) § 442 lg 6]. Hageja nõue 17.06.2005.a. esitas OÜ hagi JEi vastu 13 263 krooni saamiseks. Tallinna Linnakohtu 30.12.2005.a tagaseljaotsusega hagi rahuldati. Harju Maakohtu 13.01.2006.a määrusega jäeti kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2006.a määrusega tühistati Harju Maakohtu 13.01.2006 määrus ning tsiviilasi saadeti Harju Maakohtule menetluse taastamise toimingute tegemiseks. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväited Kohtu põhjendused Kostja esindaja istungile ei ilmunud, kuid esitas taotluse asja arutamise edasilükkamiseks kuna viibib varahommikust kuni 24.06.2006 XXX. Hageja esindaja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega kuna kostja esindajale on kaks kuud tagasi kohtukutse üle antud ja kohtule saadetud taotluses asja arutamise edasilükkamiseks ei ole mõjuvat põhjust. Kostja esindaja SS oli kutse üle antud 13.04.2006 (t lk 83).
lg 3 p 2 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud.
lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.
kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus soostub hageja seisukohaga, et kostja esindaja ei ole esitanud 18.06.2006 taotlusega asja arutamise edasilükkamiseks seoses viibimisega 20.06.2006 varahommikust kuni 24.06.2006 XXX ühtki tõendit taotluse põhistamiseks. Kohus asub seisukohale, et kostja esindajale oli kaks kuud teada istungi toimumise aeg ja koht ning viibimine 20.06.2006 varahommikust kuni 24.06.2006 XXX ei ole mõjuv põhjus istungilt puudumiseks
tähenduses.
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt
Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 2 AS ja JEi vahel . sõlmitud pangakaardi kasutamise lepingust ning AS ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust; sama õigusakti § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 222 lg 1 järgi kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 222 lg 2 järgi kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud , kui võlgnik oleks kohustise täitnud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 9 895 krooni ja viivis 3 368 krooni, kogusummas 13 263 krooni.
järgi kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada.
lg 2 kohaselt kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne
alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud
sätestatut. Vastavalt
lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 1 050 krooni hageja kasuks.
lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 13 263 x 5% = 663,15 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 1 050 + 663,15 = 1 713,15 krooni.
p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud.
lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut.
Kostja on tasunud menetluskulu 62,50 krooni riigituludesse (t lk 52). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulu 154,90 – 62,50 = 92,40 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Viivi Villemson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.