4. Taotlus puudutas osaliselt maad (maaüksus tähistusega P2364), mis oli
  5. aastaks antud T.J kasutusse.
  6. Merilin Möll esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Anija Vallavalitsuse 17.01.2005 korraldus nr 48 ja 10.01.2006 korraldus nr
  7. Algselt esitati mõlema korralduse tühistamise taotlused (kaebused 06.06.05 ja 20.02.06) ning viimases kaebuses paluti algselt ka kohustada vallavalitsust otsustama uuesti maa kasutusse andmine. Kohtumenetluse käigus muutis kaebaja mõlemad kaebused tuvastamiskaebusteks ning loobus kohustamisnõudest. Kaebaja arvates oleks vastustaja pidanud peale T.Jlt maa kasutusse andmise avalduse saamist tegema avalikkusele teatavaks, et isikud, kes soovivad kõnealust maaüksust oma kasutusse, peavad esitama vastavasisulise sooviavalduse. Kaebaja esitas juba 04.06.2002 vaba maa erastamise avalduse, seega oli vastustajale teada, et kaebaja soovib maatükki P2364 saada oma kasutusse ning kaebaja oleks kui asjast huvitatud isik tulnud menetlusse kaasata HMS § 11 lg 1 p 3 alusel. Kaebaja leidis, et vaidlustatud korraldustega rikutakse tema ettevõtlusvabadust. Kaebaja tegeleb Anija vallas mahepõllumajandusega. Kaebajal on võimalik hoida vastavat litsentsi juhul, kui ta suudab tagada, et mesitarudest 3 km raadiuses ei kasutata mahepõllumajanduses vastunäidustatud aineid. Kuna T.J kasutusse antav maaüksus jääb 3 km raadiusesse ning T.J ei tegele mahepõllumajandusega, siis võidakse oht luua nii mesilastele kui ka mee tarbijatele. M.Möll oli seisukohal, et vaidlustatud korraldustes puudub õiguslik põhjendus. Korraldustes viidatakse Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrusega nr 48 kinnitatud „Põllumajandusliku maa kasutusse andmise korra“ (kord) punktidele 14, 15 ja
  8. Vaidlustatud korraldused ei sisalda volitusnormi korralduste vastuvõtmiseks, samuti ei ole korraldused vastu võetud pädeva organi poolt. Korraldustes viidatud korra p 9 kohaselt otsustab maa kasutusse andmise kohaliku omavalitsuse volikogu, sama tuleneb ka KOKS § 22 lg 1 p-st 8, mis sätestab, et laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse. Kaebaja põhjendatud huvi vaidlustatud korralduste õigusvastaseks tunnistamiseks on preventiivne. Kui kohus ei tunnista vaidlustatud haldusakte õigusvastaseks, siis võib tulevikus vaidlusaluse maatüki kasutusvaldusse andmisel MRS § 233 alusel tekkida olukord, et vallavolikogu eelistab kaebajale T.Jd kui maatükki varem seaduslikul alusel kasutanud isikut. Taotluste muutmise avaldustes viitas kaebaja ka soovile esitada kahjunõue, mis põhineb haldusakti õigusvastasusel.
  9. Anija Vallavalitsus vaidles kaebustele vastu, leides, et kaebajal puudub põhjendatud huvi taotluste esitamiseks. Lisaks märkis vastustaja järgmist. Maa lepingulisse kasutamisse andmise korrast ega ühestki teisest seadusandlikust aktist ei tulene Anija Vallavalitsusele kohustust teha avalikult teatavaks isiku avaldust, kes on soovinud saada maad ajutiseks kasutamiseks. Vallavalitsus jagas informatsiooni vabade maatükkide kohta iga isikuga, kes selle vastu huvi tundis. Kaebaja poolt 04.06.2002 esitatud vaba maa erastamise avaldusest ei tulenenud Anija Vallavalitsusele kohustust kaasata kaebajat iga kord haldusmenetlusse, kui otsustatakse nende maade ajutisse kasutamisse andmine, mida kaebaja soovis erastada. Anija Vallavolikogu 21.06.2004 otsusest nr 229 nähtub, et maatüki P2364 suhtes erastamissoovi avaldanud isikutele anti võimalus 25.06.-01.08.2004 kokkuleppe saavutamiseks. 2

(5)3-04-391 Anija Vallavolikogu 23.12.2004 otsusest nr 300 nähtuvalt erastamise soovijad kokkulepet ei saavutanud ning vaba põllumajandusmaa P2364 kustutati erastatavate põllumaade nimekirjast. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt. T.J esitas avalduse maade enda kasutusse saamiseks 07.01.2005, soovitud maade suurus oli 315,5 ha, sealhulgas maatükk P
  1. Kaebaja esitas oma avalduse sooviga sõlmida maa ajutise kasutamise leping maatüki P2364 osas alles 21.01.2005, s.o ajaks kui haldusmenetlus T.J avalduse osas oli juba lõppenud. Maa lepingulisse kasutamisse andmise korrast ega ka mahepõllumajanduse seadusest ei tulene kaebajale õigusi saada mesilast 3 km raadiuses maad enda ainukasutusse, samuti ei tulene korrast ja seadusest omavalitsusorganitele kohustust tagada isikule tingimused mahepõllumajanduslikuks tootmiseks. Vaidlustatud korraldustes on märgitud otsustuse õiguslik alus – Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määruse nr 48 p-d 14, 15,
  2. Samuti on tehtud viide volitusnormile – kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg 2, mille järgi on vallavalitsusel õigus üksikaktina anda korraldusi. Vallavolikogu on andnud maa ajutisse lepingulisse kasutusse andmise otsustamise üle vallavalitsusele 17.03.1994 otsusega nr 1 „Maade eraldamise kord Anija vallas“. Kuna T.J on ainus soovi avaldanud isik objekti suhtes ja haldusakti adressaadi taotlus rahuldati, siis tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-st 4 ei pea faktilist alust põhjenduses üldse näitama. Korraldusi on võimalik sisuliselt kontrollida.
