Obsah (5)

§ 11§ 7§ 4§ 121§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1261 Haldusasi J.P.’i kaebus Riikliku Eksamija Kvalifikatsioon

§ 11lg 31 p 5 alusel.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale J.P.’ile. Käesoleva määruse peale võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8; § 471 lg 2).

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab käesoleva seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis,

§-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud asjaolud on tõendatud ning põhjendab kaebuse esitaja kaebeõiguse puudumist ning kaebuse tagastamist alljärgnevalt.

1. Kaebusest nähtuvalt otsustas kaebuse esitaja sooritada
2. aastal uuesti füüsika riigieksami. Kaebaja registreeris ennast eksamile ja tasus selle eest riigilõivu. Vahetult enne eksamit, mis pidi toimuma 12.06.2007 Tartu Karlova Gümnaasiumis, jäi kaebaja ootamatult haigeks. 11.06.2007 teavitas kaebaja Riiklikku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskust (REKK) tekkinud olukorrast. Kaebaja esitas REKK-le avalduse koos töövõimetuslehe koopiaga. Väidetavalt sai kaebaja 15.06.2007 hommikul telefoni teel teada, et teade lisaeksami toimumise kohta on saadetud kaebaja elektroonilisse postkasti. Nimetatud teatest selgus, et lisaeksam toimub 15.06.2007 Tallinna Tehnikaülikoolis kell 10.
3. Kaebaja väite kohaselt sai ta eksami toimumise kohast teada pool tundi enne eksami algust. Kaebaja leiab, et REKK poolt ei olnud põhjendatud lisaeksami korraldamine Tallinnas, kuna see rikub võrdse kohtlemise printsiipi, andes põhjendamatuid eeliseid Tallinnas elavatele eksaminantidele. Tallinnas mitteelavatele eksaminantidele lisanduvad sõidukulud elukohast Tallinnasse ja tagasi, samuti kaasneb sõiduga väsimus, mis võib avaldada negatiivset mõju eksami tulemustele. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsusega on piiratud kaebaja Põhiõigusest tulenev õigus haridusele, kuna kaebaja õppima pääsemine kõrgkooli sõltub selle eksami tulemusest. Kaebaja taotleb REKK eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa otsuse õigusvastaseks ning kehtetuks tunnistamist, REKK kohustamist füüsika riigieksami lisaeksami korraldama Tartu linnas hiljemalt 10.07.2007, samuti REKK kohustamist lisaeksamit hindama ning asjaosalisi tulemustest teavitama hiljemalt 18.07.
5. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt on tuvastuskaebusega halduskohtu poole pöördumise eelduseks aga kaebuse esitaja põhjendatud huvi. Kohus leiab, et kaebuse tagastamine

§ 11

lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kuigi kaebuse esitaja on kaebuses küll märkinud, miks ta leiab, et vaidlustatav haldusakt tema subjektiivseid õigusi rikub, ent üksnes kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt on ilmne, et vaidlustatud haldusakt/toiming kaebuse esitaja õigusi tegelikult rikkuda ei saa. 4.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. 5. Kaebaja taotleb REKK eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa otsuse õigusvastaseks ning kehtetuks tunnistamist. Kaebuse alusel tõlgendab kohus, et kohtule on esitatud lõppastmes tühistamisnõue. Kohus leiab, et vaidlustatud dokumendi näol ei ole tegemist haldusakti, vaid haldustoiminguga. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-le 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusakti üheks tunnuseks on tema suunatus õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Haldusakti tühistamine tähendab sisuliselt seda, et selle haldusaktiga antud õigus või pandud kohustus kaotab oma kehtivuse. Mitte iga avalik-õiguslikus suhtes haldusorgani poolt tehtud otsustus ei ole aga haldusakt. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud REKK eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa elektrooniliselt edastatud riigieksamite teade vaadeldav haldusaktina, kuivõrd see ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi isiku õigust ega kohustust. Seega ei saa sellisest teatest tekkida kaebajale ka konkreetset subjektiivset õigust, mida kaebaja halduskohtus tühistamiskaebuse esitamisega kaitsta saab. Kohus leiab, et vaidlustatud teade ei saa kaebuse esitaja väidetavaid subjektiivseid õigusi mingil moel rikkuda. Kui asuda seisukohale, et vaidlustatud teate näol on tegemist toiminguga, siis kohus selgitab, et toimingu tühistamist ei saa taotleda, vaid saab taotleda vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kuigi kaebuses on formuleeritud tühistamis- ja kohustamisnõuded, märgib kohus, et

