Obsah (6)

§ 24§ 12§ 21§ 84§ 92§ 93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1120 Haldusasi U.M.´i kaebus Kaitseressursside Ameti 01.02.2006

§ 24lg 1 p 2).

1. Jätta U.M.´ilt Kaitsministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjoni kasuks välja mõistmata menetlusosalise esindaja kulud 8850 (kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni.
2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale U.M.´ile, Kaitseressursside Ametile ja Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjonile ning vandeadvokaat Mari-Ann Veiermannile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (

§ 24lg 3, § 47¹ lg 2 ja 3).

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1. 31.10.2006 määrusega võttis kohus menetlusse U.M.i kaebuse Kaitseressursside Ameti 01.02.2006 otsuse nr 9-4.2/1668 ja Kaitseväeteenistuse Komisjoni 24.04.2006 otsuse nr 32 (pastapliiatsiga on märgitud täiendavalt otsuse kuupäevaks 27.04.2006 ja otsuse numbriks 10.6.2./1582) tühistamiseks ja Kaitseväeteenistuse Komisjoni kohustamiseks asi uuesti läbi vaadata ja alustas kaebuse esitamise tähtaja kontrolli (

§ 12lg 3).

19.01.2007 määrusega ennistas kohus U.M.´i kaebuse esitamise tähtaja ja küsis menetlusosaliste arvamust kaebuse lahendamise kohta kirjalikus menetluses.

1. 28.05.2007 saabus kohtusse kaebuse esitaja avaldus kaebusest loobumise kohta (tl 184). Kaebusest loobumist on põhjendatud sellega, et Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt ei ole alates 01.01.2007 ajapikenduse andmine enam Kaitseväeteenistuse komisjoni pädevuses. Avalduse kohaselt kavatseb kaebaja esitada taotluse ajapikenduse saamiseks Kaitseressursside Ametile, tuginedes seejuures oma kaebuses esitatud faktidele. 1
2. 30.05.2007 määrusega palus kohus

§ 21

lg 2 alusel vastustajatel esitada seisukoht U.M.´i 28.05.2007 kaebusest loobumise avalduse kohta. Kuna Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjon esitas kohtule koos 25.04.2007 seisukohaga kaebajalt menetluskulude 8850,00 krooni väljamõistmise taotluse (tl 132), siis palus kohus sama määrusega kaebuse esitajal esitada kirjalik seisukoht Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjoni menetluskulude suuruse ja põhjendatuse kohta hiljemalt 15. juuniks 2007. 4. 05.06.2007 saabus kohtusse vastustaja Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjoni nõusolek menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 2 alusel.

12.06.2007 saabus kohtusse Kaitseressursside Ameti nõusolek menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 2 alusel.

Kaitseressursside Ameti seisukohast nähtub, et Kaitseressursside Amet ei taotle menetluskulude väljamõistmist (tl 194).

1. 15.06.2007 kohtusse saabunud kaebuse esitaja seisukohast nähtub, et kaebuse esitaja peab Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjoni poolt kohtule esitatud menetluskulude nõuet summas 8850 krooni põhjendamatult suureks. Kaebaja leiab, et toimis õigesti pöördudes halduskohtusse pärast seda kui Kaitseväeteenistuse komisjon oli jätnud rahuldamata kaebuse esitaja vaide ajapikenduse andmise asjas. Asjaolust, et alates 01.01.2007 ei ole Kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse tõttu ajapikenduse andmine enam Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjoni pädevuses sai kaebuse esitaja teada alles 01.02.2007 kohtusse saabunud Kaitseväeteenistuse komisjoni seisukohast. Nimetatud seadusemuudatus tingis ka kaebuse esitaja käesolevast kaebusest loobumise. Kaebuse esitaja osutab ka asjaolule, et selle pikaajalise kohtuprotsessi ajal on tema lähedaste tervised veelgi halvenenud pideva närvipinge tõttu ning alates
2. maist 2007 on Saare Vallavalitsus vormistanud kaebaja oma vanavanemate hooldajaks. Kaebuse esitaja palub arvestada, et materiaalsete võimaluste puudumise tõttu ei olnud kaebajal endal võimalik juriidilist abi saada, mistõttu venis kaebajapoolne asjaajamine. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 21

lõike 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab halduskohus kaebuse esitajale kaebusest loobumise tagajärgi ja lõike 5 kohaselt kinnitab kohus kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse.

