2-05-606/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-606 (endine number. 2/228-1545/05) Tsiviilasi DM’i hagi RM’i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja DM (isikukood XXX, elukoht: XXX). Hageja lepinguline esindaja MP (OÜ XXX) Kostja RM (isikukood XXX, elukoht: XXX Kostja lepinguline esindaja OS (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 22.01.
3. a Istungil osalenud isikud Hageja DM Hageja lepinguline esindaja MP Kostja RM Kostja lepinguline esindaja OS RESOLUTSIOON
4. Lahutada DM’i (isikukood XXX) ja RM’i (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XXX, mille kohta on tehtud kanne nr. XXX.
5. Jagada DM’i ja RM’i abielu kestel soetatud ühisvara alljärgnevalt:
7. Jätta DMi omandisse alljärgnev ühisvara: nõudepesumasin tuhat viissada ) krooni. väärtusega 2500 (kaks
9. Jätta RM’i omandisse korteriomand, asukohaga XXX väärtusega 1 100 000 (üks miljon ükssada tuhat) krooni (Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. XXX) ja köögimööbel väärtusega 8 000 (kaheksa tuhat) krooni.
10. Välja mõista RM’ilt DM’i kasuks enam saadud vara arvelt hüvitis 552 750 ( viissada viiskümmend kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.
11. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud ja hageja nõue XXX esitas DM kohtule hagi RMi vastu abielu lahutamise, lapse elukoha määramise, elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõudes. XXX kohus kinnitas DMi ja RMi sõlmitud kompromissi lapse elukoha määramise, elatise väljamõistmise ja vallasvara (välja arvatud köögimööbel ja nõudepesumasin) jagamise osas ning lõpetas selles osas menetluse. Kohus jätkas menetlust abielu lahutamise ja ühisvara (kinnisvara korteriomandi ning vallasvara - köögimööbel ja nõudepesumasina) jagamise osas. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX, mille kohta koostati abieluakt nr. XXX Poolte abielust on sündinud tütar EM, kelle elukoht on poolte, s.t. lapse vanemate kokkuleppel lapse ema DM’i juures. Abielusuhted poolte vahel lõppesid . Hageja on seisukohal, et purunenud perekonna taastamine ei ole enam võimalik ega otstarbekas ja palub hageja ja kostja abielu lahutada. Hageja peab abielulahutuse protsessis vajalikuks ka ühisvara jagamist. Ühisvarana palub hageja kohtuotsuses jagada XXX asuv 3-toaline korteriomand ning vallasvara köögimööbel ja nõudepesumasin . Ühisvara väärtuseks peab hageja 648 000 krooni. Hageja palub jätta tema omandisse XXX asuv korteriomand ja nõudepesumasin , kokku maksumusega 602 500 krooni ning välja mõista temalt kostja kasuks enam saadud vara arvelt hüvitis 278 500 krooni. XXX esitas hageja hagi täpsustuse, mille kohaselt palus ta korteriomandi jagamise osas ühisvara jagamisel poolte võrdsuse pritsiibist kõrvale kalduda hageja kasuks, määrates hageja osa suuruseks ühisvarast 60 %, kuna hageja kasvatada jääb alaealine laps ja hageja panus lapse kasvatamisel ja kulutuste kandmisel on nüüd ja tulevikus suurem kui seda on olnud ja on tulevikus kostjal. