Tsiviilasi nr.2-06-8062/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 29.detsember 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi IB hagi OÜ vastu tööraamatu tagastamisele kohustamises ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmises ning kohtukulude hüvitamises kohtuistung 20.detsember 2006, Tallinn hageja IB, i.k. XXX, elab XXX, istungil osales koos volitatud esindaja, vandeadvokaat T-MH kostja OÜ, reg. XXX asub XXX, istungil osales volitatud esindaja, AS asjaolud Hageja ja kostja on sõlminud kolm töölepingut, Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja keskmine päevapalk viimase töölepingu alusel oli 1 548 krooni. hageja nõue Hageja esitas 4.aprillil 2006 Harju Maakohtule hagi, milles palus
- kohustada kostjat tagastama tööraamat;
- välja mõista kostjalt tööraamatu kinnipidamise eest keskmine palk kuni tööraamatu tagastamiseni. Menetluse kestel täpsustas ja täiendas hageja oma nõuet ning toetas kohtuistungil nõudeid järgnevalt:
- kohustada kostjat väljastama hagejale kehtivate kannetega tööraamat;
- välja mõista kostjalt tööraamatu kinnipidamise eest keskmine palk brutoarvestuses summas 308 052 krooni;
- jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja väidab, et kostja ei ole vaatamata korduvatest nõudmisest talle tagastanud 2 tööraamatut. Tööraamat on tööandjale üle antud esimese töölepingu sõlmimisel. Hageja väidab, et kostjal lasub kohustus maksta töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses kuni tööraamatu kätteandmiseni. Hageja loeb tööandja viivituse kulgemise alguseks poolte vahelise töövaidluse lõppemise päeva . Hageja väidab ka, et kostja on põhjustanud temale tööraamatu tagastamata jätmisega olulist kahju. Hagejale oli tööraamat olulise tähendusega selleks, et tõendada teistele tööandjatele oma spetsiifilisi kutseoskusi. Hageja soovis tööle asuda välismaal nafta platvormile; tööd vahendanud firma nõudis tööraamatut. Uuele tööandjale oli tal võimalik esitada vaid eelmiselt tööandjalt ( AS) saadud kvalifikatsiooni tõend; tööraamatuga saanuks tõendada töötamise perioodi. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et hageja nõue on aegunud. Töösuhe kostjaga lõppes . Hageja on nõude esitanud alles 4.aprillil
- Kostja väidab, et tööraamatu nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tööraamatut kostjale esitanud; seega puudus kostjal võimalus seda hagejale tagastada. Kostjal puudub võimalus vormistada hagejale tööraamatu dublikaat, kuna hageja pole esitanud selleks vajalikke andmeid. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. kohtu hinnang Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli töölepingutel põhinev suhe (võlasuhe). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest (lepingutest). TsÜS § 1 ja VÕS § 1 järgi laienevad tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja võlaõigusseaduse üldosas sätestatu muu hulgas ka töölepingule. Kohus leiab, et hageja nõue tööraamatu väljastamisele kohustamises ja tööraamatu kinnipidamisega viivitamise eest keskmise palga väljamõistmises ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja väidab, et on tööandjale esitanud tööraamatu esimese töölepingu sõlmimisel. Kostja väidab, et töötaja pole tööraamatut esitanud. TLS § 30 järgi on tööandjal õigus nõuda töölepingu sõlmimisel töötajalt tööraamatut. Osundatud sättest ei tulene aga tööandja sellekohane kohustus. Tööraamatu esitamata jätmine ei ole käesoleval ajal ega olnud ka aastal 2004 tööturul töölepingu sõlmimise takistuseks. Seega ei saa järeldada töölepingu sõlmimise faktist iseenesest, et tööraamat kindlasti tööandjale esitati. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõudes ja väited. Kohus leiab, et hageja ei ole oma väite kinnitamiseks esitanud usaldusväärseid tõendeid, 3 mille alusel saaks järeldada, et hageja on tööraamatu kostjale üle andnud. Kohus ei pea hageja väiteid tööraamatu üleandmise aja ja asjaolude kohta usaldusväärseiks, kuivõrd hageja on neid menetluse kestel oluliselt muutnud. 29.mai 2006 istungil väitis hageja, et ei mäleta millal ja kellele tööraamatu andis; tõenäoliselt oli see kostja töötaja JJ. 30.juuni 2006 avalduses ja 9.augusti 2006 kohtuistungil väitis hageja, et tööraamatu üleandmise juures viibisid üksnes kostja töötajad; hagejal enesel tõendid tööraamatu üleandmise kohta väidetavalt puuduvad. Ainsaks võimalikuks tunnistajaks pidas hageja oma ema, kes nägi teda kodust tööraamatuga lahkumas. 20.septembri 2006 avalduses teatas hageja, et tööraamatu üleandmise juures oli teine kostja töötaja, O Ä , kes koos hagejaga sõlmis kostjaga töölepingu 24.septembril
- Avalduses väidab hageja ka, et esitas tööraamatu tööandjale 29.septemrbil 2004 ning, et nõudis kostjalt tööraamatut tagasi korduvalt O.Ä juuresolekul. 20.detsembri 2006 kohtuistungil väitis hageja, et sõlmis kostjaga esimese töölepingu nimelt 22.septembril
