KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2007 Tallinn Haldusasja number 3-06-1683 Haldusasi Menetluse liik P.V. kaebus Tal

§ 4

lg 3 sätestab, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut.

1. Vastavalt Kokkuleppe artiklile 5 võivad sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid ja vastupidi.
2. Selle Kokkuleppe on lepingupooled ratifitseerinud ning Kokkuleppe sätted kuuluvad tingimusteta täitmisele. Seega peab Kokkuleppe artikli 5 mõtte kohaselt olema välistatud sõjaväepensionäridele pensionide maksmine samaaegselt nii Eesti Vabariigi kui Vene Föderatsiooni poolt.
3. P.V.´ile määrati tema avalduse alusel vanaduspension Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi

) alusel alates 13.aprillist 2006.a. 24.aprillil 2006.a. tegi Tallinna Pensioniamet oma kirjaga nr 6.TL 15.1-2/16579 Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonda järelepärimise, milles palus teatada, mis ajast peatatakse kaebajale pensioni maksmine Vene Föderatsiooni poolt ning millele ei ole käesoleva ajani vastust saadud. Kooskõlas Kokkuleppe artikliga 5 peatati kaebajale 01.juuni 2006.a. otsusega Eesti Vabariigi eelarvest pensioni maksmine. Tallinna Pensioniamet on seisukohal, et

1. juuni 2006.a. otsus on tehtud kooskõlas Kokkuleppega ja ei kuulu tühistamisele.
2. 14.märtsi 2007 vastuses kaebaja täiendavatele seisukohtadele märgib vastustaja, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe on allkirjastanud Eesti Vabariigi nimel L. Meri ja Vene Föderatsiooni nimel B. Jeltsin. Kuidas ja kus (millises registris) peetakse arvet sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete üle, ei ole vastustaja arvates kehtiva kokkuleppe ebaseaduslikuks tunnistamise asjaoluks. Vastustajal puuduvad andmed kas, kuidas ja miks on Vene Föderatsiooni Kaitseministeerium võtnud enda peale nõukogude ohvitserile pensioni maksmise Eesti Vabariigis tehtud tsiviiltöö eest. Asjaolu, mille eest on Vene Föderatsioon 3 oma relvajõudude pensionäridele „ohvitseripensioni“ määranud, ei mõjuta Kokkuleppe sisu ja selle rakendamist. Kaebaja väide, et Läti ja Leedu Vabariigis saavad Vene Föderatsiooni sõjaväepensionärid lisaks sõjaväepensionile veel nimetatud vabariikide tsiviilpensioni, ei ole alus selleks, et vastustaja ei peaks täitma Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud ja jõus olevat Kokkulepet. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõjaväepensionäril, kes saab pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel, on õigus samal ajal saada ka pensioni vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele (s.o kas sõjaväepensionäril on õigus saada samal ajal pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel ja Eesti Vabariigi vahendite arvel) ning juhul kui ei ole, siis kas selline olukord on kooskõlas Põhiseaduse ning rahvusvahelise õigusega.
4. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et P.V. saab jätkuvalt talle varem Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensioni.
5. Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon sõlmisid 26.juulil 1994 „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (Kokkulepe). Riigikogu ratifitseeris Kokkuleppe 20.detsembril 1995, Vabariigi President kuulutas ratifitseerimise seaduse välja 22.detsembril 1995 (RT II 1995,46,203). Kokkulepe jõustus 2.veebruaril 1996 (RT II 1996,13,lk 463). Seega on Kokkulepe Riigikogu poolt ratifitseeritud jõus olev välisleping.
6. Kokkuleppe artikli 5 kohaselt sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa (ümberpöördult/vastupidi). Kohus leiab, et Kokkuleppe artikli 5 sätte sõnastus on selge ja ühemõtteline – sõjaväepensionärile maksab pensioni ainult üks riik ning samaaegselt ei maksa mõlemad riigid pensioni. Kuni Kokkuleppe sellist sõnastust pole muudetud, ei ole õige kaebuse esitaja väide, et pensioni maksmise saab peatada ainult Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariigil pensioni maksmise peatamise õigust ei ole. Tulenevalt Kokkuleppe artikli 5 teise lause lõppu lisatud klauslist „vice versa“ on ka Eesti Vabariigil õigus peatada pensioni väljamaksmine, kui sõjaväepensionär saab pensioni Vene Föderatsioonilt ning ei soovi selle saamisest loobuda.
7. Vastavalt Põhiseaduse §-ile 28 on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral; abi liigid ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus; kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Kohus nõustub analoogses kohtuasjas Tallinna Ringkonnakohtu
8. mai 2007 otsuses nr 3-06-1555 väljendatud seisukohaga, milles on leitud järgmist: „Põhiseaduse §-s 28 sätestatud sotsiaalsete põhiõiguste näol on tegemist igaühe õigusega saada riigilt hüvesid, mis tagaksid tema inimväärse äraelamise. Siinjuures on riik kohustatud aktiivselt tegutsema selle nimel, et igaühele oleksid need hüved tagatud. Eelkõige tähendab see toimiva sotsiaalkindlustussüsteemi loomist, aga ka abi andmise tagamist muude vahendite abil. Eesti riik ei ole jätnud kaebajat ilma abita vanaduse korral: Eesti riik on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kohustub Vene Föderatsioon tagama sõjaväepensionärile pensioni, mis on vähemalt Eesti miinimumpensioni suurune. Seega ei saa väita, et Eesti riik oleks kaebaja sotsiaalsete õiguste tagamisel tegevusetu ja rikuks PS § 28 lg-s 2 sätestatud kohustust.“ 4 P.V.´l on Vene Föderatsiooni poolt saadava sõjaväepensioni näol olemas sissetulek, mis makstakse Kokkuleppe artikli 3 alusel välja vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud minimaalpensioni suuruses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse esitaja ilma jäetud Põhiseaduse §-s 28 ettenähtud abist vanaduse korral, vaid ta saab seda rahvusvahelise lepingu alusel Vene Föderatsiooni vahenditest.
9. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud riiklike elatusrahade seaduse § 4 sätestas, et isikule, kellel on õigus mitmele elatusraha liigile, määratakse üks liik tema valikul. Kehtiv