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et 86 % korteriomandist on muretsetud kostja lahusvara arvelt. Hageja väitel ei tõenda kostja esitatud korteri XXX ostu-müügilepingud seda, et see oleks soetatud kostja lahusvara arvelt, mille müügist saadud rahaliste vahendite arvel soetati XXX poolte ühine omand, korteriomand XXX. Hageja esitas Ühispanga saldokinnituse seisuga XXX, mille järgi oli tema kontol sel ajal 385 875,99 krooni. Hageja tõendas Ühispanga maksekrraldustega XXX, XXX ja XXX, et igal korral on hageja kontolt LS (kostja XXX) kontole üle kantud 50 000 krooni, seega kokku 150 000 krooni. Samuti on hageja vanemate rahalisel abil parendatud korteri väärtust (pakettaknade ja köögimööbeli maksumuse võrra, milleks pooltel puudusid rahalised vahendid). Hageja palub jätta korteriomand XXX temale (ekspertiisi järgi hind 1 100 000 krooni), kaldudes hageja kasuks kõrvale 60 % ulatuses ning jätta kostjale 40 % korteriomandist. Kostja vastuväited Kostja tunnistab, et poolte abielusuhted on lõppenud. Kostja väitel lõppesid poolte abielusuhted . Kostja esitatud esialgsel väitel on ühisvara maksumus 712 300 krooni. Kostja soovib jätta enda omandisse XXX asuv korteriomand ja kogu korteris asuv mööbel ja hageja omandisse jätta korteris asuv kodutehnika maksumusega 59 300 krooni. Kostja palub välja mõista temalt hageja kasuks enam saadud vara arvelt hüvitise 296 850 krooni.. 30.09.2005 eelistungil esitas kostja taotluse ühisvara ühe osa lahusvaraks tunnistamiseks, milles palus tunnistada poolte ühisvarast ühe toa XXX asuvast kolmetoalisest korterist RMi lahusvaraks, kuna nimetatud korteriomandi soetamisel on olulises osas rahalisi vahendeid saadud kostja emalt LS kingitusena kostjale. Kostja palub jätta korteriomand kostja omandisse ja hagejale mõista hüvitis korteriomandi hinnast 14 % (Korteriomand XXX oli soetatud 460 000 krooni eest, millest 60 000 andsid hageja vanemad, ülejäänud osa 400 000 krooni maksis kostja, millest 385 000 krooni oli saadud algselt kostja emale kuulunud korteriomandi XXX müügist ja 15 000 krooni oli 2 kostjal vabavahendina. Kostja poolt 400 000 krooni moodustavad umbes 86 % ostuhinnast ja hageja tasus 14 % ostuhinnast.). XXX esitatud kostja vastuväite kohaselt kostja emale ülekantud 150 000 krooni ülekannetes oli märgitud, et tegemist oli kingitusega, mistõttu see summa ei puuduta kohtuvaidlust. Samas ei nõustu kostja hageja pakkumusega korteriomandi jagamisel kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist hageja kasuks arvestades lapse huve ning jääb endiselt seisukohale, et vaidlusalune korteriomand on enamikus muretsetud kostja ema rahaliste vahendite arvelt. Kostja on nõus jätma kõik vallasvara hagejale ja tasuma hagejale hüvitist enamsaadud vara arvelt 400 000 krooni. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on registreeritud XXX , mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Hagiavaldusest nähtuvalt on abielulised suhted poolte vahel lõppenud ja pooled elavad eraldi. Hageja abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea. Kostja ei vaidle vastu abielu lahutamisele. Kohus asub seiskohale, et poolte seletustega ja kirjeldatud asjaoludega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. Perekondlike suhete jätkamist ei pea pooled võimalikuks. Kohus on teinud kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. PKS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena Vaidlust ei ole ühisvaraks olevate asjade ja nende väärtuste osas. Pooled on palunud kohtuotsusega jagada nende ühisvara; korteriomand asukohaga XXX, nõudepesumasin I ja köögimööbel. Eksperthinnangu nr. XXX järgi on korteriomandi XXX turuväärtus 1 100 000 (üks miljon ükssada tuhat) krooni. Pooled hindavad nõudepasumasina väärtuseks 2500 krooni. Köögimööbil väärtuseks on hageja hagiavalduses märkinud 15 000 krooni ja kostja vastuväite järgi on köögimööbel ostetud Venemaalt 24 630 rubla (mis tolle