- Hageja ei esitanud kohtule taotlust vande all seletuse andmiseks. Hageja väidetes esile toodud asjaoludele saab kohus otsuse tegemisel tugineda juhul, kui need on kooskõlas esitatud tõenditega või kostja poolt omaks võetud. Kostja väidab, et sõlmis hagejaga esimese töölepingu , mis on kooskõlas kohtule esitatud töölepinguga nr. XXX (tl. 74). Sama kuupäeva kannavad hageja poolt allkirjastatud avaldused tööandjale ja töölepingu lisa. Töölepingul ja sellele lisatud avaldustel on hageja allkiri, millega on tõendatud töölepingu sõlmimise aeg. Kohus ei hinda tunnistaja O.Ä ütlusi usaldusväärseiks, kuivõrd need on töölepingus sõlmimise aja osas vastuolus asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Õige ei ole tunnistaja ütlus selles, et temaga sõlmiti tööleping samaaegselt hagejaga. Tunnistaja tööleping on sõlmitud 22.septembril
- Samal kuupäeval on tunnistaja allkirjastanud kõik töölepingu juurde kuuluvad dokumendid, s.h. avaldus töötasust kinnipidamiste teostamiseks ja töötasu pangakontole ülekandmiseks. Tunnistaja on töölepingu sõlmimise avalduse esitanud tööandjale 22.septembril ning samal kuupäeval allkirjastanud ka ametijuhendi. Seega pole alust hageja väitel, et hageja on O.Ä töölepingu esimese lehe vale kuupäevaga ümber trükkinud. Tunnistaja ei viibinud hagejaga töölepingu sõlmimise juures ega saanud sellega seotud asjaolusid kogeda. Kohus ei pea hageja väiteid usaldusväärseiks ka põhjusel, et need on eksitavad tööraamatu nõudmisega seotud asjaoludes. Hageja väitis oma avaldustes kohtule, et on kostjalt tööraamatut korduvalt O.Ä juuresolekul tagasi nõudnud. Tunnistaja seda asjaolu kohtus ei kinnitanud. Tunnistuse kohaselt oli O.Ä vaid korra, s.o. 2006 märtsis käinud hagejaga kostja asukohas. Tunnistaja tööandja ruumides ei käinud, kuna ei soovinud endist tööandjat näha. Kohus leiab, et kostja väited töölepingu sõlmimise aja ja asjaolude kohta on kooskõlas esitatud dokumentaalsete tõenditega, samuti tunnistaja A.K ’i ütlustega. Tööandja väidab, et tööraamatu esitamata jätmine ei olnud takistuseks hagejaga töölepingu sõlmimisele, milles kohtul ei ole alust kahelda. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka töösuhte mõlemad pooled peavad VÕS §-de 6 ja 7 alusel käituma teineteise suhtes lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 järgi ei ole lubatud õiguste teostamine selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus ei hinda hageja poolt esitatud nõuet kostja vastu selle esitamise viisa ja ulatuse osas mõistlikuks. Lepingu poolena käitub mõistlik isik arukalt ja heas usus. Heas usus käituvad pooltel lasub muu hulgas koostöö kohustus. Poolte nõudeõigused peavad olema 4 suunatud eesmärgi saavutamisele. Tööraamatu pidamise eesmärgiks on töötaja töösuhete ja tööstaaži tõendamise lihtsustamine. Hageja on tööraamatu tagastamise nõude esitanud tööandja vastu üheksa kuud pärast töösuhte lõppemist. Ühtegi varasemat pöördumist esitatud tõendite järgi tööandjale töötaja teinud ei ole; töötaja pole tööraamatut nõudnud ka viimase töölepingu lõpetamise üle peetud töövaidluse kestel. Sellest saab järeldada, et hagejal puudus tunnetatud vajadus tööraamatu järele. Töölepinguseadusest tulenevate, tööandjat sanktsioneerivate nõuete esitamine ei ole ainus viis väidetavalt tööraamatu puudumisest tõusetunud probleemide lahendamiseks. Hageja võinuks ja saanuks temal tekkinud probleemid lahendada mõistlikult, pöördudes tööandja poole tööraamatu või selle puudumise selgumisel dublikaadi vormistamise taotlusega. Hageja kinnitas kohtus, et on töötanud vaid mõne tööandja juures. Pikem töö periood oli ÄÜ, kes hageja mäletamisel kirjutas talle välja ka tööraamatu. Hageja väitis, et nimetatud äriühing väljastas talle nõudmisel kvalifikatsiooni tõendi; kohtul puudub alus eeldada, et samalt äriühingult tööstaaži kinnitava tõendi hankimisel oleksid hagejal tekkinud raskused. Peale kostjaga töösuhte lõpetamist hageja väidetavalt töötanud ei ole. Kostja kinnitas kohtus valmisolekut hagejale tööraamatu dublikaat väljastada pärast selleks vajalike andmete saamist. Hageja neid andmeid kostjale esitanud ei ole. Hagejal tööraamatu puudumisega seotud mõningate asjaajamiste lisandumine ei ole kohtu hinnangul sellise negatiivse mõjuga, mida saaks tasakaalustada vaid hageja nõutava kompensatsiooniga. Kohus leiab, et kostja aegumise vastuväide ei ole põhjendatud. Kooskõlas individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVLS) §-ga 8 ei kohalda töövaidlusorgan aegumist tööandjalt tööraamatu kättesaamise nõudele. kohtukulud Kohus leiab, et kohtukulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 alusel jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 436; 438; 439; 441442; TsÜS §-st 1; 5 ja 138; VÕS §-st 1; 3 p. 1; 6; 7; TLS §-st 1; 30; 74; 119 lg. 1 ja ITVLS §-st 8, kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik 5