  3. Tallinna Halduskohtu 13.12.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebajal puudus põhjendatud huvi vaidlustatud korralduste õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja väidetel on tema põhjendatud huvi preventiivne. Kohus asus seisukohale, et kuna Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrus nr 48, millele tuginedes vald maad kasutusse andis, on alates 27.08.2006 kehtetu, ei saa vald enam
  4. aastaks vaidlusalust maatükki ajutisse lepingulisse kasutusse anda ning T.J maakasutus lõpeb 31.12.
  5. Seega on kaebajal võimalik tulevikus osaleda maatüki P2364 kasutusvaldusesse andmise protsessis. Kui kaebajat huvitavat maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Kaebajal ei oleks kaebuse rahuldamise korral võimalik saavutada mingit eelist teda huvitava maatüki kasutusvaldusesse saamisel. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmisel on vallavolikogul õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb. Kuna T.Jga sõlmitud põllumajandusliku maakasutuse leping lõpeb 31.12.2006, ei saa T.J olla kaebajat huvitava maatüki P2364 tegelikuks kasutajaks selle maatüki kasutusvaldusse andmise otsustamise hetkel ega olla eelistatud isikuks. Kaebajal puudub nii mahepõllumajanduse seadusest või muust seadusest tulenev õigus kohalikult omavalitsuselt nõuda, et viimane tagaks talle kõik vajalikud tingimused mahepõllumajandusega tegelemiseks. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  6. Merilin Möll palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2006 otsus ning saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Kohus ei ole otsuses käsitlenud kaebaja huvi esitada kahju hüvitamiseks nõue. Kohus jõudis väärale järeldusele nagu ei saaks kaebajal olla preventiivset huvi. Vastustaja on kahel järjestikusel aastal ilma igasuguse konkursita andnud vaidlusaluse maatüki T.J ajutisse kasutusse. Sellest tulenevalt on kaebajal põhjendatud kartus, et seda võidakse teha ka edaspidi. Kui kohus tuvastaks sellise maakasutuse õigusvastasuse, siis vastustaja loodetavasti sellisest tegevusest hoiduks. Ebaõige on kohtu väide, et maa kasutusvaldusse andmisel ei anna T.J ajutine maakasutus talle mingeid eeliseid. Kohus on ise otsuses märkinud, et juhul kui kaebajat huvitavat maatükki soovib 3
(5)3-04-391 enda kasutusvaldusesse mitu isikut ja kui nad omavahel kokku ei lepi, otsustab kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Selline otsus on diskretsiooniotsus, mille tegemisel võivad maavanem ja volikogu võtta arvesse ka T.J senist maakasutust. Kohus ei ole andnud hinnangut kaebaja väidetele tema õiguste rikkumise kohta. Kaebaja esitas algselt tühistamistaotlused ja põhjendas kaebustes oma õiguste rikkumist. Kui haldusakt saab rikkuda kaebaja õigusi, on kaebajal iseenesest ka põhjendatud huvi tuvastuskaebuse esitamiseks.