§ 11

lg 31 p 5 kohaldamiseks oleks alus ka juhul, kui esitatud oleks vaid taotlus vaidlustatud teate kui toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Nimelt eeldab õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine isiku põhjendatud huvi olemasolu ning sellise nõude esitamisel kuulub

§ 11

lg 31 p 5 kohaldamisele juhul, kui isikul vastavat põhjendatud huvi ilmselgelt olla ei saa. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab sellisel puhul hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks saab isikul toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul, kui isikul on selle toiminguga mingisugune isiklik puutumus, teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel, sealhulgas näiteks mõne uue nõude esitamisel. Käesoleva kaebuse pinnalt on ilmne, et isegi kui kohus vaidlustatud teate, kui toimingu, õiguspärasust kontrolliks ning selle õigusvastasuse tuvastaks, ei saaks see anda kaebuse esitajale mitte mingisugust õiguslikku kasu. Huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses pelgalt veenduda, ei ole aga põhjendatud huviks

mõttes. Samuti ei ole kaebuse esitajal vaidlustatud toiminguga sellist isiklikku puudumust, millest kasvaks välja subjektiivne õigus, mida halduskohtus kaitsta. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse raames ei saa teha vastustajale ettekirjutusi, seega ei saa tuvastamise raames kohustada vastustajat toiminguid sooritama, kuna õigusvastasuse tuvastamine on juriidilise fakti konstateerimine ja see ei too vastustajale kaasa mingeid juriidilisi tagajärgi (sooritada toiming, anda välja haldusakt), seda enam, et