hetke seisuga oli 11 267 krooni) eest. Kostja hindab köögimööbli väärtuseks 8 000 krooni, millele hageja hilisemalt vastuväiteid ei ole esitanud. Seega on poolte jagamisele kuuluv ühisvara väärtus kokku 1 110 500 (üks miljon ükssadakümme tuhat viissada) krooni. Nii hageja kui kostja soovivad jätta endale korteriomandit ja samaaegselt ka nende kasuks poolte võrdsuse pritsiibist kõrvale kalduda. Hageja väitel tuleb tema kasuks kalduda poolte võrdsuse pritsiibist kõrvale 60 % ulatuses korteriomandi väärtusest seetõttu, et tema juurde jääb elama poolte ühine laps, kelle eest hoolitsemine jääb suures osas hageja kanda. Kostja väitel tuleb tema kasuks kalduda poolte võrdsuse pritsiibist kõrvale 86 %, kuna korteriomand on suures osas muretsetud kostja lahusvara arvel, mis ta on poolte abielu ajal saanud kingituseks oma emalt ning mille tõenduseks on ta kohtule esitanud mitmeid korteriomandite ostu-müügi ja asjaõiguslepinguid. Kostja väitel on hageja osavõtt korteriomandi muretsemisel olnud 14% selle väärtusest ja kostjal 86 % . Pooled on abiellunud XXX. Vaidlusalune korteriomand asukohaga XXX on soetatud poolte abielu ajal XXX ja on XXX kinnistamisavalduse alusel XXX sisse kantud kinnistusraamatusse kostja RMi nimele. Seega on kohtu hinnangul tegemist poolte ühisomandiga. Korteriomandi jagamisel soovivad mõlemad pooled seda endale. Kumbki pool pikemat aega, orienteeruvalt eelnimetatud korteriomandis reaalselt ise ei ela, hageja elab koos lapsega XXX ja kostja kostja .XXX Kumbki 3 pool ei ole kohtule väitnud raskete elamistingimuste üle eelnimetatud kohtades. Poolte ühisomandisse kuuluvas korteriomandis XXX elab alates XXX kostja ema. Kohus, hinnates poolte esiatud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et korteriomandi jagamisel ei ole põhjendatud kõrvale kaldumine poolte võdsuse printsiibist ei hageja ega kostja kasuks. Kostja ei ole tõendanud oma abielu aja kestel kostjaga olulises ulatuses kingi saamist oma emalt, mida kohus saab lugeda kostja lahusvaraks, mille arvelt ta olulises ulatuses soetas korteriomandi asukohaga XXX ja samaaegselt on tõendatud, et hageja kontol oli korteriomandi XXX soetamise ajal enam kui 385 tuhat krooni. Lapse tavapärane kasvatamine ei anna alust kõrvalekaldumiseks ühisvara jagamise võrdsuse pritsiibist. Seega kohus leiab, et korteriomand asukohaga XXX tuleb poolte vahel jagada võrdses ulatuses. Seega kohus leiab, et korteriomandi asukohaga XXX ühisvarana jagamisel PKS § 19 lõikes 2 p-s 3 sätestatu ei kuulu antud juhul kohaldamisele. Köögimööbel väärtusega 8 000, mis on kostja väitel XXX köögi järgi kohandatud, tuleb jätta selle juurde, hageja sellele vastuväiteid ei ole esitanud. Nõudepesumasin väärtusega 2500 krooni, tuleb jätta hagejale, millega pooled on nõus. Kuna mõlemad pooled ise reaalselt XXX ei ela, on sealt orienteeruval paar aastat tagasi lahkunud ja elavad oma varasemates elukohtades. Kohus, hinnates kõiki esitatud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et kummalegi poolele ei ole eelnimetatud korteriomandi omamine eluliselt esmavajalik ning kuna mõlemad pooled soovisid korteriomandit endale, siis kohus jõudis veendumusele, et korteriomand asukohaga XXXTallinnas tuleb jätta kostjale. PKS § 19 lg. 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. RM’ilt tuleb DMi kasuks välja mõista hüvitis 552 750 krooni Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud
12. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4