ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 14.veebruar 2006.a Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-05-937 Haldusasi: Boriss Semjonov´i Pensioniameti kaebus Kohtla-Järve Virumaa osakonna pensionikomisjoni 09.08.2005 otsuse nr. 1.1-6V44/853 ettekirjutuse tühistamiseks ning vastustajale tegemiseks, millega kohustada Virumaa Pensioniametit võtma vastu uut otsust Asja läbivaatamise kuupäev 30.jaanuar 2006.a Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja Boriss Semjonov, vastustaja Virumaa Pensioniameti esindaja direktori asetäitja Helo Koskinen RESOLUTSIOON jätta Boriss Semjonov`i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu, teatades apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult 10 3-05-937 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates ja esitada 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Boriss Semjonov palub tühistada Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni 09.08.2005 otsus nr. 1.1-6-V44/853 ja teha Virumaa Pensioniametile ettekirjutus, millega kohustada vastustajat tegema uut otsust. Kaebusest nähtub, et Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni 09.08.2005 otsusega nr. 1.1-6V44/853 otsustati mitte määrata Boriss Semjonov`ile politseiametniku pensioni, kuna ta on vabastatud politseiteenistusest enne politseiametniku pensionile õigust andvasse vausesse jõudmist, so enne 50-aastaseks saamist. Kaebaja ei ole selle seisukohaga nõus, sest ta lahkus politseiteenistusest 20.12.1999 koondamise tõttu, mitte omal soovil. 09.08.1999 määrati talle väljateenitud aastate pension. 13.07.2005 sai Boriss Semjonov 50-aastaseks, mistõttu tal tekkis õigus saada politseiametniku pensioni politseiteenistuse seaduse (edaspidi PolTS) §-s 211 sätestatud tingimustel. Kaebaja on seisukohal, et PolTS § 3 lg-e 1 ja sama seaduse § 211 lg-e 1 tõlgendamisel ei saa teha ühest järeldust, et politseiametniku pensioni on õigus saada vaid isikul, kes on politseiteenistusest lahkumise ajaks saanud 50-aastaseks. Boriss Semjonov leiab, et kui riik nägi talle ette võimaluse saada väljateenitud aastate pensioni, mis on samuti eripension ning seega luges kaebuse esitaja vastavaks nimetatud pensioni saamiseks kehtestatud tingimustele, siis ei ole põhjendatud ka pensioni ümberarvestamisest keeldumine politseiametniku pensioni saamiseks. 01.01.2002 jõustus PolTS-e parandus, millega kehtestati politseiametniku pension ja võimalus taotleda riikliku pensioni ümberarvestamist politseiametniku pensioniks. 08.01.2002 võeti vastu siseministri määrus nr. 6 „Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord“ (edaspidi kord), mille § 2 lg 6 kohaselt ei teki politseiametniku pensionile õigust isikul, kes on vabastatud politseiteenistusest enne PolTS § 211 sätestatud politseiametniku pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmist. Eelnimetatud määrusega kehtestatud korra § 2 lg 6 on tagasiulatuvalt tühistatud siseministri 13.05.2002 määrusega nr. 71. Seega ei ole seadusandja üheselt välistanud võimalust politseiametniku pensioni määramiseks isikutele, kes on vabastatud teenistusest enne vastavasse ikka jõudmist. Kaebaja leiab ühtlasi, et tema suhtes on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi, sest temaga samal ajal teenistuses olnud politseiametnikele on määratud politseiametniku pension, kuid talle sellest keelduti. Kohtuistungil jäi Boriss Semjonov kaebuses toodu juurde. Vastustaja Virumaa Pensioniamet palub oma kirjalikus seletuses kohtule jätta Boriss Semjonov´i kaebus rahuldamata. Õigus taotleda politseiametniku pensioni PolTS § 211 lg 1 alusel on üksnes