  1. Anija Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebajal puudub õigustatud huvi vaidlustatud haldusaktide õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastustaja peab õigeks halduskohtu seisukohta, et T:J ei saa maatüki P2364 kasutusvaldusesse andmisel olla eelistatud isikuks, sest tema maakasutus lõpeb igal juhul enne kasutusvaldusse andmise otsustamist. Samuti ei saa 2007.aastal kellelegi maad ajutisse kasutusse anda, sest Vabariigi Valitsuse määrus nr 48 enam ei kehti. Apellant on märkinud, et soovib esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude. Kui Anija Vallavalitsus ei olnud õigustatud maatükki P2364 T.J ajutisse kasutusse andma, sest apellandi väitel selline õiguslik alus puudus, siis kuidas sama maatüki M.Mölli ajutisse kasutusse andmisel oleks selline õiguslik alus tekkinud ning sellest õigusest ilmajäämisel M.Möllil omakorda kahju. Kaebaja ei põhjendanud kohtuistungil, kuidas haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema majanduslikku positsiooni. Vastupidi, ta esitas väited maa ajutisse kasutusse andmisel üldse õigusliku aluse puudumise kohta, misjärel ei olnud tõsiselt võetav ka tema huvi esitada tulevikus kahjunõue. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub kohtuga, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud korralduste õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohus ei pidanud seetõttu kontrollima kaebaja väiteid korralduste õigusvastasuse kohta.
  3. Õige ei ole kaebaja arvamus, et juhul, kui haldusaktid rikuvad tema õigusi, on tal automaatselt ka põhjendatud huvi nende õigusvastasuse tuvastamiseks. Käesoleval juhul esitati kohtule menetlemiseks tuvastustaotlused ning HKMS § 7 lg 1 näeb sellisel juhul ette põhjendatud huvi olemasolu kontrollimise. Taotluse muutmise korral ei oma esialgse taotluse esitamisel kaebeõiguse põhjendamiseks esitatud väited enam tähtsust. Tuvastushuvi on põhjendatud siis, kui taotletava asjaolu tuvastamine annab kaebajale mingi eelise reaalsetes õigussuhetes. Seepärast ei pidanud kohus kontrollima, kas vaidlustatud haldusaktid võisid rikkuda ka kaebaja õigusi.
  4. Kaebaja etteheide kohtule, et kohus jättis tähelepanuta ja hindamata tema huvi kahjunõude esitamiseks, ei ole põhjendatud. Kaebaja viitas tuvastustaotluse esitamisel küll kahjunõude esitamise soovile, kuid ei väitnud, et talle oleks üldse kahju tekkinud. Kohtuistungil, kui arutati kaebajal kaebeõiguse olemasolu, selgitas kaebaja esindaja, et „põhiline huvi on see, et me saaks kasutusvalduse protsessis öelda, et Jle senine maade andmine on olnud ebaseaduslik“ (toimiku lk 122). Samal kohtuistungil märkis kaebaja esindaja, et kaebajal oli hirm, et T.J hakkab kasutusse saadud põllul rapsi kasvatama, mis teeb sellise kultuuri kasvatamisel kasutatavate väetiste tõttu võimatuks kaebajal mahepõllunduse raames mesindusega tegelemise, kuid ei väitnud kordagi, et see oht oleks realiseerunud või talle muul moel kahju tekitatud. Seega on kaebaja ise kahjunõude esitamise tuvastuskaebuse eesmärgina kõrvale heitnud ning kohtul ei olnud kaebaja tuvastushuvi põhjendatuse hindamisel piisavalt alust lähtuda varem esitatud konkretiseerimata väitest.
  5. Kaebaja ei saavutaks õigussuhetes mingit eelist siis, kui tuvastataks vaidlustatud korralduste õigusvastasus. Vaidlusalust maaüksust ei saa 2007.aastal kellelegi ajutisse kasutusse anda, nagu 4
(5)3-04-391 vallavalitsus viitega Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määruse nr 48 kehtetuks tunnistamisele alates 27.08.2006 õigesti märkis. Vallavalitsus teatas sellega seoses ka kaebajale, et tema taotlus 2007.aastaks maaüksuse ajutisse kasutusse saamiseks jääb rahuldamata ning maaüksuse osas asutakse läbi viima kasutusvaldusse andmise menetlust. Seega ei saa kaebajal olla preventiivset huvi korralduste õigusvastasuse tuvastamiseks.
  1. Kaebaja on rõhutanud, et korralduste õigusvastasuse tuvastamine annab talle eelise maaüksuse kasutusvaldusse taotlemisel, sest MRS § 233 lg 6 kohaselt, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul ning vallavolikogul on õigus eelistada muuhulgas taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel. Kohus on juba märkinud, et T.J maaüksuse kasutusõigus lõpeb 31.12.2006 ning seega ei saa maaüksuse kasutusvaldusse saamise õiguse otsustamise ajaks maaüksus enam tema tegelikus kasutuses olla. Samuti ei tähenda vaidlustatud korralduste õigusvastasuse tuvastamine, et õiguslik alus T.J poolt maaüksuse kasutamiseks perioodil 2005 – 2006 oleks ära langenud korraldused ja maa ajutise kasutuse lepingud antud perioodil kehtisid.
  2. Kuna esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.