§ 4

lg 2 sätestab, et Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel ja

§-i 6 kohaselt isikul, kellel on õigus mitmele pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul. Eelnimetatud sätted võimaldavad isikul, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, pensioniliiki valida, kuid välistavad võimaluse saada samaaegselt mitut pensioni. Seega ei näinud Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud seadused ette võimalust saada kahte pensioni. Samuti ei näe Eesti Vabariigis kehtiv siseriiklik pensionikindlustuse korraldus ette võimalust saada korraga kahte pensioni ning see ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 28. 24. Ka juhul kui Eesti Vabariigi õigusaktides puuduksid mitme pensioni üheaegset maksmist keelavad sätted, ei oleks P.V.´l võimalik korraga saada Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni ja Eesti Vabariigi vanaduspensioni, sest

§ 4

lõige 3 kohaselt peab juhul, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks sellest seadusest teistsuguseid sätteid, kohaldama välislepingut. Välislepingu ülimuslikkus siseriikliku seaduse suhtes tuleneb Põhiseaduse §-st

1. Riigikohtu Halduskolleegium on oma
2. detsembri 2002.a. kohtuotsuses nr 3-3-1-58-02 märkinud: „Põhiseaduse § 123 lg 2 alusel tuleb juhul, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldada välislepingu sätteid. Sellest põhimõttest ei tulene, et ratifitseeritud välislepingut ei saa kohaldada juhtumil, kui Eesti seadus ja välisleping ei ole vastuolus./…/Ratifitseeritud välislepingu vahetu kohaldamine eeldab, et Eesti õiguses ei ole asjassepuutuvat normi või on see vastuolus välislepingu vastava sättega./…/Välislepingu vahetu kohaldamine eeldab ka seda, et välislepingu vastav säte on suunatud siseriiklike suhete reguleerimisele ja ei vaja konkretiseerimist Eesti õigusega.“
3. Kokkulepe ja Eesti Riikliku pensionikindlustuse seadus ei ole vastuolus. Riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid ei reguleeri Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensionide väljamaksmist Eestis elavatele isikutele. Antud küsimuses on vahetult kohaldatav Kokkulepe. Vastavalt Kokkuleppe artiklile 3 kindlustab Vene Föderatsioon sõjaväepensionärid pensioniga Eesti Vabariigi territooriumil sõltumata nende kodakondsusest. Seega puudub Tallinna Pensioniametil alus kaebaja suhtes erandi tegemiseks ning Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjon on õiguspäraselt peatanud P.V.´le Riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel määratud vanaduspensioni maksmise seniks, kuni on tõendatud, et talle Vene Föderatsiooni poolt makstava sõjaväepensioni maksmine on peatatud.
4. Asjakohane ei ole kaebaja viitamine Lätis ja Leedus Vene Föderatsiooni relvajõudude sõjaväepensionäridele tsiviilpensioni võimalikule maksmisele, kuna Kokkulepe, mille alusel toimub kaebajale pensioni maksmine, on sõlmitud eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel ja ei reguleeri Lätis ja Leedus töötanud sõjaväepensionäridele pensioni maksmist.
5. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et riiklike maksude maksmisega on ta kogunud endale pensionifondi.

§ 56

lg 1 kohaselt on riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikateks riigieelarves sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastavalt sotsiaalmaksuseadusele; distsiplinaartrahv vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele; sihtotstarbelised omatulud (intressid, dividendid, regresshagidena tagastatavad summad jm); eraldised eelmiste 5 aastate vabadest vahenditest; riigieelarves ettenähtud muud vahendid.

§-i 2 kohaselt on selle seaduse alusel makstav riiklik pension solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Isiku riikliku pensionikindlustusega seonduv on isiku ja riigi vaheline avalik-õiguslik suhe ning on reguleeritud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja välislepinguga. Ja nagu kohus on eespool juba märkinud, sätestab

§ 4

lg 3: „Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut.“

1. Kohus on seisukohal, et kaebajale vaidlustatud otsusega pensioni maksmise peatamise näol ei ole tegemist diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemisega. Pensioni maksmise peatamise aluseks on olnud kahe riigi vahel sõlmitud Kokkulepe, mis reguleerib Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalseid tagatisi Eesti Vabariigi territooriumil ning Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäre on koheldud võrdselt.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.V. õigust pensionile ei ole rikutud, kuna P.V.´l on Vene Föderatsiooni poolt saadava sõjaväepensioni näol olemas sissetulek, mis makstakse Kokkuleppe artikli 3 alusel välja vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud minimaalpensioni suuruses ja seega on talle tagatud vanaduse korral äraelamist võimaldav sissetulek. Aili Maasik Kohtunik 6