1. aasta riigieksamid on juba toimunud, ning tuvastamistaotluse rahuldamine ei annaks kaebajale mingit õiguslikku kasu, seega puudub kaebajal põhjendatud huvi tuvastamistaotluse esitamise suhtes.
2. Kohus leiab, et ka kohustamistaotluste (kohustada REKK-i füüsika riigieksami lisaeksami korraldama Tartu linnas hiljemalt 10.07.2007, kohustada REKK-i lisaeksamit hindama ning asjaosalisi tulemustest teavitama hiljemalt 18.07.2007) esitamiseks ei ole kaebajal mingit õiguslikku alust, kuna riigieksamite, s.h lisaeksamite, korraldamine ja läbiviimine on reguleeritud haridusministri 24.12.2001 määrusega nr 75 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord“. Määruse § 15 lg 7 kehtestab korra riigieksami teate edastamise osas, määruse § 16 lg 29 sätestab lisaeksamile lubamise ja selle kohta teate edastamise korra. Haridus- ja teadusministri 25.05.2006 määrusega nr 18 „Eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks ning riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad 2006/
3. õppeaastal“ § 2 p 24 sätestas
4. aasta füüsika riigieksami toimumise ajaks 12.06.2007 ja lisaeksami toimumise ajaks 15.06.
5. Eeltoodust nähtub, et riigieksamite toimumise ajad määrab haridus- ja teadusminister määrusega ja teeb seda talle kuuluva kaalutlusõiguse alusel, millesse REKK eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa, kaebaja ega kohus ei saa sekkuda. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 lg 3 kohaselt riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja aja kehtestab haridus- ja teadusminister lõpueksamitele eelneva õppeaasta
6. maiks. Järelikult ei saa kaebajal olla õigust esitada kohtule oma subjektiivsete õiguste kaitseks taotlust, kohustada vastustajat
7. aasta füüsika riigieksami lisaeksamit läbi viima kaebaja poolt soovitud ajal, s.o hiljemalt 10.07.2007, kuna kaebajal ei ole sellist subjektiivset õigust, mida oleks rikutud juba läbiviidud lisaeksamiga ja mida esitatud kaebusega kaitsta saaks. Seda enam, et põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 29 lg-st 4 tulenevalt viiakse riigieksam läbi eksamisooritaja n.n oma koolis, kui eksamil osaleb vähemalt 15 õpilast. Kui eksamil osaleb vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem gümnaasiumidevahelised riigieksamikomisjonid ja määrab eksami läbiviimise koha. Võib eeldada, et lisaeksamist osavõtjaid ühest paikkonnast koguneb vähe, mistõttu kaebaja pidi olema valmis selleks, et lisaeksam ei toimu põhieksamiga sarnaselt Tartus. 22.06.2007 REKK eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaalt saadud informatsiooni alusel on kohtule teada, et
8. aasta füüsika riigieksami lisaeksamil osaleda soovijate vähese arvu (3 soovijat) tõttu otsustas REKK eksamikorralduse osakonna juhataja, lähtudes otstarbekuse ja mõistlikkuse printsiibist, samuti asjaolust, et eksamit läbi viiva komisjoni alaline asukoht on Tallinnas, viia
9. aasta füüsika riigieksami lisaeksam läbi Tallinnas. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, millist kaebaja subjektiivset õigust on rikutud
10. aasta füüsika riigieksami lisaeksami korraldamisega Tallinnas. Kaebaja esitas lisaeksamil osalemise taotluse pärast ootamatut haigestumist 11.06.
11. Kaebajale saadeti elektronpostiga riigieksamite lisaeksami teade 14.06.
12. Kuna riigieksamite lisaeksamite korraldamine on haridus- ja teadusministri ning REKK pädevuses, siis ei saa kaebajale määruse nr 75 § 16 lg-s 29 sätestatud korra kohaselt (3 päeva jooksul peale lisaeksamil osalemise taotluse esitamist) edastatud teade lisaeksami toimumise aja ja koha kohta kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.
13. Eelmärgitud seisukohta ei muudaks ka asjaolu, kui vastaks tõele kaebaja väide, mille kohaselt kaebaja sai lisaeksami toimumise kohast teada alles pool tundi enne eksami toimumise algust. Kaebusele lisatud kaebajale edastatud riigieksamite teatest nähtub, et teade on kaebajale elektrooniliselt edastatud 14.06.2007, kell 1:33 PM, st pärastlõunasel ajal. Seega on teade edastatud määruse nr 75 § 16 lg-s 29 ette nähtud tähtajal ja asjaolu, et kaebaja teate saatmisest alles 15.06.2007 telefonitsi kuulis ja teadet 15.06.2007 luges, ei oma antud juhul mingit tähtsust. Seda enam, et ka teade füüsika riigieksami põhieksami toimumise kohta oli eelnevalt 05.04.2007 kaebajale edastatud samal viisil elektrooniliselt. Registreerides ennast
14. aasta füüsika riigieksamile oli kaebajal teada põhieksami (12.06.2007) ja ka lisaeksami (15.06.2007) toimumise aeg ja kaebajal oli kohustus piisava hoolsusega jälgida lisaeksami toimumise kohta informatsiooni laekumist pärast lisaeksamil osalemise taotluse esitamist, olles teadlik asjaolust, et lisaeksam toimub juba kolm päeva pärast
15. a füüsika riigieksami toimumist. Samuti oli tema enda huvides olla kursis riigieksamite kohta käivate õigusaktidega. Arvestades asjaolu, et
16. aasta riigieksamid on seadusandluses sätestatud korda järgides juba toimunud, siis on ilmselgelt perspektiivitu taotleda kohtu kaudu füüsika riigieksami lisaeksami korraldamist 10.07.2007 Tartu linnas. Kuna kaebajal ei saa olla ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust (puudub subjektiivne õigus, mida tühistamis- ja kohustamistaotlustega kaitsta ning tuvastamistaotluse esitamiseks puudub põhjendatud huvi), siis on esitatud kaebus seetõttu perspektiivitu ja sellest tulenevalt puudub asjas vajadus ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kohtu oma algatusel tulenevalt

§ 121lg-st 2.

Kaebuse sisuline läbivaatamine, kui selleks oleks alus olnud, saanuks toimuda nagunii alles sügisel, arvestades eesseisvaid suvepuhkusi. Seega oleks olnud ainus võimalus tagada kaebajale lisaeksami sooritamine hiljemalt 10.07.2007 kohaldada esialgse õiguskaitset. Nagu märgitud, puudub selleks aga igasugune alus. 8.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et kaebuse esitajale tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse just kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Hurma Kiviloo Kohtunik