isikutel, kes töötavad politseiametnikena ja saavad politseiametnikena 50aastaseks. Vaadeldes koosmõjus PolTS § 211 lg-t 1 ning § 3 lg-t 1, ei teki kahtlust selles, et seadus annab õiguse politseiametniku pensioni saamiseks vaid isikule, kellel täitus teenistuses olles PolTS §-s 211 sätestatud vanus. Vastustaja märgib ühtlasi, et siseministri 08.01.2002 määruse nr. 6 „Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord“ muutmise eelnõu seletuskirjast nähtuvalt tingis korra § 2 lg 6 kehtetuks tunnistamise siseministri 13.05.2002 määrusega nr. 71 asjaolu, et korra § 2 lg 6 tekitas arusaamatusi nii korra rakendajate kui ka endiste politseiametnike hulgas. Erimeelsuste vältimiseks siseministri määruse tõlgendamisel peeti otstarbekaks korra § 2 lg-t 5 muuta ja lg 6 tunnistada kehtetuks. Seega ei tinginud määruse muutmist mitte asjaolu, et § 2 lg 6 oleks kitsendanud PolTS § 211 lg-s 1 näidatud isikute ringi, vaid sätte sõnastus, mis tõlgendamisel võis osutuda vastuolus olevaks politseiametnike 2
(4)3-05-937 pensionide ümberarvutamist sätestava PolTS § 51 lg-ga
- Kohtuistungil jäi Virumaa Pensioniameti esindaja Helo Koskinen kirjalikus seletuses toodu juurde ja märkis ühtlasi, et antud juhul ei ole rikutud võrdse kohtlemise printsiipi ega kaebuse esitaja seisukorda halvendatud, kuna ta saab väljateenitud aastate pensioni. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni 09.08.2005 otsusest nr. 1.1-6-V44/853 nähtub, et Boriss Semjonov`i 21.07.2005 avaldus politseiametniku pensioni saamiseks jäeti rahuldamata, kuna kaebaja lahkus politseiteenistusest 20.12.1999 enne politseiametniku pensionile õigust andavasse vanusesse jõudmist, so enne 50-aastaseks saamist. 50-aastaseks sai Boriss Semjonov 13.07.2005 (t.lk.2). Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjon tugines otsuse vastuvõtmisel PolTS § 211 lg-le 1, mille kohaselt politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile. PolTS § 3 lg 1 kohaselt on politseiametnik politseiteenistuses olev isik. Vaidlustatud otsuses on viidatud ka PolTS § 211 lg-le 2, mille kohaselt politseiametnikul, kes on teenistusest vabastatud vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu ning on teenistusest vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks, tekib õigus politseiametniku pensionile. Pensionikomisjon jõudis järeldusele, et Boriss Semjonov`il ei ole õigust PolTS § 211 lg-e 1 ega lg-e 2 järgi taotleda politseiametniku pensioni, kuna ta ei vasta nendes sätestatud vanuselisele kriteeriumile. Kohus leiab, et vaidlustatud Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni 09.08.2005 otsus nr. 1.1-6-V44/853 on põhjendatud ja tugineb seadusele, sest lähtudes PolTS § 3 lg-st 1 ja § 211 lg-st 1 ei ole võimalik Boriss Semjonov`ile politseiametniku pensioni määrata, kuna ta ei olnud teenistusest vabastamise aja seisuga PolTS § 211 lg-s 1 ettenähtud vanuses. Kaebuses põhjendab Boriss Semjonov õigust saada politseiametniku pensioni asjaoluga, et teda koondati politseiteenistusest 20.12.1999 ja seega ei lahkunud ta omal soovil ega ka vallandamise tõttu. Kaebaja oletab, et koondatavate isikute hulka sattus ta seoses sellega, et tema suhtes algatati kriminaalasi, milles kohus ta hiljem õigeks mõistis. Kohtuistungil Boriss Semjonov leidis, et talle peaks määratama politseiametniku pension PolTS § 211 lg-e 1 järgi, sest 13.07.2005 sai ta 50-aastaseks.Tulenevalt PolTS § 3 lg-st 1 ja §-st 211 ei saa selle seisukohaga nõustuda, sest PolTS § 3 lg-e 1 kohaselt on politseiametnik politseiteenistuses olev isik ja sama seaduse § 211 lg 1 sätestab, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20 aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 % ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Kuna PolTS § 3 lg 1 sätestab, et politseiametnik on politseiteenistuses olev isik, siis ka PolTS § 211 lg-s 1 viidatud politseiametnik saab olla ainult politseiteenistuses olev isik. Seega ei ole Boriss Semjonov`il õigust politseiametniku pensionile PolTS § 211 lg-e 1 alusel. PolTS § 211 lg 2 sätestab, et politseiametnikul, kes on teenistusest vabastatud vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu ning on teenistusest vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks ja kelle üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž on vähemalt 25 aastat, milles 12 aastat ja 6 kuud on teenitud politseiametnikuna, on õigus saada politseiametniku pensioni 30 % ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Boriss Semjonov vabastati politseiteenistusest koondamise tõttu, kuid ta ei olnud koondamise aja seisuga 55-aastane, mistõttu ei laiene talle ka PolTS § 211 lg
- Boriss Semjonov leiab 3
(4)3-05-937 kaebuses, et keeldumine arvutada ümber talle määratud väljateenitud aastate pension pole kooskõlas võrdse kohtlemise printsiibiga, kuna tal on õigus võrdsele kohtlemisele temaga samal ajal politseiteenistuses olnud isikutega. Kaebaja ei põhjendanud kaebuses ega ka kohtuistungil, milles see ebavõrdsus konkreetselt seisneb. 09.08.1999 määrati Boriss Semjonov`ile väljateenitud aastate pension ja seega teda ei ole jäetud ilma riigi sotsiaalabist. Väljateenitud aastate pensioni seaduse (edaspidi VAPS) § 1 kohaselt väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Seega on PolTSega kehtestatud politseiametniku pension sisuliselt väljateenitud aastate pension. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et teda on koheldud ebavõrdselt võrreldes temaga samal ajal politseiteenistuses olnud isikutega, sest õigus politseiametniku pensioni saamiseks puudub ka teistel politseiteenistusest enne PolTS §-s 211 sätestatud vanusesse jõudmist lahkunud isikutel, vaatamata sellele, mis põhjusel nad politseiteenistusest lahkusid. Kaebaja viitab ühtlasi PolTS ja politseiseaduse (edaspidi PolS) muutmise seadusele, millega alates 01.01.2002 kehtestati politseiametniku pension ja võimalus taotleda riigilt riikliku pensioni ümberarvestamist politseiametniku pensioniks. 08.01.2002 võeti vastu siseministri määrus nr. 6 „Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord“, mille § 2 lg 6 kohaselt ei teki õigust politseiametniku pensionile isikul, kes on vabastatud politseiteenistusest enne PolTS §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmist. See määrus on siseministri 13.05.2002 määrusega nr.71 tagasiulatuvalt tühistatud. Eeltoodust kaebaja järeldab, et seaduseandja ei välista võimalust arvutada väljateenitud aastate pension ümber politseiametniku pensioniks (t.lk.3). Siseministri 08.01.2002 määrusega nr. 6 kehtestatud korra § 2 lg 6 sätestas, et politseiametniku pensionile ei teki õigust isikul, kes on vabastatud politseiteenistusest enne PolTS §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmist. Praegu kehtivast ja ka kaebuse esitaja poolt politseiametniku pensioni saamiseks avalduse esitamise aja seisuga kehtinud PolTS §-st 211 tuleneb sama põhimõte. Seega väljendub seaduseandja tahe politseiametniku pensionile õigust andvate kriteeriumite osas üheselt PolTS §-s 211 lg-s 1 ja lg-s 2 ja seadusest alamalseisvas aktis sätestatud analoogse regulatsiooni tühistamine ei saanud kaebaja jaoks kaasa tuua mingeid õiguslikke tagajärgi. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)