§ 24

lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest. Kohus ei ole tuvastanud, et U.M.´i loobumine kaebusest kahjustaks mingil viisil teiste isikute õigusi või vabadusi. 30.05.2007 määruses selgitas kohus kaebuse esitajale kaebusest loobumise tagajärgi. 30.05.2007 kohtumääruse sai kaebuse esitaja kätte 31.05.2007. Seega peab halduskohus võimalikuks kaebusest loobumine vastu võtta. Kuna kohus võtab kaebusest loobumise vastu, siis tuleb haldusasja menetlus lõpetada. 7.

§ 84

lg 8 kohaselt ei piira kaebusest loobumine vastustaja õigust nõuda kaebuse esitajalt tema menetluskulude tervikuna väljamõistmist.

§ 92lõike 6 kohaselt kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjoni on käesolevas haldusasjas esindanud vandeadvokaat. Kaitseväeteenistuse komisjoni esindaja on kohtule esitanud menetluskulude, milleks on õigusabikulud 8850,00 krooni, väljamõistmise taotluse (tl 132). Menetluskulude kandmine on tõendatud 01.02.2007 arvega nr 702003 ja 02.04.2007 arvega nr 704003 ning Advokaadibüroo Mullari & Partnerid OÜ-le kuuluva konto väljavõtetega Sampo Pangas, millest nähtub arve nr 702003 tasumine 14.02.2007 ja arve nr 704003 tasumine 12.04.2007 (tl 134-137). 2 8.

§ 93

lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

§ 92

lõike 10 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2001 määruses nr 3-3-1-11-01 on leitud, et haldusorgani poolt kantud õigusabikulude hindamisel peab kohus muuhulgas otsustama, kas haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsiooni, asja keerukust, kaebaja toiminguid ja muid asjaolusid arvestades tekkis haldusorganil üleüldse põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele (vt. ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a. otsus haldusasjas nr. 3-3-1-19-01). Samas lahendis on leitud, et üksikisiku kaitse liigsete kohtukulude eest halduskohtumenetluses peab tagama haldusorgani kohtukulude põhjendatuse hindamine. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-16-07 on leitud: „Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt haldusorgani kasuks on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (vt
3. aprilli
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01,
5. mai
6. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01,
7. detsembri
8. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-03,
9. detsembri
10. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-03). Kolleegium leiab, et kuigi eeltoodud lahendid selgitasid enne
11. septembrit 2006 kehtinud kohtukulude väljamõistmise korda, on toodud seisukohad rakendatavad menetluskulude väljamõistmisel ka kehtiva redaktsiooni alusel.“ Arvestades, et vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 41 lg 5 p-le 3 (kuni 01.01.2007 kehtinud redaktsioonis) oli kaebuse kohtusse esitamise ajal Kaitseväeteenistuse komisjoni pädevuses kutsealusele ajapikenduse andmise otsustamine kaitseväeteenistuse seaduses sätestamata erandlikel asjaoludel, ei olnud kaebuse esitamise ajal tegemist mittepõhjendatud kaebusega. Kuna kaebajat ei ole asjas esindanud õigusteadmistega isik, ei saa kaebajapoolset tegevust, mis sundis kohut ja vastustajaid korduvalt tegema omapoolseid menetlustoiminguid, käsitada kaebaja võimaliku pahatahtlikkusena. Kaitseministri 21.juuli 2005.a. määrusega nr 18 kinnitatud Kaitseväeteenistuse komisjoni töökorra §-i 1 kohaselt on Kaitseväeteenistuse komisjon Kaitseministeeriumi juures tegutsev komisjon, mille asjaajamist sama määruse § 2 lg 3 kohaselt korraldab Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumi veebilehel asuva informatsiooni kohaselt on Kaitseministeeriumi koosseisus õigusosakond, mille koosseisus olevas õigusteeninduse büroos töötab 3 inimest. Lähtudes käesoleva kohtuasja asjaoludest, ei olnud kohtu hinnangul vastustajal vajadust välise õigusabi kasutamiseks, kuna kaitseväeteenistuse alastes küsimustes oleks vastustajat saanud esindada Kaitseministeeriumi õigusosakonna koosseisus olevas õigusteeninduse büroos töötavad ametnikud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja Kaitseväeteenistuse komisjoni menetluskulusid ei saa jätta kaebuse esitaja kanda. Kohus jätab Kaitseväeteenistuse komisjoni menetluskulud tema enda kanda. Aili Maasik Kohtunik 3